Lehekülje Hiina lähteteksti vaatamine

{{see artikkel|räägib Hiina Rahvavabariigist, mis hõlmab tänapäeval valdava osa [[Hiina (maa)|Hiina]]st kui maast ja muistsest tsivilisatsioonipiirkonnast; Hiina Vabariigi kohta vaata artiklist [[Hiina Vabariik]]}}
{{Riik
|  riiginimi = Hiina Rahvavabariik
|  omastav = Hiina Rahvavabariigi
|  nimi1_keel = hiina | nimi1 = 中华人民共和国 | nimi1_latin = Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó
|  mis_lipp = 
|  mis_vapp = 
|  vapp = National Emblem of the People's Republic of China (2).svg
|  vapi_laius = 100px
|  asendikaart = CHN orthographic.svg
|  kesk_laius = 
|  kesk_pikkus = 
|  mastaap = 
|  deviis = 
|  riigikeel = [[hiina keel]]
|  ametlik_keel = 
|  pealinn = [[Peking]]
|  riigipea_ametinimi2 = 
|  riigipea_nimi_2 = 
|  riigipea_ametinimi = president
|  riigipea_nimi = [[Xi Jinping]]
|  valitsusjuhi_ametinimi = peaminister
|  valitsusjuhi_nimi = [[Li Qiang]]
|  pindala = 9596961
|  rahvaarv = 1409670000
|  rahvaarv_seis = 2024
|  iseseisvus = [[1. oktoober]] [[1949]]
|  valuuta = [[Hiina jüaan|jüaan]] (CNY)
|  ajavöönd = [[maailmaaeg]] +8
|  hümn = [[Yiyongjun Jinxingqu|Yìyǒngjūn Jìnxíngqǔ]]
|  usund = 
|  tippdomeen = [[.cn]]
|  telefonikood = 86
|  riigikord = 
|  SKT = {{nowrap|14 722,7 mld [[USA dollar|$]] (2020)<ref>[https://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.MKTP.CD?locations=CN Maailmapanga andmebaas], vaadatud 23.3.2022</ref>}}
|  SKT_elaniku_kohta = 10 434,8 $ (2020)<ref>[https://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.PCAP.CD Maailmapanga andmebaas], vaadatud 23.3.2022</ref>
|  rok-i_kood = CHN
|  märkused = 
}}
[[Fail:1 aerial yangshuo panorama 2017.jpg|pisi|Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis]]
'''Hiina Rahvavabariik''' (lühendatult '''Hiina RV''' või '''Hiina'''; [[hiina keel]]es 中华人民共和国 (''Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó'')) on [[riik]] [[Ida-Aasia]]s. See hõlmab suurema osa [[Hiina (maa)|kultuurilisest, ajaloolisest ja geograafilisest Hiinast]]. Alates riigi asutamisest [[1949]] on seda juhtinud [[Hiina Kommunistlik Partei]].

Alates aprillist 2023 on Hiina [[India]] järel rahvaarvult teine riik. Hiina rahvaarv ületab 1,4 miljardit inimest, kellest enamik on [[hiinlased]]. Alates 2021. aastast Hiina rahvaarv väheneb.<ref>[https://www.bbc.com/news/world-asia-china-64300190 China's population falls for first time since 1961], BBC, 17. jaanuar 2023</ref> Pindalalt on Hiina maailmas neljas riik.

Alates 2010. aastast on riigi majandus SKP järgi maailmas suuruselt teine ning alates 2014. aastast ollakse ostujõu pariteedi alusel maailma suurim majandus.

Hiinal on pikim maismaa piir, [[Yalu jõgi|Yalu jõe]] suudmest [[Tongkingi laht|Tongkingi laheni]] on selle pikkus 22&nbsp;147 km. Hiina piirneb 14 riigiga, millega ta jagab maailma riikide seas koos [[Venemaa]]ga esikohta. Hiina naaberriigid on [[Afganistan]], [[Bhutan]], [[India]], [[Kasahstan]], [[Kõrgõzstan]], [[Laos]], [[Mongoolia]], [[Myanmar]], [[Nepal]], [[Pakistan]], [[Põhja-Korea]], [[Tadžikistan]], Venemaa ja [[Vietnam]].

==Territoorium==
[[Hiina Rahvavabariigi konstitutsioon]] vihjab [[preambul]]is, et riik ei kontrolli kogu Hiinat; jutt on peamiselt [[Taiwani poliitiline staatus|Taiwani poliitilisest staatusest]]. Ka [[Hiina Vabariik]] ([[Taiwan]]i ametlik nimetus) väidab, et ta on seaduslik kogu Hiina valitsus, ja praegu tunnustavad teda 23 maailma riiki. Mõistega "[[Mandri-Hiina]]" tähistatakse mõnikord Hiina Rahvavabariigi kontrolli all olevat Hiina osa, jättes tavaliselt välja [[erihalduspiirkond|erihalduspiirkonnad]] [[Hongkong]]i ja [[Macau]].

== Riik ==
===Poliitika===
{{vaata|Hiina poliitika}}

Hiina on [[Hiina Kommunistlik Partei|Hiina Kommunistliku Partei]] võimu all ning kuulub seega [[sotsialistlik riik|sotsialistlike riikide]] hulka. Hiina Rahvavabariigi režiimi on nimetatud ka [[autoritarism|autoritaarseks]]. Mõned vasakpoolsed kommunistid nimetavad Hiina süsteemi [[riigikapitalism]]iks, sest alates [[1970. aastad|1970. aastate]] lõpust on kommunistliku partei juhtimisel kasutusele võetud üha enam [[kapitalism]]i elemente, kuid partei ülemvõimu lõdvendamisest ei ole juttugi.

Hiina poliitilises süsteemis on mõningaid [[liberaliseerimine|liberaliseerimise]] märke, näiteks mitme kandidaadiga valimised. Ometi on kommunistlikul parteil tõhus kontroll [[kaadrid|kaadrite]] üle.

Partei kohtleb karmilt neid, kes tema võimu ohustavad. Rahulolematuse vähendamiseks püütakse parandada majanduse olukorda, lubatakse esitada kaebusi ning koheldakse leebelt vähemohtlikke võimuvastaseid.

[[Sõnavabadus]] on piiratud. Kõik ohtlikud meeleavaldused surutakse halastamatult maha, ohtlikud organisatsioonid hävitatakse. Siiski lubatakse [[ajakirjandus]]el käsitleda sotsiaalseid probleeme ning paljastada kohalike ametnike [[korruptsioon]]i ja saamatust. Parteil ei ole eriti õnnestunud informatsiooni levikut tõkestada. Samuti on ta mõnikord pidanud rahva meelepaha tõttu oma poliitikat muutma. Meeleavaldused, mis puudutavad kohalikke probleeme, on sagedased ning neid sallitakse üha rohkem.

On raske öelda, kui populaarne Hiina Kommunistlik Partei rahva seas on, sest üleriigilisi valimisi ei ole ning vestlustes avaldatakse erinevaid arvamusi. Arvatakse, et paljud hindavad võimude poolt tagatud sotsiaalset stabiilsust, mis võimaldab majanduse segamatut arengut. Üha ohtlikumaks võimudele on muutumas äri ergutamise tõttu tekkinud kasvavad käärid rikaste ja vaeste elustandardi vahel ning kasvav rahulolematus ametnike korrumpeeritusega. Vaesed talupojad protestivad korruptsiooni, keskkonna saastamise ning maade äravõtmise vastu suurprojektide elluviimiseks. Sotsiaalset stabiilsust võib ohustada ka kasvav [[töötus]].

Peale Kommunistliku Partei on Hiina Rahvavabariigis ka rida muid legaalseid parteisid, mis kõik on Kommunistliku Partei käepikendused. Need parteid ei osale poliitikas valimiste kaudu, vaid Kommunistliku Partei koostööks nendega on mõeldud [[Hiina Rahva Poliitiline Konsultatiivkonverents]] ja neile on eraldatud teatav arv mandaate seadusandlikes organites. Teistel parteidel on siiski väga väike mõju.

Valimised toimuvad Hiinas hierarhiliselt - kohalikud Rahvakongressid valitakse rahva poolt otsevalimistel, iga järgneva astme kongressid kuni riikliku 2980-kohalise Riikliku Rahvakongressini valitakse madalama astme kongressi liikmete poolt.

===Haldusjaotus===
{{vaata|Hiina haldusjaotus}}

Hiina Rahvavabariigil on halduslik kontroll 22 provintsi (省 shěng) üle. Hiina RV valitsus peab oma 23. provintsiks [[Taiwani provints]]i (台湾 ''Táiwān''), mida ta nimetab Hiina Taiwani provintsiks (sellest on lähemalt juttu artiklis [[Taiwani staatus]]). Peale selle pretendeerib Hiina RV valitsus [[Lõuna-Hiina mere saared|Lõuna-Hiina mere saartele]]. Peale provintside on Hiina [[1. järgu haldusüksus]]teks veel 5 autonoomset piirkonda (自治区 ''zìzhìqū''), millesse on koondunud suuremad rahvusvähemused, 4 keskvalitsuse otsealluvuses olevat linna (直辖市 ''zhíxiáshì'') ja 2 [[erihalduspiirkond]]a (特别行政区 ''tèbié xíngzhèngqū'').

[[Pilt:China (-claims), administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Hiina 1. järgu haldusüksused]]

<table border="0">
<tr><td>
'''Provintsid'''
*[[Anhui]] (安徽省)
*[[Fujian]] (福建省)
*[[Gansu]] (甘肃省)
*[[Guangdong]] (广东省)
*[[Guizhou]] (贵州省)
*[[Hainani provints|Hainan]] (海南省)
*[[Hebei]] (河北省)
*[[Heilongjiang]] (黑龙江省) 
*[[Henan]] (河南省)
*[[Hubei]] (湖北省)
*[[Hunan]] (湖南省)
*[[Jiangsu]] (江苏省) 
*[[Jiangxi]] (江西省)
*[[Jilini provints|Jilin]] (吉林省) 
*[[Liaoning]] (辽宁省) 
*[[Qinghai]] (青海省) 
*[[Shaanxi]] (陕西省) 
*[[Shandong]] (山东省) 
*[[Shanxi]] (山西省) 
*[[Sichuan]] (四川省) 
*[[Yunnan]] (云南省) 
*[[Zhejiang]] (浙江省)
</td><td valign="top">
'''Autonoomsed piirkonnad'''
*[[Guangxi]] Tšuangi autonoomne piirkond (广西壮族自治区)
*[[Sise-Mongoolia]] autonoomne piirkond (内蒙古自治区) 
*[[Ningxia]] Huei autonoomne piirkond (宁夏回族自治区)
*[[Xinjiang]]i Uiguuri autonoomne piirkond (新疆维吾尔自治区) 
*[[Tiibeti autonoomne piirkond]] (西藏自治区)
<br>
'''Omavalitsusüksused'''
*[[Beijing Shi|Peking]] (北京市)
*[[Shanghai Shi|Shanghai]] (上海市) 
*[[Tianjin Shi|Tianjin]] (天津市)
*[[Chongqing Shi|Chongqing]] (重庆市)
<br>
'''Erihalduspiirkonnad'''
*[[Macau]] (澳门) 
*[[Hongkong]] (香港) 
</td></tr>
</table>

Hiina Rahvavabariigis ([[Mandri-Hiina]]s) on 2. järgu haldusüksused ringkonnad (地区 ''dìqū''), autonoomsed ringkonnad (自治州 ''zìzhìzhōu''), ringkonna õigustega linnad (市 ''shì''), aimakid (Sise-Mongoolias, 盟 ''méng'', (mongoli k. ''ayimay'')).

Hiina Rahvavabariigis ([[Mandri-Hiina]]s) on 3. järgu haldusüksused maakonna tasemel (县级, ''xiànjí''). Need on:
**[[maakond (Hiina)|maakond]] (县, ''xiàn'')
**[[autonoomne piirkond (Hiina)|autonoomne maakond]] (自治县, ''zìzhìxiàn'')
**[[hošuun]] (旗, ''qí'')
**[[autonoomne hošuun]] (自治旗, ''zìzhìqí'')
*[[maakonna õigustega linn]] (县级市, ''xiànjíshì'')
**[[Ala (Hiina)|ala]] (市辖区, ''shìxiáqū''; 区, ''qū'')
**[[metsa-ala]] (林区, ''línqū'')
**[[eri-ala]] (特区, ''tèqū'') 
Seisuga 31. detsember 2004 oli Mandri-Hiinas 2862 3. järgu haldusüksust: 852 ala, 374 maakonnaõigustega linna, 1464 maakonda, 117 autonoomset maakonda, 49 hošuuni, 3 autonoomset hošuuni, 2 eri-ala ja üks metsa-ala.

===Välissuhted===

Hiina RV ajab tänapäeval enamasti pragmaatilist, majanduslikku kasu toovat ja samas Hiina mõju laiendavat poliitikat üle maailma. Naaberriik [[Pakistan]] oli esimesi riike, mis 1949 välja kuulutatud Hiina Rahvavabariiki tunnustas, strateegiline partnerlus nende kahe riigi vahel on väga tugev ja stabiilne ning on alati põhinenud kahe riigi poliitiliste süsteemide erinevuse aktsepteerimisel. Mõlemaid riike on sidunud vastasseis ühise piirkondliku vastase: Indiaga. Pakistan aitas kaasa Hiina RV ja USA suhete parandamisele ja tee sillutamisele Nixoni 1972. aasta Pekingi visiidi korraldamiseks.

Hiina toetab Pakistani Kashmiri küsimuses, samas kui Pakistan toetab Hiina RV seisukohta Tiibeti, Xinjiangi ja Taiwani küsimustes.

Pärast Hiina-NSV Liidu suhete halvenemist hakkas Hiina tegema koostööd lääneriikidega, toetades näiteks aeg-ajalt ühiselt nendega antikommunistlikke liikumisi Aafrikas või Aasias, et peatada nõukogude mõju laienemist (nt Angolas, samuti relvatarned [[Kongo Demokraatlik Vabariik|Sairi]] režiimile<ref>https://www.nytimes.com/1978/06/08/archives/chinese-aide-assures-zaire-of-help-against-soviet-condemns-soviet.html</ref> vasakpoolsete sisside sissetungide peatamiseks).

Hiina oli üks kahest kommunistlikust riigist (Rumeenia kõrval), mis ei katkestanud [[Hiina-Tšiili suhted|oma diplomaatilisi suhteid]] Pinocheti [[Tšiili]]ga: suhted olid stabiilsed ning põhinesid majanduslikul koostööl ja üksteise sisemistesse poliitilistesse küsimustesse mittesekkumise printsiibil.

Hiina on andnud mõista, et võib teatud juhul Talibani juhitavat Afganistani diplomaatiliselt tunnustada<ref>https://www.voanews.com/east-asia-pacific/china-says-its-ready-work-taliban</ref>.

===Riigikaitse===
{{vaata|Hiina Rahva Vabastusarmee}}
[[Pilt:Flag of the People's Liberation Army.svg|120px|  ]]
[[Pilt:Air Force Flag of the People's Republic of China.svg|120px|  ]]
[[Pilt:Ground Force Flag of the People's Republic of China.svg|120px|  ]]
[[Pilt:Naval Ensign of China.svg|120px|  ]]<ref name="2021_04_15_BI_HIINA-TAIWAN">[https://www.businessinsider.com/chinese-flights-around-taiwan-effort-to-improve-asw-capability-2021-4 As China ramps up military flights around Taiwan, another quieter mission continues at sea]</ref>

==Rahvastik==
Hiina rahvaarv oli 2021. aasta juuli seisuga hinnanguliselt 1 397 897 720.<ref name="cia"/> 2023. aastal möödus elanike arvult Hiinast [[India]]. Hiina elanike arvu kasv peatus 2022. aastal.<ref>[https://www.reuters.com/world/india/india-have-29-mln-more-people-than-china-by-mid-2023-un-estimate-shows-2023-04-19/ India's population to overtake China by mid-2023, UN estimates]y, Reuters, 20. aprill 2023</ref>

2010. aasta andmetel moodustasid Hiina rahvastikust [[hiinlased]] ehk hanid 91,6%. Lisaks elab Hiinas veel palju erinevaid [[vähemusrahvus]]eid. Hiina valitsus on ametlikult tunnustanud 56 etnilist rühma.<ref name="cia"/> Suurimad vähemusrahvused olid 2000. aastal [[tšuangid]] (1,28%), [[mandžud]] (0,84%), [[hueid]] (0,78%), [[miaod]] (0,71%), [[uiguurid]] (0,66%) ja [[tuijad]] (0,63%).

Hiinas on traditsioonilised olnud suured pered ja eelistatud poisi sündi. Hiina tegi esimesed katsed elanike arvu kasvamist piirata 1950. aastatel. 1970. aastate alguseks sündimus vähenenud kuuelt lapselt kolmeni ühe naise kohta. 1979. aastal viidi riigis ellu [[ühe lapse poliitika]]. Esialgsete plaanide kohaselt pidi see kestma umbes 25 aastat, kuid lõplikult mindi ühe kahe lapse poliitikale 2016. aastal. Ühe lapse poliitika tulemusena oli laste arv naise kohta oluliselt vähenenud: 2009. aastal oli see näitaja umbes 1,8. 2021. aastaks oli see langenud 1,6-le (185. koht maailmas). 2021. aastal hakati perekondadele lubama ka kuni kolme last.<ref name="lpmees">[https://leht.postimees.ee/7439532/hiina-vajub-demograafilisse-kriisi "ÜLEVAADE ⟩ Hiina vajub demograafilisse kriisi"]. leht.postimees.ee. 27.1.2022</ref>

2020. aasta hinnangul moodustasid 0–14-aastased Hiina rahvastikust 17,29%, 15–64-aastased 70,37% ja üle 65-aastased 12,34%. Mediaanvanus oli 2020. aastal 38,4 aastat. Rahvastiku kasvutempo oli 0,26% (174. koht maailmas), sündimuskordaja 9,93 sündi 1000 elaniku kohta (189. koht maailmas), suremuskordaja 7,9 surma 1000 elaniku kohta (97. koht maailmas).<ref name="cia"/> Hiina elanikkond vananeb ning prognooside järgi moodustavad 2050. aastal üle 65-aastased rahvastikust ligi 30%.<ref name="lpmees"/>

Elueaootus sünnihetkel oli 2021. aastal hinnanguliselt 76,31 aastat (107. koht maailmas), meeste elueaootus oli 74,23 ja naiste oma 78,62 aastat.<ref name="cia"/>

=== Keeled ===
Hiinas kõneldakse umbes 292 keelt.

=== Suurimad linnad ===

Linnades elas 2022. aastal 63,6% rahvastikust.<ref name="cia"/> 
{| class="wikitable"
|-
!Nr !!Linn !!Elanikke (2020) !! Provints
|-
|1. || [[Shanghai]] || 24 281 400 || –
|-
|2. || [[Peking]] || 19 164 000 || –
|-
|3. || [[Guangzhou]] || 13 858 700 || [[Guangdong]]
|-
|4. || [[Shenzhen]] || 13 438 800 || [[Guangdong]]
|-
|5. || [[Tianjin]] || 11 744 400 || –
|-
|6. || [[Chongqing]] || 11 488 000 || –
|-
|7. || [[Dongguan]] || 9 752 500 || [[Guangdong]]
|-
|8. || [[Chengdu]] || 8 875 600	|| [[Sichuan]]
|-
|9. || [[Wuhan]] || 8 652 900 || [[Hubei]]
|-
|10. || [[Hangzhou]] || 8 109 000 || [[Zhejiang]]
|}

== Põllumajandus ==
Hiina on iidne põllumajandusmaa. Sealt pärinevad paljud kultuurtaimed. Põllumajandustoodangu poolest on Hiina maailmas esikohal. Hiina on muuhulgas maailma suurim [[kartul]]ikasvataja (üle 22% maailma kogutoodangust). Samuti kasvatatakse [[riis]]i, [[nisu]], [[mais]]i, [[tubakas|tubakat]], [[maapähkel|maapähkleid]], teepõõsast ning köögi- ja puuvilja.<ref name="cia"/> Peamised koduloomad on sead, veised ja kodulinnud.

==Teadus ja tehnoloogia==
Hiinast tulnud tehnilisi leiutisi:
{{veerud}}
*Aasia [[abakus]]
*[[Trükitehnika]]<!-- / * Block [[Printmaking]] -->
*[[Metallisulatusahi]]<!-- kas mitte metalli suruõhukuumuti või -ahi?-->
*[[Pronks]]
*[[Nihik]]
*[[Kell]]
*[[Kompass]]
*[[Vibu]]
*[[Kuivdokk]]<!-- dry dock -->
*[[Lehvik]]<!-- [[fan (implement)|fan]] -->
*[[Ilutulestik]] ja tahkekütuse [[rakett]]<!-- solid-fuel rocket-->
*[[Kalastusõng]] (konks)<!-- Fishing pole (hook) -->
*[[Püssirohi]]
*[[Purilennuk]]<!-- Glider, purjelentokone -->
{{veerud-piir}}
*[[granaat (lõhkekeha)|Granaat]]
*[[Kuumaõhupall]]<!-- mis ja kus käib kokku ja lahku?-->
*[[Tuulelohe]]
*[[Lakk]]<!-- "Lacquer"; võib olla hoopiski glasuur, aga teistes keeltes on ka lakk-->
*[[Tikud]]
*[[Paber]]
*[[Paberraha]] ja selleks vajalikud rahandusinstitutsioonid
*[[Langevari]]
*[[Naftapuurkaev]]<!-- pigem petroleum well, mis võib ka olla naftapuurkaev vms-->
*[[Kolbpump]]<!-- piston pump; roosti keeles kolv ja saksa keeles Kolben; võib olla kolvipump-->
*[[Portselan]]
*[[Propeller]]
*[[Reljeefkaart]]
{{veerud-piir}}
*[[Tüür]]
*[[Reaskülvik]]<!-- seed drill -->
*[[Seismograaf]]
*[[Siid]]
*[[Sadulajalus]]
*[[Rippsild]]
*[[Tualettpaber]]
*[[Hambahari]]
*[[Vihmavari]]<!--ka päevavari-->
*[[Tapeet]]
*[[Kotikäru]]<!--see, mis keskelt ühe rattaga ja mida peab kahel käel hoidma mõnedes slaavi keeltes "tatška"-->
*[[Viski]] (meditsiinilises/kirurgilises kasutuses)
{{veerud-lõpp}}

== Sport ==
Hiina on üks maailma vanimaid spordikultuure. On tõendeid, et [[vibulaskmine|vibulaskmisega]] tegeldi juba [[Lääne-Zhou dünastia]] ajal (1046–771 eKr). Hiina esimeste dünastiate ajal tegeldi ka vehklemise (''Jiànshù'') ja [[jalgpall]]i algse kujuga (''Cùjū''). Tänapäeva populaarsemad spordialad on [[Hiina võitluskunstid|võitluskunstid]], [[korvpall]], jalgpall, [[lauatennis]], [[sulgpall]], [[ujumine]] ja [[snuuker]]. [[Lauamäng]]e, nagu [[go]] (''weiqi''), ''[[xiangqi]]'' ja [[male]], mängitakse elukutselisel tasemel.

Füüsiline vormisolek on Hiina kultuuris laialt tähtsustatud, hommikuti tehakse harjutusi, nt ''[[qigong]]'' ja ''[[taijiquan]]''. Noored tegelevad jalgpalli ja korvpalliga, eriti linnakeskuste piiratud murualadel. Hiinas tegeldakse laialdaselt ka [[Jalgrattasõit|jalgrattasõiduga]], 2012. aastal oli seal 470 miljonit jalgratast. Populaarsed on ka mitu traditsioonilist spordiala, näiteks [[draakonilaev]]aga sõitmine, [[mongoolia maadlus]] ja [[traavivõistlus]]. Hiina tuntumate sportlaste hulka kuuluvad korvpallurid [[Yao Ming]] ja [[Jeremy Lin]], tõkkejooksja [[Liu Xiang]], sulgpallur [[Lin Dan]], male maailmameister [[Hou Yifan]], iluuisupaar [[Shen Xue]] ja [[Zhao Hongbo]] ning tennisist [[Li Na]].

Hiina Rahvavabariigi sportlased on [[suveolümpiamängud]]el püsivalt osalenud alates [[1984. aasta taliolümpiamängud|1984. aastast]] ja [[taliolümpiamängud]]el alates [[1980. aasta taliolümpiamängud|1980. aastast]]. [[Peking]]is toimusid 2008. aastal [[2008. aasta suveolümpiamängud|XXIX suveolümpiamängud]] ja 2022. aastal [[2022. aasta taliolümpiamängud|XXIV taliolümpiamängud]].

==Vaata ka==
*[[Hiina ajalugu]]
*[[Hiina filosoofia]]
*[[Hiina kirjandus]]
*[[Hiina kultuur]]
*[[Hiina kunst]]
*[[Hiina meditsiin]]
*[[Hiina budism]]
*[[Hiina jalgpallikoondis]]
*[[Hiina Sotsiaalteaduste Akadeemia]]
*[[Eestlased Hiinas]]
*[[Eesti-Hiina suhted]]
*[[Hiina harjaskoer]]
*[[Hiinas blokeeritud veebilehtede loend]]

==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="cia">[https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/china/ China]. The World Factbook. cia.gov. Vaadatud 19.6.2018</ref>}}

==Kirjandus==

* [http://www.diplomaatia.ee/index.php?id=242&tx_ttnews%5Btt_news%5D=1513&tx_ttnews%5BbackPid%5D=615&cHash=eb24adeb7b Hiina tõus ja kaasaja maailm. Kas Hiina tõus viitab ammu ennustatud Õhtumaa allakäigule?], Diplomaatia nr 10 (110) oktoober 2012, lk 9.
* Olev Remsu, Kevad Hiinas, Eesti Keele Sihtasutus 2002

==Välislingid==
{{vikisõnastikus}}
{{vikitsitaadid}}
* [https://archive.today/20130707023143/http://www.bbc.co.uk/blogs/thereporters/jamesreynolds/#selection-187.0-187.14 James Reynolds' China]
* [[Mihkel Mutt]]. [http://www.postimees.ee/?id=128470 Hiina mõistatused ja imed] – Postimees.ee, 6. juuni 2009

{{Aasiariigid}}


[[Kategooria:Riigid]]
[[Kategooria:Aasia maad]]
[[Kategooria:Hiina| ]]