Lehekülje Malawi lähteteksti vaatamine

{{Riik
|  riiginimi = Malawi Vabariik
|  omastav = Malawi
|  nimi1_keel = inglise | nimi1 = Republic of Malawi
|  nimi2_keel = njandža | nimi2 = Boma la Malaŵi
|  mis_lipp = 
|  mis_vapp = 
|  vapi_laius = 
|  vapp = Coat of arms of Malawi.svg
|  asendikaart = Malawi in its region.svg
|  deviis = 
|  riigikeel = [[inglise keel|inglise]] ja [[njandža keel|njandža]]
|  ametlik_keel = 
|  pealinn = [[Lilongwe]]
|  riigipea_ametinimi = president
|  riigipea_nimi = [[Lazarus Chakwera]]
|  valitsusjuhi_ametinimi = 
|  valitsusjuhi_nimi = 
|  pindala = 
|  rahvaarv = 
|  rahvaarv_seis = 
|  iseseisvus = [[6. juuli]] [[1964]]
|  valuuta = [[Malawi kvatša]] (MWK)
|  ajavöönd = [[maailmaaeg]] +2
|  hümn = "[[Mulungu dalitsa Malaŵi]]" <br>("Oh God Bless Our Land Of Malawi")
|  usund = 
|  üladomeen = [[.mw]]
|  telefonikood = 265
|  riigikord = 
|  SKT = 
|  SKT_elaniku_kohta = 
|  rok-i_kood = 
|  märkused = 
}}
[[Pilt:Malawi linnad.png|pisi|]]
'''Malawi Vabariik''' on [[merepiirita riik|merepiirita]] [[riik]] [[Ida-Aafrika]]s. Riik asub [[Njassa järv]]est läänes ja lõunas. Naaberriigid on [[Sambia]], [[Tansaania]] ja [[Mosambiik]].

Enamiku elanikkonnast moodustavad [[bantu keeled|bantu keeli]] kõnelevad rahvad.

Malawi oli aastatel [[1891]]–[[1953]] [[Suurbritannia]] protektoraat ([[Njassamaa]]). Iseseisev riik sai alguse [[1964]]. aastal.

Malawi pealinn on alates 1975. aastast [[Lilongwe]], mis asub riigi keskosas. Linnas elab miljon inimest ja see on Malawi majanduslik keskus. Teised suuremad linnad on [[Blantyre (Malawi)|Blantyre]], [[Mzuzu]], [[Zomba]], [[Kasungu]] ja [[Mangochi]].

==Nimi==

Riigi [[inglise keel|ingliskeelne]] ametlik nimi on ''Republic of Malawi'', lühinimi Malawi. Arvatakse, et riigi nimi on kujunenud [[16. sajand]]il Aafrika kaguosas asunud [[Maravi]] kuningriigi nimest. [[Njandža keel|Njandžakeelne]] nimi on ''Dziko la Malaŵi'' (rööpnimed ''Boma la Malaŵi'' ja ''Mfuko La Malawi'').

Riigi [[eesti keel|eestikeelne]] ametlik nimi on ''Malawi Vabariik'', lühivorm Malawi. Nime ''Malaavi'' kasutamist ei peeta soovitatavaks.

Koloniaalajastul kandis Malawi ala nime ''[[Briti Kesk-Aafrika Protektoraat]]'' (''British Central African Protectorate'') ja ''[[Njassamaa Protektoraat]]'' (''Nyasaland Protectorate''), kuni iseseisvumiseni [[1964]]. aastal ''Njassamaa'' (''Nyasaland''). Eesti keeles on kasutatud ka nime ''Briti Kesk-Aafrika''.

==Asend, piir ja suurus==

Malawi asub Aafrika kaguosas ja paikneb põhiosas piki [[Njassa järv]]e läänekallast. Riik on põhja-lõuna suunas välja venitatud, territooriumi pikkus on umbes 850&nbsp;km, kõige laiem koht ida-läänesuunas on umbes 250&nbsp;km. [[Mosambiigi väin]] jääb riigi lõunapoolseimast punktist umbes 200&nbsp;km kaugusele, kaugus idapiirist [[India ookean]]ini on umbes 600&nbsp;km.

Riigi pindala on 118 484&nbsp;km². Malawi on pindalalt maailmas suuruselt 100. riik. Maismaa pindala on 94 080&nbsp;km² ja siseveekogude pindala 24 404&nbsp;km².<ref name="cia" />

Malawi piirneb põhjas ja kirdes [[Tansaania]]ga, idas ja lõunas [[Mosambiik|Mosambiigiga]] ja läänes [[Sambia]]ga. [[Riigipiir|Piir]] on võrdlemisi liigendatud. Suurem osa idapiirist kulgeb läbi [[Njassa järv]]e. Piir Tansaaniaga on vaidlusalune. Piiri kogupikkus on 2881&nbsp;km, sellest on piir Mosambiigiga 1569&nbsp;km, Tansaaniaga 475&nbsp;km ja Sambiaga 837&nbsp;km.<ref name="cia" />

===Äärmuspunktid===

Territooriumi põhjapoolseim punkt on [[Songwe jõgi|Songwe jõel]] Tansaania piiril (09° 22' S, 33° 00' E), idapoolseim (14° 54' S, 35° 55' E) Mosambiigi piiril [[Buena-uz]]i külast kümmekond kilomeetrit edelas, lõunapoolseim (17° 07' S, 35° 06' E) Mosambiigi piiril [[Jossene]] külast kirdes ja läänepoolseim (13° 37' S, 32° 40' E) Sambia piiril [[Chipata]]st paar kilomeetrit kirde pool.

==Loodus==
[[Pilt:Malawi Topography.png|pisi]]
===Pinnamood===

Malawi asub [[Ida-Aafrika riftivöönd]]i kohal. [[Riftiorg|Riftiorus]] paikneb [[Njassa järv]], sellest läänes kõrguvad [[platoo]]d. [[Viphya lavamaa]] riigi keskosas ja osa põhjapoolsest platoost on valdavalt 900–1200 m kõrgusel, [[Nyika lavamaa]] põhjaosas kerkib kuni 2600 meetrini. Idaosas on kitsas ja sügav Njassa järve alang, mille jätkuks lõuna pool on [[Shire jõgi|Shire jõe]] org. Lavamaade üleminek alanguks on järsk. Jõeorgu ümbritsevad platood ulatuvad kuni 1000 meetri kõrguseni. Riigi kaguosas Mosambiigi piiri ääres kõrgub [[Mulanje massiiv]], mille kõrgeim tipp on Malawi kõrgeim mägi [[Sapitwa]] (3002 m).<ref name="EE" /> Madalaim punkt on 37 meetri kõrgusel Shire jõel Mosambiigi piiril.<ref name="cia" /> Sambia piiril laiub mägine [[Mafinga lavamaa]], Shire jõest idas [[Shire lavamaa]], Malawi edelaosas [[Kirk Range]]'i lavamaa.

===Geoloogiline ehitus===

85% Malawi alast moodustab [[aluskord|aluskorra]] [[eelkambrium]]i [[gneiss]]. Järvede kaldatasandikel ja Shire orus esineb [[kvaternaar]]i [[jõesete|jõesetteid]], [[Perm (geoloogia)|permi]]-[[triias]]e kuni kvaternaari [[settekivim|sette-]] ja [[Vulkaaniline kivim|vulkaanilisi kivimeid]]. Lõunaosas esineb palju [[süvakivim]]eid ([[süeniit]], [[graniit]]).<ref name="aid" />

===Loodusvarad===

Malawis leidub [[lubjakivi]], [[boksiit]]i, [[uraanimaak]]i, [[kivisüsi|kivisütt]],<ref name="cia" /> [[kaoliin]]i, [[rubiin]]e, [[safiir]]e, [[teemant]]e, [[klaasiliiv]]a, [[grafiit]]i, [[elavhõbe]]dat, [[fosforiit]]i, [[titaanimaak]]i.<ref name="EE" /> Lisaks on palju viljakandvat maad, [[mets]]a ja [[hüdroenergia]] tootmiseks sobivaid [[jõgi|jõgesid]].<ref name="cia" />

Suur osa Malawi maavaradest on põhjalikult läbi uurimata ja kasutusele võtmata. Kaevandatakse üksnes piiratud koguses kivisütt, lubjakivi, rubiine ja safiire. Teadaolevad mineraalivarud miljonites tonnides on järgmised: boksiit (28,8), uraanimaak (12,5), [[monatsiit]]/[[strontsianiit]] (11,0), [[korund]] (8,0), grafiit (2,7), lubjakivi (25,0), rasked mineraalid ([[rutiil]]) (1.395,0), [[vermikuliit]] (2,5), kivisüsi (19,0), [[fosfaadid]] (2,0), [[püriit]] (34,0), klaasiliiv (1,6).<ref name="aid" />

===Mullastik===

Lõunaosas ja Njassa järve kaldal on valdavalt aluselised [[muld|mullad]], kesk- ja põhjaosas pigem happelised. Levinud on [[punamuld|punamullad]]. Peamised mullatüübid on nende seas ''[[acrisol]]'', ''[[ferralsol]]'', ''[[nitisol]]'' (kõige viljakam), ''[[lixisol]]''. Esineb ka ''[[fluvisol]]''<nowiki>'</nowiki>e, ''[[leptosol]]''<nowiki>'</nowiki>e ja ''[[vertisol]]''<nowiki>'</nowiki>e.<ref name="zqavl" />

Levinud on kolm peamist mullatüüpi.
* [[Karbonaatmullad]] (''eutric leptosols''; Lpe) on õhukesed kivised mullad, mis esinevad järskudel nõlvadel ja kivisemal pinnal. Need on erodeerunud ja põllumaana väheväärtuslikud, sobivad eelkõige metsale. Kokku on neid umbes 2 243 390 hektaril.
* Malawi kesk- ja lõunaosas on levinud [[leetjad mullad]] (''chromic luvisols''; LVx). Need on punakaskollased rauarikkad mullad [[Lilongwe tasandik]]ul ja lõunapiirkonnas; põllumaana väga väärtuslikud; ulatuvad sügavale ja lasevad hästi vett läbi, kuid sisaldavad [[ferrallitisatsioon|ferrallitiseerunud]] mulda, osaliselt aga lateriitsed ja vähese viljakusega. Kokku on seda tüüpi muldi umbes 2 233 153 ha. Läänepiiri ääres on nendega sarnased mullad (''ferralic cambisols'').
* Riigi kesk- ja põhjaosas on punamullad (''haplic lixisols''; LXh). Nende hulka kuuluvad järve- ja jõeäärsete tasandike [[alluviaalmullad]], Shire jõe oru ja [[Phalombe tasandik]]u ''vertisol''<nowiki>'</nowiki>id ning Liwonde ja Balaka piirkonna ''[[mopanosol]]''<nowiki>'</nowiki>id. Kokku on neid umbes 1 671 495 ha.<ref name="aid" />

Suurimad probleemid on [[erosioon]] ja viljakuse vähenemine.

===Veekogud===
[[Pilt:Monoxylon beach Lake Malawi 1557.jpg|pisi|[[Njassa järv]]]]

Umbes 91% Malawist jääb [[Zambezi]] jõe [[valgla]] alale. Ainult üks idapoolne ringkond kuulub [[Ruvuma jõgi|Ruvuma jõe]] valglasse.<ref name="aid" />

Malawi suurim veekogu on umbes 580&nbsp;km pikkune [[Njassa järv]]. Järves elab rohkem liike [[kalad|kalu]] kui üheski teises järves kogu maailmas.<ref name="cia" /> Njassa järves on kaks saart, [[Chizumulu]] ja [[Likoma]]. Njassa järve suubuvad lühikesed kärestikulised jõed, järvest voolab välja ainult [[Shire jõgi]], mis suubub Zambezisse.<ref name="aid" />

Teised suuremad järved on [[Malombe]], [[Chilwa]] ja [[Chiuta]]. Chilwa järve valgla on [[äravooluta ala]], mida toidavad [[Shire mägismaa]]lt, [[Zomba platoo]]lt ja [[Mulanje massiiv]]i põhjanõlvalt algavad jõed.<ref name="aid" /> Chilwa järves on [[Chilwa saar|Chilwa]] ja [[Tongwe]] saar. Chiutast voolab välja [[Lugenda jõgi]], mis kuulub Ruvuma jõe valglasse. Chilwa järvel väljavoolu ei ole, kuid üleujutuse korral voolab vesi sealt ümbritseva soise tasandiku kaudu Chiutasse. Suure aurumise tõttu on järve veetase enamasti väga madal.<ref name="aid" />

Suuremad jõed on [[Shire jõgi|Shire]], [[Ruo jõgi|Ruo]], [[Bua jõgi|Bua]], [[Lõuna-Rukuru jõgi|Lõuna-Rukuru]], [[Linthipe jõgi|Linthipe]], [[Songwe jõgi|Songwe]], [[Dwangwa jõgi|Dwangwa]], [[Lilongwe jõgi|Lilongwe]] ja [[Ngalamu jõgi|Ngalamu]].<ref name="aid" />

Väiksemad vooluveekogud on viimase 40 aasta jooksul pikkamööda hooajaliselt kuivama hakanud. Selle on põhjustanud peamiselt intensiivistunud maakasutus ja metsade hävitamine.<ref name="aid" />

[[Põhjavesi|Põhjaveevarud]] on kõikjal võrdlemisi suured.<ref name="aid" />

===Kliima===
Malawis valitseb [[troopiline mussoonkliima]].<ref name="EE" /> Selgelt eristatavad on kaks perioodi – vihmaperiood kestab novembrist aprilli-maini ja kuivaperiood maist oktoobri-novembrini.<ref name="cia" />

Madalamas lõunaosas võib [[õhutemperatuur|temperatuur]] kõrgele tõusta, kuid mägises põhjaosas on see enamasti mõõdukas.<ref name="cutter" /> Platoodel on novembris keskmiselt 20–23 kraadi ja juulis 14–16 kraadi.<ref name="EE" /> Maist augustini on jahe, temperatuurid jäävad 17 ja 27 kraadi vahele ning langevad kohati ka alla 10 kraadi. Üksikutes kohtades võib juunis ja juulis esineda miinuskraade. Septembrist oktoobrini on kuiv ja kuum ilm, temperatuur jääb 25 ja 37 vahele.<ref name="meteo" />

Sademeid on keskmiselt 1000–1500&nbsp;mm aastas, kõrgemal kuni 2500, orgudes 750&nbsp;mm.<ref name="EE" /><ref name="meteo" /> Vihmaperioodil esineb [[äike]]st ja [[torm]]e, kõige tormisem on tavaliselt märtsi lõpp. Seejärel sademete hulk pikkamisi väheneb ning maist septembrini ei saja peaaegu üldse.<ref name="cutter" /> 95% aasta sademete hulgast sajab alla vihmaperioodil.<ref name="meteo" />

Võib ette tulla pikaajalist [[põud]]a, aga ka [[üleujutus]]i.

===Taimed===
[[Pilt:Wiki nchisiforest.jpg|pisi|Loodus [[Nchisi metsakaitseala]]l]]

[[Mets]] katab 27% Malawi alast.<ref name="EE" /> Madalamatel aladel on levinud [[põõsassavann]], [[rohumaa]]d ja [[hõrendik]]ud.

Lavamaadel kasvab [[troopiline heitlehine mets]] ja [[okaspuu]]d. Sapitwal kasvab muu hulgas [[bambus]] ja [[seeder]].<ref name="nations" /> Levinud puud on [[mopaanipuu]]d, [[ahvileivapuu]]d, [[akaatsia]]d ja [[mahagonipuu]]d.<ref name="nations" /> [[Miombopuu]] kasvab nii platoodel, mägedes kui ka tihedamate metsadena niiskematel aladel. [[Kuberneripuu]] kasvab platoodel, akaatsiad, ahvileivapuud ja [[kombreetum]]id viljakamal pinnasel.<ref name="LRCOm" />

Teadaolevaid [[Kriitilises seisundis liigid|kriitilises seisundis liike]] on 25, [[ohustatud liik]]e 14 ja [[ohualdis liik|ohualteid]] 89.<ref name="diversity" />

Riikliku kaitse all on 11 [[taim]]e: ''[[Breonadia microcephala]]'', [[õnne-afseelia]], [[aafrika palmüürapalm]], ''[[Bridelia micrantha]]'', ''[[Burkea africana]]'', [[mopaanipuu]], ''[[Cordyla africana]]'', ''[[Hyphaene crinata]]'', ''[[Khaya anthotheca]]'', [[angoola tiibviljak]] ja ''[[Terminalia sericea]]''.<ref name="terrestrial" />

===Loomad===
[[Pilt:Baboons, Nyika National Park, Malawi (2490297666).jpg|pisi|püsti|[[Paavian]]id [[Nyika rahvuspark|Nyika rahvuspargis]]]]

[[Imetajad|Imetajaid]] on Malawis registreeritud 195 [[liik (bioloogia)|liiki]].<ref name="EE" /> Leidub [[aafrika elevant]]e, [[kaelkirjak]]uid ja [[pühvel|pühvleid]]. Njassa järve kaldal on [[jõehobu]]sid. Levinud on [[suurkudu]]d, [[kabriklased]], [[võsapukk|võsapukid]], [[sassabi]]d, [[gnuu]]d, [[kongoni]]d, [[paavian]]id, mitmesugused [[Koer (perekond)|koerad]], [[sebra]]d, [[tüügassiga|tüügassead]], [[okassiga|okassead]].<ref name="nations" /> Ohustatuks peetakse seitset liiki: [[hüäänkoer]], [[gepard]], [[lõvi]], [[aafrika elevant]], [[teravmokk-ninasarvik]], ''[[Paraxerus palliatus]]'' ja ''[[Rhynchocyon cirnei]]''.<ref name="terrestrial" />

Malawis on kohatud 648 [[linnud|linnuliiki]] 78 sugukonnast, sealhulgas 456 [[paigalind]]u ja 94 Aafrika-sisest [[rändlind]]u, kellest enamik tõenäoliselt pesitseb Malawis; lisaks 77 regulaarset ja 12 eksikülalisest [[palearktis|palearktilist]] lindu. [[Rästaslased|Rästaslast]] ''[[Alethe choloensis]]'' on kohatud ainult Malawi kaguosas ja Mosambiigi põhjaosas. [[Rohulindlased]] ''[[Cisticola nigriloris]]'' ja ''[[Cisticola njombe]]'' ning [[kangurlindlased|kangurlindlane]] ''[[Euplectes psammocromius]]'' elavad ainult Tansaania edelaosas ja Malawi põhjaosas.<ref name="terrestrial" /> Levinud on [[pääsulased]], [[amadiinlased]], [[põõsalindlased]], [[kärbsenäplased]].<ref name="EE" />

[[Roomajad|Roomajaid]] on 140 liiki 22 sugukonnast. Nende seisukorra kohta pole täpseid andmeid. Usutakse, et 12 liiki on Malawi [[endeem]]id. Nende seas on [[gekolased]] ''[[Lygodactylus bonsi]]'' ja ''[[Lygodactylus chobiensis]]'', [[kameeleonlased]] ''[[Rhampholeon platyceps]]'', ''[[Rhampholeon chapmani]]''; ''[[Trioceros goetzei nyikae]]''; [[skinklased]] ''[[Melanoseps ater ater]]'', ''[[Mabuya maculilabris maculilabris]]'', ''[[Panaspis wahlbergii]]'', ''[[Proscelotes mlanjensis]]'', ''[[Eumecia anchietae johnstonii]]''; [[vöösabalased]] ''[[Chamaesaura macrolepis miopropus]]'' ja ''[[Platysaurus mitchelli]]''. Haruldased on Malawis ka ''[[Rhampholeon brachyurus]]'', skinklane ''[[Sepsina tetradactyla]]'' ja [[kumerkilpkonlased|kumerkilpkonlane]] ''[[Geochelone pardalis babcocki]]''.<ref name="terrestrial" />

[[Maolised|Madudest]] on esindatud 6 [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]]:
''[[Colubridae]]'' sugukonna madudest on esindatud [[bumslang]], ''[[Crotaphopeltis hotamboeia]]'', ''[[Crotaphopeltis tornieri]]'', ''[[Dipsadoboa aulica]]'', ''[[Dipsadoboa flavida]]'', ''[[Dasypeltis medici]]'', ''[[Dasypeltis scabra]]'', ''[[Philothamnus hoplogaster]]'', ''[[Philothamnus ornatus]]'', ''[[Philothamnus punctatus]]'', ''[[Thelotornis capensis]]'', ''[[Thelotornis mossambicanus]]'', ''[[Telescopus semiannulatus]]''.

''[[Lamprophiidae]]'' sugukonnast on esindatud [[pinnaserästik]] ''[[Atractaspis bibronii]]'', ''[[Aparallactus capensis]]'', ''[[Aparallactus guentheri]]'', ''[[Amblyodipsas polylepis]]'', ''[[Duberria shirana]]'', ''[[Gonionotophis capensis]]'', ''[[Gonionotophis nyassae]]'', ''[[Hemirhagerrhis nototaenia]]'', ''[[Lycodonomorphus leleupi]]'', ''[[Lycodonomorphus rufulus]]'' ja ''[[Lycodonomorphus obscuriventris]]'', ''[[Lycophidion acutirostre]]'', ''[[Lycophidion capense]]'', ''[[Lycophidion semiannule]]'', ''[[Polemon christyi]]'', ''[[Prosymna ambigua]]'', ''[[Prosymna pitmani]]'', ''[[Prosymna stuhlmanni]]'', ''[[Psammophis angolensis]]'', ''[[Psammophis orientalis]]'', ''[[Psammophis lineatus]]'', ''[[Psammophis subtaeniatus]]'', ''[[Psammophylax tritaeniatus]]'', ''[[Psammophylax variabilis]]'', ''[[Pseudaspis cana]]'', ''[[Rhamphiophis oxyrhynchus]]'', ''[[Rhamphiophis rostratus]]''. 

[[Mürknastiklased|Mürknastiklastest]] on esindatud [[kitsaspea-mamba]] ja maailma [[mürkmadu|mürgiseimate madude]] hulka liigitatud madu [[must mamba]]. [[Tripiaspiid]]i perekonnast maoliigid ''[[Elapsoidea boulengeri]]'' ja ''[[Elapsoidea semiannulata]]''. [[Kobra]] perekonnast liigid ''[[Naja annulifera]]'', ''[[Naja crawshayi]]'', ''Naja melanoleuca'' ([[must-valge kobra]]), ''[[Naja mossambica]]'' ja [[sülitavad kobrad|sülitav kobra]] ''Naja nigricollis'' ([[mustkael-kobra]]).

Inimeste suhtes mürkmadudena liigitatud madudest elavad seal veel ka ilusate [[mao soomused|soomustega]] [[rästiklased]]: [[gabooni aafrikarästik]], [[lärmakas aafrikarästik]], [[rombiline kärnrästik]] ja ''[[Atheris nitschei]]'', ''[[Atheris rungweensis]]'', ''[[Causus defilippii]]'', ''[[Causus resimus]]'' ja ''[[Proatheris superciliaris]]''.

[[Pimemadulased|Pimemadulastena]] aga ''[[Afrotyphlops schlegelii]]'', ''[[Afrotyphlops obtusus]]''.

[[Ahassuumadulased|Ahassuumadulasi]] leidub kaks liiki ''[[Leptotyphlops incognitus]]'' ja ''[[Myriopholis ionidesi]]''. 

[[Kalad|Kalaliike]] on üle 800, neist 90% on Malawi endeemid. Malawi on üks maailma kalarikkamaid riike. Njassa järves on esindatud umbes 15% maailma mageveekalade liikidest. 95% neist on [[kirevahvenlased]] triibusest ''[[Haplochromini]]''.<ref name="terrestrial" /> Njassa järves elab kokku 386 liiki kirevahvenlasi, enamik neist endeemid.<ref name="EE" />

Malawis elab 172 liiki [[limused|limuseid]], hinnanguliselt on 47 neist Malawi endeemid.<ref name="terrestrial" />

[[Kahepaiksed|Kahepaikseid]] on teada 74 liiki, sealhulgas kaks [[siugkonnalised|siugkonnalist]] ja 72 [[päriskonnalised|konnaliiki]].<ref name="terrestrial" /> Nende seas on seitse endeemset liiki.<ref name="diversity" />

===Looduskaitse===

Malawis on viis [[rahvuspark]]i, 66 metsakaitseala, neli [[loodusreservaat]]i, kolm [[botaanikaaed]]a ja kolm looduskaitseala.<ref name="diversity" /> [[Njassa järve rahvuspark]] on kantud [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse.<ref name="parand" />

====Rahvuspargid====
* [[Njassa järve rahvuspark]]
* [[Kasungu rahvuspark]]
* [[Lengwe rahvuspark]]
* [[Liwonde rahvuspark]]
* [[Nyika rahvuspark]]

===Keskkonnaprobleemid===

Malawi suuremad keskkonnaprobleemid on metsade hävimine, mulla kurnamine, vee saastumine põllumajandus-, tööstus- ja olmereostuse tagajärjel ning kudemisalade mudastumine, mis ohustab kalapopulatsiooni.<ref name="cia" />

[[Biodiversiteet|Bioloogilist mitmekesisust]] ohustavad [[invasiivne liik|invasiivsed võõrliigid]], sealhulgas [[vesihüatsint]], [[vesisalat]] ja ''[[Salvinia molesta]]'', mis võivad veekogude pinnad paksu vaibana katta.<ref name="diversity" />

Esineb ka [[salaküttimine|salaküttimist]], sealhulgas haruldaste loomade tapmist söögiks või [[suveniir]]ina müümiseks. Aastal 1992 hävitati näiteks [[Majete reservaat|Majete reservaadist]] kõik elevandid. Chilwa järve ümbruses tapetakse igal aastal üle miljoni linnu.<ref name="diversity" />

==Riik==
[[Pilt:Arthur Peter Mutharika 2014 (cropped).jpg|pisi|püsti|President [[Arthur Peter Mutharika]]]]
===Riigikord===
Malawi on [[presidentaalne vabariik]]. Kehtib [[mitmeparteisüsteem]].

[[Valimisõigus]] on vähemalt 18-aastastel isikutel.<ref name="cia" /> Naised said valimisõiguse juba enne riigi iseseisvumist (aastal 1961).

Praegune [[Malaei põhiseadus|põhiseadus]] kehtib [[18. mai]]st [[1995]]. Seda on korduvalt muudetud.<ref name="cia" />

Malawit peetakse osaliselt vabaks riigiks.<ref name="EE" />

Malawi rahvuspüha on iseseisvuspäev (vabariigi päev) 6. juuli.<ref name="cia" />

===President===
{{vaata|Malawi president}}

Malawi [[riigipea]] on [[president]], kes on ühtlasi [[valitsusjuht]]. Presidendi ametis on alates [[31. mai]]st [[2014]] [[Arthur Peter Mutharika]]. Asepresident on [[Saulos Chilima]].<ref name="cia" />

President on ka [[kaitsejõudude juhataja]]. Presidendi valib rahvas otsestel valimistel, mis peetakse samaaegselt parlamendivalimistega. Sama inimese võib presidendi ametisse valida kõige rohkem kahel korral. Presidendiks võib kandideerida sünnilt või päritolult Malawi [[kodanik]], kes on vähemalt 35-aastane.<ref name="const" />. Valimiste tulemus otsustatakse [[lihthäälteenamus]]ega. Asepresidendi kandidaadi valib presidendikandidaat ja ta osutub valituks koos presidendiga. President võib ametisse määrata ka teise asepresidendi, kes ei tohi kuuluda temaga samasse erakonda.<ref name="eisa" />

Ametis olev president Arthur Peter Mutharika on ühtlasi ka kaitseminister ja politseijõudude juhataja.<ref name="list" />

Presidendi ametiaeg kestab viis aastat. Viimati toimusid presidendivalimised 20. mail 2014, järgmised korralised valimised on ette nähtud mais 2019.<ref name="cia" />

===Valitsus===

Valitsusjuht on president. Ta määrab ametisse valitsuskabineti.<ref name="cia" /> [[24. juuni]]l [[2014]] ametisse astunud valitsuskabinetis on 20 liiget.<ref name="list" />

Malawis on 18 ministeeriumi.<ref name="6rTY2" />

===Parlament===
{{vaata|Rahvuskogu (Malawi)}}
[[Pilt:Parliament Building of Malawi.jpg|pisi|Parlamendihoone]]

Malawi [[parlament]] on ühekojaline 193-liikmeline [[Rahvuskogu (Malawi)|Rahvuskogu]]. Selle liikmed valitakse viieks aastaks.<ref name="cia" /> Põhiseaduse järgi oli varem ette nähtud ka 80-kohaline [[ülemkoda|senat]],<ref name="eisa" /> kuid seda kokku ei kutsutud ning 2001. aasta põhiseadusemuudatusega see kaotati.<ref name="M0ZZv" />

Parlamenti võib kandideerida vähemalt 21-aastane Malawi kodanik, kes oskab piisaval tasemel inglise keelt ja keda ei ole viimase seitsme aasta jooksul ebaausate tegude eest kohtus süüdi mõistetud. Kandideerida ei saa ka vastutusvõimetuks tunnistatud isikud, sõjaväelased ja politseinikud.<ref name="const" />

Ametis olev parlament valiti 20. mail 2014. Enim kohti sai [[Demokraatlik Arengupartei]] (114), [[Malawi Kongressipartei]] sai 26, [[Ühendatud Demokraatlik Rinne]] 17, sõltumatud 32 ja teised 4 kohta.<ref name="cia" />

===Parteid===
Malawi suuremad [[erakond|erakonnad]] on [[Demokraatlik Arengupartei]] (''Democratic Progressive Party'', DPP; esimees [[Peter Mutharika]]), [[Malawi Kongressipartei]] (''Malawi Congress Party'', MCP; esimees [[Lazarus Chakwera]]), [[Ühendatud Demokraatlik Rinne]] (''United Democratic Front'', UDF; esimees [[Atupele Muluzi]]), Rahvapartei (''People's Party'', PP; esimees [[Joyce Banda]]) ja [[Demokraatia Liit]] (''Alliance for Democracy'', AFORD; esimees [[Godfrey Shawa]]).<ref name="cia" />

===Õigussüsteem===
Malawi õigussüsteem põhineb [[inglise õigus]]el. Kohtusüsteem on kolmeastmeline. Ülemkohus on kõrgem [[apellatsioonikohus]], alama astme moodustavad kõrgem kohus ja magistraadikohtud. Madalamal astmel on kohalikud ja traditsioonilised kohtud.<ref name="cia" />

Malawis on mitmesuguseid [[inimõigused|inimõigustega]] seotud probleeme, sealhulgas ebainimlikud vanglatingimused, politseivägivald, meelevaldsed vahistamised, [[inimkaubandus]], vägivald naiste suhtes, [[gei]]de diskrimineerimine, lapstööjõu kasutamine. Levinud on [[korruptsioon]].<ref name="XCC1N" />

[[Surmanuhtlus]]t kaotatud ei ole, kuid sellele on kehtestatud [[moratoorium]]. Hukkamisi ei ole pärast 1992. aastat täide viidud.<ref name="9hgpN" />

===Sümbolid===
Põhiseaduse järgi on Malawi riiklikud sümbolid [[Malawi lipp|riigilipp]], [[Malawi vapp|riigivapp]], [[Mulungu dalitsa Malaŵi|hümn]] ja riigipitsat.<ref name="const" />

===Pealinn===
[[Pilt:Lilongwe Nico Centre area.JPG|pisi|Lilongwe linnapilt]]
[[Pilt:ILRI, Stevie Mann - Household takes refuge from the rain in central Malawi.jpg|pisi|Maja Malawi keskosas]]
[[Pilt:Nyika Highlands, from the M1 road.jpg|pisi|[[Nyika platoo]]]]

Malawi [[pealinn]] on [[Lilongwe]]. Linn asub riigi keskosas. Lilongwes elas 2011. aastal 772 000 inimest.<ref name="cia" /> Lilongwe on suurim linn, majanduskeskus ja transpordisõlm. Linn sai nime [[Lilongwe jõgi|Lilongwe jõe]] järgi.

Kuni [[1975]]. aastani oli pealinn [[Zomba]].

===Haldusjaotus===
Malawi jaguneb kolmeks piirkonnaks, mis omakorda jagunevad kokku 28 ringkonnaks.

{|
| rowspan="2" | [[Pilt:MW-Districts.svg|raamita]]</td>
| colspan="2" valign=bottom |

; Piirkonnad
* [[Põhjapiirkond (Malawi)|Põhjapiirkond]] (punane)
* [[Keskpiirkond (Malawi)|Keskpiirkond]] (kollane)
* [[Lõunapiirkond (Malawi)|Lõunapiirkond]] (roheline)

; Ringkonnad
|-
| valign=top |
# [[Dedza ringkond]]
# [[Dowa ringkond]]
# [[Kasungu ringkond]]
# [[Lilongwe ringkond]]
# [[Mchinji ringkond]]
# [[Nkhotakota ringkond]]
# [[Ntcheu ringkond]]
# [[Ntchisi ringkond]]
# [[Salima ringkond]]
# [[Chitipa ringkond]]
# [[Karonga ringkond]]
# [[Likoma ringkond]]
# [[Mzimba ringkond]]
# [[Nkhata Bay ringkond]]
| valign="top" |
<ol start=15>
<li> [[Rumphi ringkond]]
<li> [[Balaka ringkond]]
<li> [[Blantyre ringkond]]
<li> [[Chikwawa ringkond]]
<li> [[Chiradzulu ringkond]]
<li> [[Machinga ringkond]]
<li> [[Mangochi ringkond]]
<li> [[Mulanje ringkond]]
<li> [[Mwanza ringkond]]
<li> [[Nsanje ringkond]]
<li> [[Thyolo ringkond]]
<li> [[Phalombe ringkond]]
<li> [[Zomba ringkond]]
<li> [[Neno ringkond]]</ol>
|}

===Riigikaitse===
Malawi kulutused [[riigikaitse]]le moodustasid 2012. aastal 0,93% [[sisemajanduse kogutoodang]]ust.<ref name="cia" />

Väeteenistus on vabatahtlik. Teenistusse võivad astuda vähemalt 18-aastased keskharidusega isikud.<ref name="cia" />

Malawi [[maavägi]] koosneb kahest laskurrügemendist ja ühest langevarjurügemendist. [[Lennuvägi|Lennuväel]] on kümmekond lennukit. [[Merevägi|Mereväes]] teenib paarsada inimest, kes opereerivad peamiselt [[patrull-laev]]u Njassa järvel.

Malawi kaitsevägi on osalenud [[rahuvalve]]- ja humanitaaroperatsioonidel [[Rwanda]]s, [[Sudaan]]is, [[Kongo DV|Kongo Demokraatlikus Vabariigis]] ja mujal Aafrikas.<ref name="1IRw6" />

===Rahvusvahelised suhted===

Malawi ja Tansaania vahel käib vaidlus piiri üle. Malawi peab enda omaks kogu Njassa järve ala kuni Tansaania rannikuni, Tansaania aga väidab, et piir peaks kulgema järve keskelt. Konflikt ägenes 2012. aastal pärast seda, kui Malawi andis Suurbritannia ettevõttele litsentsi järve naftavarude uurimiseks.<ref name="cia" />

====Kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse====
Malawi on järgmiste organisatsioonide liige:<ref name="cia" />
{{veerud}}
* [[Aafrika Arengupank]]
* [[Aafrika, Kariibi ja Vaikse Ookeani Riikide Grupp]]
* [[Aafrika Liit]]
* [[Demokraatiate Ühendus]]
* [[G-77]]
* [[Ida- ja Lõuna-Aafrika Ühisturg]]
* [[Interpol]]
* [[Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon]]
* [[Lõuna-Aafrika Arenguühendus]]
* [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]]
* [[Maailma Terviseorganisatsioon]]
* [[Maailma Tolliorganisatsioon]]
* [[Maailma Turismiorganisatsioon]]
* [[MINURSO]]
* [[Mitteühinemisliikumine]]
{{veerud-piir}}
* [[MONUSCO]]
* [[Multilateraalne Investeeringute Tagamise Agentuur]]
* [[Parlamentidevaheline Liit]]
* [[Rahvaste Ühendus]]
* [[Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur]]
* [[Rahvusvaheline Ametiühinguliit]] (NGOs)
* [[Rahvusvaheline Agraararengu Fond]]
* [[Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon]]
* [[Rahvusvaheline Finantskorporatsioon]]
* [[Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon]]
* [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]]
* [[Rahvusvaheline Punase Risti ja Punase Poolkuu Ühingute Föderatsioon]]
* [[Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank]]
* [[Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon]] (korrespondent)
* [[Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit]]
{{veerud-piir}}
* [[Rahvusvaheline Telekommunikatsioonisatelliitide Organisatsioon]]
* [[Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon]]
* [[Rahvusvaheline Tööorganisatsioon]]
* [[Rahvusvaheline Valuutafond]]
* [[UNAMID]]
* [[UNESCO]]
* [[UNOCI]]
* [[Ülemaailmne Intellektuaalse Omandi Organisatsioon]]
* [[Ülemaailmne Meteoroloogiaorganisatsioon]]
* [[Ülemaailmne Postiliit]]
* [[ÜRO]]
* [[ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverents]]
* [[ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon]]
* [[ÜRO Tööstusliku Arengu Organisatsioon]]
{{veerud-lõpp}}

====Suhted Eestiga====

[[Eesti]] sõlmis Malawiga [[diplomaatilised suhted]] [[20. juuli]]l [[2011]]. Malawi diplomaatiline esindaja Eestis on [[ajutine asjur]] [[Oliver M. C. Kumbambe]] Malawi suursaatkonnas [[Berliin]]is.<ref name="ev5Bp" /> Eestil Malawis diplomaatilist esindust ei ole. Eesti kodanikud peavad Malawisse reisimiseks taotlema [[Rahvaste Ühendus]]e [[viisa]].

==Rahvastik==
[[Pilt:Schoolchildren in Malawi.jpg|pisi|Malawi lapsed]]

Malawi [[rahvaarv]] 2014. aasta juulis oli hinnanguliselt 17 377 468. Rahvaarvult on Malawi 64. riik.<ref name="cia" /> [[Rahvaloendus]] toimus viimati 2008. aastal.<ref name="who1" />

Malawis elavad peamiselt [[bantu keeled|bantu keeli]] kõnelevad rahvad, mõnevõrra on ka [[Aasia]] ja [[Euroopa]] päritolu inimesi. Suurematest rahvastest moodustavad [[njandžad]] (tševad) 38,4%, [[lomved]] 17,6%, [[jaod]] 13,5%, [[ngonid]] 11,5%, [[tumbukad]] 8,8%, [[senad]] 3,6%, [[tongad]] 2,1%, [[njakjusad]] 1% ja teised 3,5% rahvastikust.<ref name="cia" /> [[Kristlus|Kristlasi]] oli 2008. aastal hinnanguliselt 82,6%, [[muslim]]eid 13% ja teisi 1,9%, usku ei pidanud oluliseks 2,5% inimestest.<ref name="cia" />

Elueaootus sünnihetkel oli 2014. aastal hinnanguliselt 59,99 aastat (194. koht maailmas), meeste elueaootus oli 58,04 ja naiste oma 61,97 aastat. [[Mediaanvanus]] oli 2014. aastal 16,3, ligi 47% elanikest on kuni 14-aastased ja vaid 5,8% vanemad kui 55-aastased. Rahvastiku kasvutempo oli 3,33% (6. maailmas), [[sündimuskordaja]] 41,8 sündi 1000 elaniku kohta (7. maailmas), [[suremuskordaja]] 8,74 surma 1000 elaniku kohta.<ref name="cia" />

Malawi on [[Rahvastikutihedus|tihedalt asustatud]]. Kõige tihedam on asustus Njassa järve ääres ja Shire'i jõe orus, hõredam aga põhjaosa platoodel.<ref name="EE" /> [[Linn]]ades elas 2011. aastal 15,7% inimestest, [[linnastumine|linnastumise]] tempo aastatel 2010–2015 on hinnanguliselt 4,2% aastas.<ref name="cia" /> Suuremad linnad on pealinn [[Lilongwe]], [[Blantyre (Malawi)|Blantyre]], [[Mzuzu]], [[Zomba]], [[Kasungu]], [[Mangochi]].

Malawi naine sünnitab keskmiselt 5,66 last. Selle näitaja poolest on Malawi maailma riikide seas 8. kohal. Naised sünnitavad esimese lapse keskmiselt 18,9-aastaselt. Emade suremus sünnitamisel oli 2010. aastal 460 surma 100 000 elussünni kohta, vastsündinute suremus 48,01 tuhande elussünni kohta.<ref name="cia" />

===Keeled===
[[Pilt:St. Louis Montfort Parish, Balaka, Malawi.jpg|pisi|Kirik [[Limbe]] lähedal]]

Ametlik keel on [[inglise keel]] ja see on väga laialt levinud, eriti linnades.<ref name="cia" /> Suurem osa rahvast kõneleb mitmesuguseid [[bantu keeled|bantu keeli]].

Üldkasutatav on [[njandža keel]] (tševa keel), mida ka kõigile lastele algkoolis õpetatakse.<ref name="tribes" /> Levinud on ka [[jao keel]] (eelkõige riigi lõunaosas Njassa järve ääres) ja [[tumbuka keel]] (peamiselt riigi põhjaosas). Kõneldakse ka paljusid teisi keeli, sealhulgas [[lomve keel|lomve]], [[ngoni keel|ngoni]], [[sena keel|sena]], [[tonga keel (Malawi)|tonga]] ja [[njakjusa keelt]],<ref name="cia" />, mis on enamasti väga sarnased mõnega kolmest peamisest keelest.<ref name="tribes" />

===Religioon===

Tänapäeva Malawi rahvast on suurem osa [[kristlus|kristlased]]. Teine levinum usk on [[islam]]. Malawi alal elanud [[loodususund|loodususku]] hõimudele tõid ristiusu [[19. sajand]]i lõpus [[David Livingstone]] ja teised lääne [[misjonär]]id. Esialgu oldi uue usu suhtes vaenulikud, kuid see võeti kiiresti omaks ja tänapäevaks on see kohalikud usutraditsioonid peaaegu välja suretanud. Kohati on kristlus küll ka kohaliku usundiga segunenud ja praktiseeritakse ka vanu rituaale ja tseremooniaid.<ref name="usk" />

Kõikjal peetakse kohalikus keeles [[jumalateenistus]]i. Linnades ja Euroopa päritoluga inimeste asualadel peetakse jumalateenistusi ka inglise keeles.<ref name="usk" />

Islami tõid [[araablased|araablastest]] orjakaupmehed, kes 19. sajandi alguses Njassa järve kaldal maabusid. Kõige rohkem [[muslim]]eid ongi järve lõunakalda piirkonnas elavate [[jaod]]e seas. [[Balaka]], [[Machinga]] ja [[Mangochi]] piirkonnas on peaaegu igas külas [[mošee]] ning tüdrukud kannavad pearätikuid.<ref name="usk" />

Usukonfliktid kristlaste ja muslimite vahel on väga harvad. Tavaliselt peitub konfliktide põhjus hoopis poliitikas ning hõimu- ja usuidentiteet tõuseb esile ainult valimiste ajal.<ref name="usk" />

==Majandus==
[[Pilt:5 kwacha.jpg|pisi|Viiekvatšane rahatäht]]

Malawi on üks maailma vaesemaid riike. Alla vaesuspiiri elas 2004. aastal 53% inimestest. Majanduses domineerib [[põllumajandus]], mis toidab umbes 80% rahvastikust ning moodustab kolmandiku [[sisemajanduse kogutoodang]]ust ja umbes 90% ekspordist. Üle poole ekspordist moodustab [[tubakas]]. Riik sõltub välisabist, mida saadakse [[IMF|Rahvusvaheliselt Valuutafondilt]], [[Maailmapank|Maailmapangalt]] ja üksikutelt välisriikidelt. Majandusarengut pärsib muu hulgas vilets haridustase, [[AIDS]], puudulik [[taristu]] ning energia- ja veevarustus, administratiivne suutmatus ja [[korruptsioon]].<ref name="cia" />

Töötavaid inimesi on kokku 5,747 miljonit (2007. aasta hinnang). Aastal 2003 töötas põllumajanduses 90% ning [[tööstus]]es ja [[teenindus]]es 10% tööjõust.<ref name="cia" />

Sisemajanduse kogutoodang 2013. aastal oli hinnanguliselt umbes 15 miljardit [[USA dollar]]it, kogutoodang inimese kohta ostujõupariteedi järgi oli 900 dollarit (221. kohal maailmas).<ref name="cia" />

Põllumajanduse osakaal sisemajanduse kogutoodangus oli 2013. aastal 29,4%, tööstuse osakaal 18,9% ja teenuste osakaal 51%.<ref name="cia" />

Teenindussektor loob üle poole sisemajanduse kogutoodangust. Peamised valdkonnad on [[turism]], [[jaekaubandus]], [[transport]], [[haridus]], [[tervishoid]], [[telekommunikatsioon]] ja [[pangandus]].

[[Malawi börs]] asutati [[1994]]. aastal ja esimese ettevõtte aktsiad noteeriti börsil [[1996]]. aastal.<ref name="95GVE" />

===Põllumajandus===
[[Pilt:Groundnut harvesting in Malawi.jpg|pisi|Maapähklisaagi koristamine]]

Suurem osa põlluharimiseks kõlbulikust maast asub Malawi kesk- ja lõunaosas. Suurem osa põllumajandussaaduste tootjatest on väikemaapidajad, kelle põllumaa suurus on 0,5–1,5 [[hektar]]it. Põllud on tihti jõgede ääres, märgaladel või mäenõlvadel. Sama maalappi haritakse aastast aastasse ja maa [[viljakus]] väheneb pidevalt.<ref name="diversity" />

Peamiselt kasvatatakse [[tubakas|tubakat]], [[suhkruroog]]u, [[puuvill]]a, [[teepõõsas|teepõõsaid]], [[mais]]i, [[kartul]]it, [[maniokk]]i, [[sorgo]]t, [[kaunviljad|kaunvilju]], [[maapähklid|maapähkleid]], [[makadaamiapähkel|makadaamiapähkleid]], [[veis]]eid, [[kodukits]]i, [[siga|sigu]] ja [[lambad|lambaid]].<ref name="cia" /> Mais on põhitoidus ja seda kasvatatakse praktiliselt kõigis väikemajapidamistes. Levinud on ka [[hirss]], [[riis]], [[Banaan (perekond)|banaan]], [[tungpuu]] ja [[kiinapuu]].<ref name="EE" />

Malawis on üldiselt väga viljakas pinnas, kuid maa on kurnatud ja väikemaapidajad ei jaksa [[väetis]]t osta.

Aeg-ajalt esineb [[põud]]a ja vili ikaldub. Aastatuhande alguses oli järjest mitu [[ikaldus]]aastat ning 2005. aastaks süvenes see kriisiks ja riik oli sunnitud välismaalt toiduabi paluma.

===Tööstus===

Malawi peamine tööstusharu on [[toiduainetetööstus]], eelkõige tee- ja suhkrutööstus. Oluline roll on tubakatööstusel. Toodetakse ka [[saematerjal]]i, [[tsement]]i ja teisi [[ehitusmaterjal]]e, [[väetis]]t ja mitmesuguseid [[tarbekaup]]u.<ref name="cia" />

===Energeetika===

Malawi [[elektrienergia]] toodang oli 2010. aastal hinnanguliselt 1,973 miljardit kWh ja tarbimine 1,835 miljardit kWh. Elektrijaamade installeeritud võimsus oli 287 000&nbsp;kW. [[Hüdroenergia]] moodustas 99,7% toodangust. Selle näitaja poolest on Malawi maailmas 4. kohal<ref name="cia" /> Hüdroelektrijaamad paiknevad Shire'i jõel.

Elektrienergia on kättesaadav 5–10 protsendile elanikest. Linnades on elektrivarustus parem, kuid maal on vaid üksikud majapidamised elektrivõrguga ühendatud.

Ainuke elektrienergia tootja Malawis on riiklik ettevõte [[ESCOM]].

===Transport===
[[Pilt:2010-10-21 13-12-21 Malawi - Njolomole.JPG|pisi|Maantee Blantyre ja Lilongwe vahel]]
[[Pilt:Blantyre Railway Station.JPG|pisi|püsti|Blantyre raudteejaam]]

Malawis on 2013. aasta seisuga 32 [[lennujaam]]a, neist 7 kattega<ref name="cia" /> Rahvusvahelisi lennujaamu on kaks: [[Lilongwe lennujaam]] ja [[Chileka lennujaam]] [[Blantyre (Malawi)|Blantyre]] lähedal. [[Malawian Airlines]] opereerib regionaalseid liine. Kuni 2013. aastani tegutses 1964. aastal asutatud [[Air Malawi]].

Raudteede kogupikkus on 797&nbsp;km. Raudtee on [[Kitsarööpmeline raudtee|kitsarööpmeline]] (1067&nbsp;mm). Raudteeliin ulatub Sambia piirilt [[Mchinji]]st läbi Lilongwe Blantyre ja [[Makhanga]]ni. [[Nkaya]]s lahkneb sellest itta suunduv liin, mis viib [[Nayuchi]] kaudu [[Nacala]] sadamasse Mosambiigi rannikul. Tansaaniaga rongiühendus puudub, sest [[rööpmelaius]] on erinev.

Maanteid on 15 450&nbsp;km, sealhulgas kattega teid 6951&nbsp;km. Liiklus on vasakpoolne.

Veeteid Njassa järvel ja Shire'i jõel on kokku 700&nbsp;km. Suuremad järvesadamad on [[Chipoka]], [[Monkey Bay]], [[Nkhata Bay]], [[Nkhotakota]] ja [[Chilumba]]<ref name="cia" />

===Kommunikatsioon===
Aastal 2012 oli Malawis 227 300 [[lauatelefon]]i ja 4,42 miljonit [[mobiiltelefon]]i kasutajat.<ref name="cia" /> (29% elanikest).<ref name="who1" /> Telefoniliine on oluliselt rohkem linnades. Ka mobiililevi on valdavalt linnades ja nende ümbruses.

[[Internet]]ikasutajaid oli 2009. aastal 716 400.<ref name="cia" /> 2012. aastal oli juurdepääs internetile ikka veel umbes neljal protsendil elanikest.<ref name="m9RNs" />

===Väliskaubandus===
Malawi [[eksport]]is 2013. aastal hinnanguliselt 1,427 miljardi [[USA dollar]]i eest. Peamised ekspordiartiklid olid [[tubakas]] (53%), [[Tee (jook)|tee]], [[suhkur]], [[puuvill]], [[kohvioad]], [[maapähklid]], puidutooted, [[rõivad]]. Peamised ekspordi sihtriigid olid 2012. aastal [[Kanada]] (10,6%), [[Zimbabwe]] (9,3%), [[Saksamaa]] (7,3%), [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] (6,6%), [[Venemaa]] (6,5%), [[Ameerika Ühendriigid]] (6,1%) ja [[Hiina]] (4,2%).<ref name="cia" />

2013. aasta hinnanguline [[import|impordimaht]] oli 2,42 miljardit USA dollarit. Peamised impordiartiklid olid [[toiduained]], [[nafta]]tooted, [[pooltooted]], tarbekaubad, [[transpordivahend]]id. Peamised impordipartnerid olid 2012. aastal Lõuna-Aafrika Vabariik (27%), Hiina (16,6%), [[India]] (8,7%), Sambia (8,5%), Tansaania (5,1%) ja Ameerika Ühendriigid (4,3%).<ref name="cia" />

===Meedia===
Levinuim [[meedia]]kanal on [[raadio]]. Kõige suurema levialaga on erakanal Zodiac, tegutseb ka riigiraadio ja kümmekond era- ja kohaliku kogukonna raadiot. Ainuke üleriiklik [[telekanal]] on riiklik [[Malawi televisioon]], linnades tegutseb ka mitu erakanalit, nähtavad on ka paljud rahvusvahelised kanalid. [[Malawi Broadcasting Corporation]] on riigi ringhääling, mis edastab saateid kahes raadiokanalis ja Malawi televisioonis.

Tegutseb [[Malawi uudisteagentuur]]. Suuremad [[ajaleht|ajalehed]] on [[The Daily Times]] ja [[The Nation]]. Ajalehtedel on ka veebiversioonid.

===Valuuta===

Malawi rahaühik on [[Malawi kvatša|kvatša]] (ISO 4217: MWK). Kvatša jaguneb sajaks [[tambala]]ks.

Kuni [[1971]]. aastani oli kasutusel [[Malawi nael]].

==Haridus==
[[Pilt:Localschool.JPG|pisi|Maghemo kool Karongas]]
[[Pilt:Universityofmalwai.jpg|pisi|Malawi Ülikool]]

Otsest [[koolikohustus]]t Malawis ei ole, kuigi põhiseadus sätestab, et igaühele peab olema tagatud vähemalt viieklassiline tasuta [[põhiharidus]].<ref name="qB3DY" /> Kulutused haridusele moodustavad 5,4% rahvuslikust kogutoodangust (2011). Selle näitaja poolest on Malawi maailma riikide seas 60. kohal.<ref name="cia" /> [[Kirjaoskus]] 15-aastaste ja vanemate seas oli 2010. aastal hinnanguliselt 74,8% (meeste seas 81,1% ja naiste seas 68,5%).<ref name="cia" />

Põhikoolid on riiklikud ja neis õppimine on tasuta. Põhikool on 8-klassiline. Tasuta põhiharidus seati sisse [[1994]]. aastal, õpilaste arv kasvas plahvatuslikult, kuid kohe jäi väheks nii koolikohti kui ka õpetajaid. Ametlikult peaksid põhikoolis käima lapsed vanuses 6–13, tegelikult on aga suur osa õpilastest palju vanemad, sest õppimisse tekib olude sunnil pause või jäädakse kursust kordama.<ref name="ripple" />

Hariduse omandamist takistavad nii vaesusest kui ka tervisest tingitud probleemid. Muu hulgas AIDSi leviku tõttu on palju [[orb]]e. Vanematel endal puudub tihti haridus ja seetõttu ei kipu nad ka oma laste puhul seda oluliseks pidama. Laste tööjõudu vajatakse kodus, eriti maal on koolid tihti kaugel ja koolitee läbimine võib kesta mitu tundi. Paljud lapsed on haiged, alatoitunud ja kasvult kängus. Koolitee jääb tihti pooleli varajase [[abielu]] või [[rasedus]]e tõttu.<ref name="edu" />

Malawit iseloomustab suur kooliealiste laste osakaal rahvastikus. Koole on liiga vähe, veelgi vähem on kooliks sobivaid hooneid ja tihti toimuvad tunnid ajutistes varjualustes või ülerahvastatud ruumides. Õppevahendid puuduvad, [[labor]]id ja õppeklassid on ainult üksikutes koolides, mis on õpilastest veelgi kaugemal.<ref name="edu" /> Klassiruumid asuvad väga lihtsates hoonetes, tihti pole ei tahvleid, pinke ega [[õpik]]uid. Elektrivarustus on väga üksikutes koolides. Õpetatakse ka lageda taeva all, mis tähendab, et halva ilma korral võivad tunnid ära jääda.<ref name="ripple" /> Kvalifitseeritud [[õpetaja]]test on suur puudus, tihti on õpetajatel endalgi võrdlemisi napp haridus. Õpetajate arv koolides ei sõltu õpilaste arvust ja seetõttu varieerub klassi suurus märkimisväärselt (20–100 õpilast). Ka piirkondlikult on olukord väga erinev, Põhjapiirkonnas on koolisüsteem kõige paremas seisus. Ka linnades on koolid oluliselt paremal järjel kui maal.<ref name="edu" /> Õpetajate puudus on tingitud osalt sellest, et neid ei jõuta koolitada, lisaks aga peavad koolid õpetajatele eluasemed ehitama, see aga on maakoolide jaoks liiga kallis. Õpetamine on küll tasuta, aga lapsevanematel tuleb hankida [[koolivorm]]id ning [[vihik]]ud ja muud koolitarbed. Umbes 70% kooliteed alustanud lastest lõpetab põhikooli, maakoolides on lõpetajaid veelgi vähem, kohati alla 20%, umbes 20% jääb klassikursust kordama, mõnikord ka mitu korda. Osa õppekavas ette nähtud asju jääb õpetamata sel põhjusel, et puuduvad õppevahendid.<ref name="ripple" />

[[Gümnaasium]] on neljaklassiline (2+2). Gümnaasiumide seas on nii riiklikke kui ka erakoole ja kõigis on [[õppemaks]]. Ainult 13% koolieas lastest käib gümnaasiumis. Varustus on parem kui põhikoolides, kuid koolid asuvad hõredamalt ja paljud lapsed peavad pikki maid jalgsi kõndima. [[Raamatukogu]]d on vaid üksikutel koolidel.<ref name="ripple" />

Malawis on neli riiklikku [[ülikool]]i. [[Zomba]]s tegutseb 1964. aastast [[Malawi Ülikool]], mille koosseisus on neli kolledžit. [[Mzuzu Ülikool]] asutati [[1997]]. aastal. Varasema Malawi ülikooli Bunda kolledži baasil loodi [[2011]]. aastal [[Lilongwe Põllumajandus- ja Loodusvarade Ülikool]]. Aastal [[2012]] asutati [[Thyolo]]s [[Malawi Teadus- ja Tehnikaülikool]]. Lisaks on hulk eraülikoole.

Aastal 2008 oli Malawis 100 000 elaniku kohta 64 [[üliõpilane|üliõpilast]].<ref name="jZXoC" />

==Tervishoid==
[[Pilt:David Gordon Memorial Hospital.jpg|pisi|David Gordoni memoriaalhaigla Livingstonias]]

Nakkushaigused on Malawis laialt levinud. 2012. aasta hinnangul oli [[HIV]]-sse nakatunute ja [[AIDS]]-i põdejate osakaal rahvastikus 10,8%. Selle näitaja poolest on Malawi 9. kohal maailmas. Kokku on HIV-i ja AIDS-i all kannatajaid üle 1,1 miljoni. Toidu ja joogiveega levivad bakteriaalne ja ainuraksete tekitatud [[kõhulahtisus]], [[A-hepatiit]], [[kõhutüüfus]]; [[putukad|putukate]] ja [[parasiit]]ide abil [[malaaria]], [[dengepalavik]] ja [[skistosomiaas]]; metsloomade kaudu [[marutaud]].<ref name="cia" /> Surmapõhjuste hulgas on esikohal AIDS, levinud surmapõhjused on ka hingamisteede nakkused, südamehaigused, [[vähk (haigus)|vähk]] ja vigastused.<ref name="who" /> Malaariajuhtude arv on viimastel aastatel kasvanud, varem väga levinud [[leetrid]] on aga praktiliselt kontrolli alla saadud.<ref name="who1" /> Palju esineb ka [[tuberkuloos]]i.

Tervist ohustab vaesus ja puudulik hügieen. Alakaalulisi on kuni 5-aastaste seas 13,8% (2010).<ref name="cia" /> Väikelaste surma peamine põhjus on malaaria.<ref name="who" /> Emade ja laste suremus on suur, kuid see on viimase 25 aasta jooksul üle kahe korra vähenenud. Ka suremus AIDS-i ja malaariasse on aastatuhande algusega võrreldes mitu korda vähenenud.<ref name="who" />

Malawi tervishoiukulud moodustasid 2011. aastal 8,4% SKP-st. See annab maailma riikide pingereas 56. koha.<ref name="cia" /> Aastal 2012 kulutati tervishoiule 9,2% SKP-st.<ref name="who1" /> Tuhande inimese kohta oli 2008. aastal 0,02 [[arst]]i ja 2011. aastal 1,3 haiglakohta.<ref name="cia" /> Riiklikus süsteemis on arstiabi tasuta. Võrdlemisi hästi on käivitunud programm, mille kaudu saavad kõik AIDSihaiged tasuta ravi.<ref name="LV0Z8" />

[[Haigla]]te süsteem on mitmeastmeline. Malawis on neli keskhaiglat, Põhjapiirkonnas [[Mzimba]]s, Keskpiirkonnas Lilongwes ning Lõunapiirkonnas Blantyres ja Zombas. Ringkonnahaiglaid on 24, tervisekeskusi 328, dispansereid 68, sünnitushaiglaid 16, maahaiglaid 35, lisaks on suuremates linnades veel kokku 22 haiglat. Psühhiaatriahaiglaid on kaks. Haige pöördub kõigepealt tervisekeskusse või dispanserisse, kust ta vajadusel ringkonnahaiglasse edasi suunatakse. Kui vajatakse spetsialiseeritumat ravi, saadetakse patsient edasi piirkonna keskhaiglasse.<ref name="mt9aP" /> Ringkonnahaiglate seas on nii riiklikke haiglaid kui ka erahaiglaid ja mittetulunduslikke misjonihaiglaid.

Tervishoiusüsteemi suuremad probleemid on [[ravim]]ite ja meditsiinitehnika puudus; koolitatud personali nappus, mida põhjustab muu hulgas ajude väljavool; puudulik taristu, eelkõige vilets või olematu teedevõrk.<ref name="inst" /> Meditsiiniasutusi on vähe ja need on inimestest kaugel.

Keskmiselt tarbiti aastatel 2008–2010 ühe inimese kohta 2,5 liitrit puhast [[alkohol]]i aastas. Umbes 90% naistest ja 70% meestest alkoholi ei tarbi.<ref name="wGK0z" /> [[Suitsetamine|Suitsetab]] meestest ligi veerand ja naistest umbes 5%.<ref name="AWX3e" />

Arste ja teisi meditsiinitöötajaid koolitatakse [[Malawi Ülikool]]i kahes kolledžis, [[Malawi Tervishoiukolledž]]is, [[Malawi kristliku tervishoiuühingu õenduskolledž]]is ja psühhiaatriakolledžis.<ref name="inst" />

Maal usaldatakse tihti kõige rohkem traditsioonilisi ravitsejaid.<ref name="everycult" />

AIDSiga seotud probleemidest Malawis räägib [[2003]]. aastal valminud [[dokumentaalfilm]] "[[Lifecycles: A Story of AIDS in Malawi]]".<ref name="gbgrI" />

==Ajalugu==
[[Pilt:Maravi kuningriik.png|pisi|[[Maravi Kuningriik]] 17. sajandi keskel]]
[[Pilt:Stamp British Central Africa 1897 6p.jpg|pisi|püsti|[[Briti Kesk-Aafrika Protektoraat|Briti Kesk-Aafrika Protektoraadi]] [[postmark]]]]

Malawi alalt on leitud inimasustuse jälgi rohkem kui 50 000 aasta tagusest ajast. Vanimad seni leitud inim[[fossiil]]id on pärit vahemikust 8000–2000 [[eKr]]. Need võisid tõenäoliselt kuuluda [[bušmanid|bušmanite]], [[tvaad]]e ja [[fulbed]]e esivanematele. Esimesel aastatuhandel hakkasid põhjast sisse rändama [[bantud|bantu rahvad]]. Teise aastatuhande alguseks osati töödelda [[raud]]a ja kasutusel oli [[alepõllundus]]. 13.–15. sajandil saabus põhjast uus bantude laine. [[16. sajand]]ist alates on olemas juba kirjapandud ajalugu. Umbes 1480. aastal kujunes bantu hõimude ([[amaravid]]e) juhtimisel välja eri klanne ühendav [[Maravi Kuningriik]]. Oma hiilgeajal [[17. sajand]]i keskel ulatus kuningriik tänapäeva [[Sambia]] kaguosast [[India ookean]]ini ning hõlmas muu hulgas praeguse Malawi kesk- ja lõunaosa. Kuningriigis kaubeldi elavalt portugallaste ja araablastega. Eduka [[elevandiluu]], [[orjakaubandus|orja-]] ja rauakaubanduse tulemusel muutusid hõimupealikud üha iseseisvamaks ja lõpuks aastal [[1720]] kuningriik lagunes. Tänapäeva njandžad on Maravi rahvaste järeltulijad.<ref name="britannica" />

Maravist põhja pool tekkis 17. sajandi alguses [[njakjusad]]e kuningriik. Sellest lõuna poole rajasid Njassa järve idakaldalt pärit [[tumbukad]] [[18. sajand]]il [[Chikulamayembe]] riigi.<ref name="britannica" />

Maravi rahvad kasvatasid toiduks peamiselt [[hirss]]i ja [[sorgo]]t. 16. sajandil tekkisid kontaktid [[portugallased|portugallastega]], kelle valdustega Maravi lõunas piirnes. Portugallased ostsid Maravist [[ori|orje]] nii oma Aafrika kui ka [[Brasiilia]] valduste jaoks. Nemad tõid njandžadele ka [[mais]]i, mis asendas seni põhitoiduseks olnud sorgo.
[[19. sajand]]i esimesel poolel algas suurem naaberhõimude sissetung Malawi alale, aastatel [[1835]]–[[1836]] saabusid Lõuna-Aafrikast [[ngonid]], seejärel praeguse Mosambiigi alalt [[jaod]].<ref name="EE" /> Ngonid põgenesid suulude eest, kellega võideldes olid nad aga omandanud kogemusi, mis tulid kasuks Malawi alal elanud nõrgemate hõimude alistamisel. Jaod tungisid Njassa järvest lõunasse jäävatele aladele Mosambiigi põhjaosast, kus nad olid vaenu alla sattunud, sest kardeti nende võimutsemist. Nende põgenemise põhjuseks oli ka näljahäda. Jaod olid edukad orjakaupmehed, kellel ainsana olid ka [[tulirelv]]ad, mille toel nad kohalikke orjadeks võtsid ja araablastele müüsid. Jaod võtsid omaks [[islam]]i. Nad tõid kaasa [[riis]]i, mille kasvatamine Njassa järve ääres kiiresti levima hakkas. Jaode toel seadsid araablased Njassa järve kaldale sisse oma orjaturud, suurim neist asutati 1840. aastal [[Nkhotakota]]s. Selle kaudu viidi itta parimatel aastatel 5000 – 20 000 orja. Ngonid ja jaod pidasid omavahel võrdlemisi tasavägist võitlust. [[Lomved]] saabusid Mosambiigist alles [[1914]]. aastal.

Eurooplaste teadvusse tõi Njassa järve ümbritseva ala [[David Livingstone]], kes oma aastatel [[1858]]–[[1864]] tehtud retkel järve äärde jõudis. Talle järgnesid 1860. aastatel [[misjonär]]id ja peagi nende järel saabusid ka esimesed ümberasujad Euroopast. Suurbritannias oli tärganud huvi nii ärimeeste kui ka poliitikute seas. 1870. aastatel asutasid [[Glasgow]]' ärimehed [[African Lakes Corporation]]i, mille eesmärk oli Aafrikas äriliselt kanda kinnitada ja orjakaubandus välja juurida.<ref name="l4esD" /> Malawi alal püüdis oma ülemvõimu maksma panna ka Portugal, kelle valdused sellega piirnesid, kuid [[Suurbritannia]] oli otsustanud oma õigust sellele kaitsta. 1870. ja 1880. aastatel püüdsid portugallased konsul [[Alexandre de Serpa Pinto]] juhtimisel Njassa järvest lõuna poole jäävat osa (sealhulgas [[Shire platoo]]d) enda omaks kuulutada ja ka kohalike jao pealikutega leppeid sõlmida.<ref name="U26RT" /> Aastal [[1883]] saatis Suurbritannia valitsus kohale oma konsuli.<ref name="l4esD" /> Mosambiiki saatis Suurbritannia oma konsuliks [[Harry Johnston]]i, kes pidi portugallaste tegevusel silma peal hoidma ja takistama Shire platoo vallutamist.<ref name="FyKQ2" /> [[1889]]. aastal toimus Suurbritannia ja Portugali vägede vahel relvastatud kokkupõrge<ref name="XJQ8J" />, mille järel kuulutati Shire platoo ja hiljem kogu Njassa järvest lääne pool asuv piirkond Suurbritannia protektoraadiks.<ref name="If0Fv" /> Aastal [[1890]] esitas Suurbritannia Portugalile [[1890. aasta Suurbritannia ultimaatum|Aafrika valdusi puudutava ultimaatumi]] ning riigid sõlmisid piire puudutava leppe.

===Koloniaalajastu===
[[Pilt:John Chilembwe.jpg|pisi|püsti|[[John Chilembwe]] (vasakul)]]

Suurbritannia protektoraat kinnitati 1891. aastal Njassamaa Ringkonna Protektoraadi (''Nyasaland Districts Protectorate'') nime all ja Johnstonist sai selle esimene erivolinik ja peakonsul. Ta oli ametis 1896. aastani, mil ametisse määrati [[Alfred Sharpe]]. Aastal [[1893]] sai valduse nimeks [[Briti Kesk-Aafrika Protektoraat]] (''British Central Africa Protectorate'') ja [[1907]]. aastast kandis see nime Njassamaa Protektoraat.

Enamik põliselanikke elatus oma põllult saadud maisist, hirsist, [[maniokk|maniokist]], riisist ja teistest kultuuridest. Kogu tollane majandus seisnes põllumajanduses, sest maapõuevarad olid läbi uurimata. Enne Suurbritannia võimu kehtestamist põhines kohalike hõimude kaubavahetus elevandiluul ja metsal, mida vahetati eelkõige tekstiilikaupade ja metalli vastu. Protektoraadi algusaastatel müüdi lisaks elevandiluule kohalikest ronitaimedest saadud [[kumm]]i. Ümberasujad asusid kasvatama kultuure, millel oli eksporditurge. Alustati umbes [[1895]]. aastal [[kohvioad|kohvi]] kasvatamisega, kuid peagi surus [[Brasiilia]] kõik konkurendid sel alal turult välja. Peamisteks eksporditavateks kaupadeks said seejärel [[tubakas]] ja [[puuvill]]. Tubakat hakati viljelema eelkõige Shire platool ja puuvilla Shire jõe orus. Kasvatati ka [[teepõõsas|teepõõsaid]]. Kaubandust ja kogu äritegevust elavdas oluliselt [[Shire platoo raudtee]] valmimine [[1908]]. aastal.<ref name="wsPrw" />

Maksukohustuse alusel arvutati [[1911]]. aastal võrdlemisi ebausaldusväärne rahvaarv, mille järgi elas protektoraadi alal 969 183 aafriklast, 766 eurooplast ja 481 aasialast. Tõenäoliselt oli aafriklasi rohkem. [[1920]]. aastaks oli eurooplasi napilt üle tuhande ja põliselanikke üle 1,2 miljoni. Eurooplaste arv püsis veel [[1945]]. aastani alla kahe tuhande, seejärel hakkas kasvama ja jõudis maksimumini 1960. aastal, mil loendati umbes 9500 valget.<ref name="cuyNO" />

Protektoraati juhtis Suurbritannia valitsuse nimetatud kuberner, kes allus [[kolooniate ministeerium]]ile. Maa jagati ringkondadeks ja iga ringkonda juhtis volinik, kes vastutas eelkõige maksude kogumise ja õigusemõistmise eest.<ref name="kk4iG" /> Vahemeheks koloniaalvõimu ja kohalike vahele võidi värvata hõimuvanemaid, kes said hiljem õiguse ka kohalikke lahkarvamusi lahendada.<ref name="MtXU3" />

Kolonistid olid enda kasutusse võtnud suurema osa kõige viljakamast maast. 20. sajandi alguses kasvatati suurem osa eksporditavatest saadustest eurooplaste suurfarmides, kuid [[1930. aastad|1930. aastatel]] kasvatasid suure osa tubakast juba aafriklased.<ref name="0P31s" />

Jaanuaris [[1915]] toimus [[John Chilembwe]] juhtimisel mäss kolonistide vastu. Üks põhjusi oli Malawi elanike värbamine Ida-Aafrikas peetud [[esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] lahingutesse. Rünnati valgete istandusi. Mäss suruti maha ja teiste seas tapeti ka Chilembwe. Pärast mässu mahasurumist vabadusvõitlus mõneks ajaks vaibus, kuid rahvuslikud meeleolud elavnesid uuesti 1930. aastatel. Aastal [[1944]] asutati [[Njassamaa Aafrika Kongress]], mis seadis esialgu oma eesmärgiks aafriklaste esindatuse saavutamise seadusandlikus kogus. See neil ka [[1949]]. aastal õnnestus.<ref name="KZ0aY" />

[[1950. aastad|1950. aastate]] alguses otsustas Suurbritannia [[Lõuna-Rodeesia|Lõuna-]] ja [[Põhja-Rodeesia]] ning Njassamaa ühendada [[Rodeesia ja Njassamaa Föderatsioon]]iks. See tekitas aafriklastes pahameelt nii Njassamaal kui ka Põhja-Rodeesias.<ref name="britannica" /> Varasemad kokkulepped võimu jagamise kohta tühistati. Aafriklastes tekitas selline reetlikkus suurt pettumust ja viha.<ref name="QsSkZ" />

Njassamaa Aafrika Kongress sai rahalist ja poliitilist toetust teiste seas tollal Suurbritannias elanud [[Hastings Banda]]lt. Ta osales ka [[1951]]. aastal föderatsiooni vastu suunatud memorandumi koostamises. Kui föderatsioon 1953. aastal ikkagi moodustati, asus kongress nõudma Njassamaa iseseisvumist.<ref name="u5xOP" /><ref name="fvMzU" /> Aastal [[1958]] sai Banda kongressi esimeheks.<ref name="rCllw" /> Samal aastal muutusid kongressi nõudmised üha häälekamaks, korraldati keskvõimu vastaseid proteste ja vägivaldseid väljaastumisi. Sõjavägi avas tule ja palju inimesi hukkus, paljud vahistati. Kongressi liikmete vahistamised jätkusid ka [[1959]]. aastal. Ka Hastings Banda vahistati ning Njassamaa Aafrika Kongress keelustati. Selle asemele moodustati peagi [[Malawi Kongressipartei]].<ref name="hVoTq" /><ref name="WxObe" />

Suurbritannia võimud püüdsid esialgu olukorda leevendada selle abil, et nimetasid seadusandlikku kogusse rohkem aafriklasi,<ref name="RJAti" /> kuid peagi sai neile selgeks, et föderatsiooni pole võimalik koos hoida. Ametlikult kestis föderatsioon [[31. detsember|31. detsembrini]] [[1963]]. Njassamaale ja Põhja-Rodeesiale otsustati seejärel anda õigus moodustada rahva enamuse esindajatest koosnev valitsus. Aprillis [[1960]] vabastati Banda vanglast ja kutsuti [[London]]isse kõnelustele autonoomia üle.<ref name="wUAvX" /> Augustis [[1961]] peetud valimistel sai Malawi Kongressipartei suure võidu ning Banda koos nelja parteikaaslasega pääses valitsusse. Aastal [[1963]] sai Bandast peaminister ja [[6. juuli]]l [[1964]] kuulutati välja iseseisev riik [[Rahvaste Ühendus]]e koosseisus. Riik sai nimeks Malawi.<ref name="EBQXI" />

===Malawi Vabariik===
[[Pilt:The National Archives UK - CO 1069-165-9.jpg|pisi|[[Hastings Banda]] (vasakul) ja [[Julius Nyerere]]]]

Esialgu oli Malawi riigipea [[Suurbritannia kuninganna]] [[Elizabeth II]], keda esindas [[kindralkuberner]] [[Glyn Jones]]. 6. juulil [[1966]] kiideti heaks uus põhiseadus, mille järgi Malawist sai [[vabariik]], kus kehtis [[üheparteisüsteem]]. Riigi esimeseks [[Malawi president|presidendiks]] sai [[Hastings Banda]], kes oli valimistel ainus kandidaat. Banda võttis algusest peale ohjad enda kätte ja temast sai autokraatlik valitseja. Kohe tekkisid lahkhelid ka ministritega, kes sellist ainuvõimu heaks ei kiitnud.

Banda asus majandust arendama. Ta käivitas programmi [[tööstus]]e arendamiseks, et asendada tooteid, mida seni oli imporditud. [[Maantee]]de ja [[raudtee]]de olukord paranes märgatavalt. Ka ekspordiks viljeldavate saaduste toodang kasvas.<ref name="C0f9y" /> Banda jäi muu hulgas Suurbritannia ja Rodeesia konfliktis neutraalseks ja säilitas tänu headele suhetele Rodeesia valgetega head kaubandussuhted. Ta hoidis suhteid ka Mosambiigiga ja 1967. aastal sõlmis kaubanduslepingu [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigiga]], kellega Malawi sõlmis ainsa Aafrika riigina ka [[diplomaatilised suhted]].<ref name="time.com" /> Ta oli ka esimene mustanahaline Aafrika riigipea, kes Lõuna-Aafrika Vabariiki külastas. Tema toetus [[apartheid]]irežiimile tõi kaasa teiste Aafrika liidrite hukkamõistu.<ref name="everycult" />

Aastal [[1971]] tehtud seadusemuudatusega kuulutas Banda ennast eluaegseks presidendiks.<ref name="historyworld.net" /> Bandal oli tugev side Suurbritanniaga, kus ta oli õppinud ja kaua elanud. Ta rajas muu hulgas [[Etoni kolledž]]i eeskujul [[Kamuzu akadeemia]], mis oli mõeldud kõige andekamate ja kõige rikkamate noorte jaoks. Aja jooksul süvenes [[isikukultus]]. Banda oli rahva seas populaarne, kuid haritumad inimesed tema valitsemist heaks ei kiitnud. Iga kontori seinal pidi olema tema foto. Kui ta maad mööda ringi sõitis, pandi lapsed tee äärde laulma ja lipukesi lehvitama. Tema juurde audientsile pääsnu ei tohtinud selga keerata ja pidi käpukil sisenema ja väljuma. Ametikohuste täitmise juures saatis teda naiste tantsurühm ''[[mbumba]]''.<ref name="everycult" />

[[1990. aastad|1990. aastatel]] majandus hangus, välisvõlg muutus üha koormavamaks, lisaks saabus Mosambiigist palju põgenikke. Rahvas oli rahulolematu ja rahvusvaheline üldsus kriitiline inimõiguste olukorra suhtes.<ref name="everycult" /> Lõpuks nõustus Banda korraldama [[rahvahääletus]]e riigi tuleviku üle otsustamiseks. [[14. juuni]]l [[1993]] peetud rahvahääletusel valis rahvas ülekaalukalt [[mitmeparteisüsteem]]i. [[17. mai]]l [[1994]] peetud [[1994. aasta Malawi üldvalimised|esimestel vabadel valimistel]] valiti presidendiks [[Ühendatud Demokraatlik Rinne|Ühendatud Demokraatliku Rinde]] kandidaat [[Bakili Muluzi]]. Tema juhitav partei sai ka parlamendis kõige rohkem hääli ja moodustas koalitsioonivalitsuse. Aastal 1999. valiti Muluzi ametisse teiseks viieaastaseks ametiajaks. 2004. aastal valiti presidendiks [[Bingu wa Mutharika]], kes suri ametipostil 8 aastat hiljem. See tõi võimule tema asepresidendi ja Malawi esimeseks naispresidendiks sai [[Joyce Banda]]. Mais 2014 astus presidendina ametisse Bingu wa Mutharika vend [[Peter Mutharika]].

==Kultuur==
[[Pilt:Tänzerinnen Watumbuka.JPG|pisi|[[Tumbukad|Tumbuka]] tantsijad]]

Malawis elab palju eri hõime ja igaühe traditsioonid on veidi erinevad. Inimesed on aga kõikjal sõbralikud ja külalislahked.

[[Abielu]] üle otsustavad tihti noorte vanemad. Pruudi vanemad peavad peigmehe vanematele [[kaasavara]] andma, kõige sagedamini kariloomi, aga ka vilja või maad. Esineb [[mitmenaisepidamine|mitmenaisepidamist]].<ref name="everycult" />

Kõige populaarsem [[mäng]] on [[bao]] (''bawo''). See on Aafrikas levinud mäng, mille mängijad liigutavad kivikesi mängulaual olevate lohkude vahel ja püüavad vastase kivikesed endale saada.<ref name="KdXf6" />

[[Chongoni kaljujooniste ala]] on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse.<ref name="parand" />

===Tants===
[[Pilt:Gule Wamkulu mask.jpg|pisi|''[[Gule wamkulu]]'' tantsija [[mask]]]]

Traditsiooniline [[tants]] on ''[[gule wamkulu]]'', mida saadavad naislauljad ja [[trumm]]imuusika. Seda esitatakse oluliste sündmuste puhul, näiteks [[pulmad|pulmas]], [[matused|matustel]], täiskasvanuks pühitsemisel, spordivõistlustel ja suurtel pidustustel. ''Gule wamkulu'' tantsijad valib külavanem ja nad on suure au sees, kuigi nad oma isikut ei paljasta ja kannavad tantsides maske. Tantsijad on väidetavalt ühenduses oma esivanemate vaimudega.<ref name="cult" /> Tantsu juurde kuulub vähemalt 150 eri tegelaskuju, igaühel neist on oma lugu ja roll.<ref name="dance" /> Alates [[2005]]. aastast kuulub ''gule wamkulu'' [[UNESCO suulise ja vaimse maailmapärandi nimistu]]sse.<ref name="DuX8c" />

Teine populaarne tants on ''[[chitalele]]'', mida esitavad tavaliselt tüdrukud täiskuuöödel. Külad võistlevad tihti ''chitalele'' tantsimises ka omavahel. Tantsu saadab tantsijate laul ja käteplaksutamine.<ref name="dance" />

===Muusika===
[[Pilt:Malawi n3.jpg|pisi|püsti|Traditsiooniline muusikainstrument ''[[mangolongondo]]'']]

Malawi [[muusika]] on kujunenud eri traditsioonide segunemisel ja selles on tunda tugevat rahvusvahelist mõju.

1960. aastate lõpus oli populaarne ''[[kwela]]'', hiljem hakati viljelema peamiselt [[džäss]]i, [[gospel|gosplit]], ''[[reggae]]''<nowiki>'</nowiki>t, [[hiphop]]pi, [[popmuusika|poppi]], [[rokkmuusika|rokki]].

Tuntumad [[Ansambel (muusika)|ansamblid]] on ''reggae''-bänd [[Black Missionaries]] ja hiphopbänd [[Real Elements]], [[laulja]]d [[Lucius Banda]], [[Tony Bird]], [[Evison Matafale]], [[Wambali Mkandawire]], [[Malia]], [[kitarrist]] [[Erik Paliani]], hiphoplaulja [[Tay Grin]].

Njassa järve kaldal peetakse alates [[2004]]. aastast igasügisest muusikafestivali [[Lake of Stars]].

===Käsitöö ja kujutav kunst===
[[Pilt:Lilongwe (Malawi) - crafts market.JPG|pisi|Käsitööesemed turul]]

Malawi mehed on oskuslikud [[puidunikerdus|puidunikerdajad]] ja [[tisler]]id. Peamiselt [[eebenipuu]]st, [[mahagon]]ist ja [[tiikpuu|tiigist]] valmistatakse [[mask]]e, loomakujukesi, abstraktseid kujusid, nikerdatud ornamentidega [[mööbel|mööblit]]. Tähelepanuväärsed on Malawi meistrite valmistatud pealiku toolid ja ühest tükist tehtud kolmejalalised lauad. Esemeid kaunistavad nikerdatud eluolu, loodust või tantsijaid kujutavad pildid.<ref name="art" /> Nikerdatakse ka kõikvõimalikke tarbeesemeid, näiteks köögitarbeid ja [[lauanõu]]sid. Levinud on ka [[korvipunumine]] ja [[keraamika]].<ref name="cult" /> Populaarne on [[batika]]. Selleks kasutatakse valget kangast, millele maalitakse peamiselt stiliseeritud pilte külaelust ja loodusest.<ref name="art" />

Tuntuim [[maalikunstnik]] on [[David Kelly (kunstnik)|David Kelly]], kelle teosed kujutavad enamasti Malawi loodust.<ref name="art" />

===Ehituskunst===
[[Pilt:Pit latrine with handwashing facility (6618611859).jpg|pisi|püsti|Käimla [[Msenda]]s]]

Malawis võib näha nii traditsioonilisi hütte kui ka läänelikke villasid. Külades ei ole enamasti elektrit ega veevarustust. Suurem osa majadest on ehitatud [[põletamata tellis]]est ja kaetud [[õlgkatus]]ega, põhiplaan on enamasti ristkülikukujuline, kuid võib olla ka ümmargune. [[Katus]]ed on mõnikord [[plekk|plekist]]. Lihtsamatel hüttidel on [[muldpõrand]]ad. Nii seinu kui ka põrandaid tuleb regulaarselt värske muda või saviga üle määrida, et vältida pragunemist ja tihendada ehitist niiskuse ja putukate vastu.<ref name="cult" /> Tihti kujundatakse seintele mustreid eri toonides [[savi]]ga. [[Põletatud tellis]]test majadel on tavaliselt [[betoon]]põrand ja plekk-katus. Mõnikord seinu [[krohvimine|krohvitakse]] ja värvitakse. Tavaliselt on seina alaosa tume ja ülaosa valge.<ref name="house" />

Linnamajad on uhkemad ja kasutusel on samad [[ehitusmaterjal]]id nagu läänes. Ka linnas kuulub maja juurde peaaegu alati juurviljaaed.<ref name="house" />

Aastal 1998 elas umbes 65% inimestest traditsioonilistes õlgkatusega hüttides. 16% elas betoonist või põletatud tellistest majades, ülejäänud kombineeritud stiilis majades. Enamik majadest on kahe- või kolmetoalised, keskmiselt elas ühes majas 4,3 inimest. Valdavalt kuulub maja selles elavale perekonnale. Ainult paaril protsendil inimestest voolab kraanist [[vesi]]. Vett saadakse tavaliselt [[puurkaev]]ust või jõest ja tihti tuleb sellel kaugel järel käia. Umbes 74 protsendil inimestest oli [[välikäimla]] (nii linnas kui ka maal), 22 protsendil puudus käimla üldse. Toidu valmistamiseks kasutatakse tavaliselt [[puit]]u ja valgustuseks [[parafiin]]i.<ref name="PcfDG" /> Enamasti on toidutegemiseks eraldi hütt, kust suits katuseava kaudu välja pääseb.<ref name="everycult" />

Maad peetakse ühisomandiks. Perekond võib leida vaba maatüki ja sinna endale maja ehitada ja põllu rajada, tarvis läheb ainult naabrite nõusolekut. Teatud aja möödudes saab ta maja riigiasutuses enda omaks vormistada.<ref name="everycult" />

===Kirjandus===
Suur osa lugudest on suulised. Populaarsed on [[vanasõna]]d. Lugusid armastatakse ette kanda ja näitetrupid käivad külast külla, tihti sisaldab etendus palju improvisatsiooni. Etendusse kaasatakse ka vaatajad.<ref name="IAxnA" />

Malawi [[kirjandus]] on peamiselt ingliskeelne. Tuntumate [[kirjanik]]e hulka kuuluvad [[Steven Chimombo]], [[Frank Chipasula]], [[Aubrey Kachingwe]], [[Legson Kayira]], [[Stanley Onjezani Kenani]], [[Jack Mapanje]], [[Felix Mnthali]], [[David Rubadiri]] ja [[Paul Tiyambe Zeleza]]. [[Njandža keel]]es kirjutavatest kirjanikest on üks tuntumaid [[Jolly Maxwell Ntaba]].<ref name="xTxRZ" />

===Kultuuriasutused===
Olulisemate [[muuseum]]ide seas on [[1966]]. aastal avatud [[Chichiri muuseum]], [[Karonga muuseum]] ja [[Njassa järve muuseum]] [[Mangochi]]s.

Avalike [[raamatukogu]]de tööd korraldab [[1968]]. aastal asutatud riiklik raamatukoguamet (Malawi National Library Service). [[Rahvusraamatukogu]] funktsioone täidab [[Riigiarhiiv|rahvusarhiiv]], kus ametlike dokumentide ja ajalooliste ürikute kõrval on ka eksemplar igast ilmunud [[raamat]]ust. 1990. aastal oli Malawis 6 akadeemilist raamatukogu, 72 kooliraamatukogu, 22 spetsialiseerunud raamatukogu ja 7 keskraamatukogu, millele allus 780 haruraamatukogu. Lugejaid oli kokku üle 3,4 miljoni.<ref name="dMSqs" />

===Toit===
[[Pilt:Nsima Relishes 2.jpg|pisi|''[[Nsima]]'' lisanditega]]

Malawilaste põhitoit on paks [[mais]]ipuder ''[[nsima]]''. Pudrust vormitakse pätsikesed, mille juurde pakutakse [[oad|ube]], [[liha]] (tavaliselt kana- või kitse-, mõnikord aga ka sealiha<ref name="everycult" />), [[kala (toit)|kala]], [[juurviljad|juurvilju]], tingimata [[tomatid|tomatit]] ja [[sibul]]at. Lisandeid nimetatakse ''[[ndiwo]]''<nowiki>'</nowiki>ks. Söögilauale kuuluvad ka maniokk ning veidi haruldasemad [[riis]] ja [[kartul]]id. Liha ja köögivilju ilma ''nsima''<nowiki>'</nowiki>ta ei peeta toitvaks eineks.<ref name="food" /><ref name="cult" /> ''Nsima''<nowiki>'</nowiki>t lisanditega süüakse tavaliselt kaks korda päevas, lõuna ajal ja õhtul.<ref name="everycult" />

Valdavalt valmistatakse toitu lahtisel tulel. Söögi hankimise ja valmistamise eest vastutavad naised ja suuremad lapsed.<ref name="food" />

Külalistele pakutakse alati süüa, isegi siis, kui õieti endalegi ei jätkuks. Toitu pakutakse kõigepealt külalistele, siis mehele, naisele ja lõpuks lastele. Enne sööki pestakse ühises kausikeses käsi, sest ''nsima''<nowiki>'</nowiki>t süüakse käega. Kellelegi ei panda pahaks, et ta palju sööb. Selle üle pigem rõõmustatakse.<ref name="food" />

[[Puuviljad]], juurviljad, liha ja [[muna(toiduaine)|munad]] on peaaegu alati käepärast, sest neid saab oma majapidamisest. [[Mango]]d, [[melonid]], [[apelsin]]id ja [[ananass]]id on peaaegu alati toidulaual.<ref name="everycult" /> Toiduainetetööstuse saadused, näiteks [[juust]], on kallid ja maal raskesti kättesaadavad. Tomatid, sibulad ja [[banaan]]id on saadaval sõltumata hooajast. [[Porgand]]i, [[valge peakapsas|kapsa]], [[paprika]] ja troopiliste puuviljade kättesaadavus sõltub hooajast ja piirkonnast.<ref name="food" /> Imporditud toidukaubad ja [[karastusjook|karastusjoogid]] on kallid.<ref name="cult" />

Mõnikord juuakse koduõlut ''[[chibuku]]''<nowiki>'</nowiki>t, harvem isetehtud kanget [[alkohol]]i ja [[Blantyre õlletehas]]e toodangut.<ref name="everycult" />

Enamasti on asulas ka mõni söögikoht, kus pakutakse muu hulgas ''nsima''<nowiki>'</nowiki>t ja ''ndiwo''<nowiki>'</nowiki>t või küpsetatud kartuleid. Linnades on läänelikud [[restoran]]id ja [[kohvik]]ud.<ref name="food" />

===Riietus===

Naiste kõige tähtsam riietusese on ''[[chitenje]]''. See on umbes kahemeetrine kangatükk, mida kantakse [[seelik]]u peal. See täidab nii [[põll]]e, kandekoti, pajalapi kui ka beebikoti otstarvet. ''Chitenje'' on tavaliselt erksavärviline, mitmesuguste mustrite ja piltidega. Tihti kannavad mingi grupi, näiteks laulu- või tantsurühma liikmed ühesuguse mustriga ''chitenje''<nowiki>'</nowiki>sid.<ref name="jO6i7" /> ''Chitenje'' all kantakse puuvillast [[kleit]]i või [[pluus]]i ja seelikut. Traditsiooniliste sündmuste ja rituaalide puhul kantakse alati ''chitenje''<nowiki>'</nowiki>t, aga tihti tehakse seda ka igapäevase töö ja puhkuse ajal. Kontoris töötavad naised kannavad läänelikku riietust. Ka mehed riietuvad läänemaises stiilis. Enamik mehi kannab puuvillast [[särk]]i ja pikki pükse ka kuuma ilmaga. Lapsed kannavad koolis vormirõivaid.<ref name="cult" /> [[Kingad]] on kallid ja tihti käivad ka linnas inimesed paljajalu.<ref name="everycult" />

Sageli saab inimese päritolu üle otsustada tema riietuses domineeriva värvuse järgi. Malawi põhjaosas kantakse rohkem punast, keskosas sinist ja lõunas rohelist.<ref name="everycult" />

===Pühad===

Malawis peetakse järgmisi pühi:
<ref name="EfznR" /><ref name="bUMlD" />

* 1. jaanuar – [[uusaasta]]
* 15. jaanuar – [[John Chilembwe päev]]
* 3. märts – märtrite päev
* [[suur reede]]
* [[ülestõusmispühad]]e teine püha
* 1. mai – [[tööpüha]]
* 14. mai – president Banda sünnipäev
* 14. juuni – vabaduse päev
* 6. juuli – vabariigi päev
* [[‘Īd al-Fiţr]]
* oktoobri keskel – [[emadepäev]]
* 25. detsember – [[esimene jõulupüha]]
* 26. detsember – [[teine jõulupüha]]

==Sport==
[[Pilt:Malawi netball girls.jpg|pisi|''[[Netball]]''<nowiki>'</nowiki>imängijad]]
Populaarseim spordiala on [[jalgpall]]. [[Malawi jalgpallikoondis]] ei ole [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistluste finaalturniirile]] jõudnud, [[Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|Aafrika karikavõistluste]] finaalturniiril on meeskond osalenud kaks korda. Parim saavutus on [[1987]]. aasta [[Aafrika mängud]]e pronksmedal.

Naiste seas on populaarseim spordiala ''[[netball]]''. Rahvuskoondis on maailma edetabelis viiendal kohal.

Mängitakse ka [[võrkpall]]i ja [[korvpall]]i ning harrastatakse [[kergejõustik]]ku. Tuntumate sportlaste seas on pikamaajooksja [[Catherine Chikwakwa]], kes võitis 2004. aastal juunioride maailmameistrivõistlustel [[5000 meetri jooks]]us hõbemedali.<ref name="ejMW4" />

Malawi võistkond on osalenud [[suveolümpiamängud]]el alates 1972. aastast, kuid medaleid võitnud ei ole. 1976. ja 1980. aasta olümpiamänge boikoteeriti. [[Taliolümpiamängud]]el Malawi osalenud ei ole.<ref name="ENGDZ" />

==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="cia">{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/mi.html |pealkiri=The World Factbook |vaadatud=2015-03-18 |arhiivimisaeg=2018-12-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181224211305/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/mi.html |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="EE">Eesti entsüklopeedia 15. köide</ref>
<ref name="aid">[http://aei.pitt.edu/50267/1/Malawi.2006.pdf EC Framework Contract EuropeAid]</ref>
<ref name="cutter">Cutter, Africa 2006, p. 142</ref>
<ref name="meteo">[http://www.metmalawi.com/climate/climate.php Department of Climate Change and Meteorological Services]</ref>
<ref name="nations">[http://www.nationsencyclopedia.com/Africa/Malawi-FLORA-AND-FAUNA.html#ixzz3UzM5dlBD Nations Encyclopedia]</ref>
<ref name="diversity">{{Netiviide |url=http://www.chmmw.org/biodivmw.asp |pealkiri=Biodiversity in Malawi |vaadatud=2015-03-22 |arhiivimisaeg=2015-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402104715/http://www.chmmw.org/biodivmw.asp |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="terrestrial">{{Netiviide |url=http://www.chmmw.org/mwbiodiversity/terresterial.html |pealkiri=State of terrestrial biodiversity |vaadatud=2015-03-21 |arhiivimisaeg=2015-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402151959/http://www.chmmw.org/mwbiodiversity/terresterial.html |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="parand">[http://whc.unesco.org/en/list/ UNESCO World Heritage List]</ref>
<ref name="const">{{Netiviide |url=http://www.malawi.gov.mw/images/Publications/act/Constitution%20of%20Malawi.pdf |pealkiri=Constitution of Malawi |vaadatud=2015-03-20 |arhiivimisaeg=2017-06-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170628182707/http://www.malawi.gov.mw/images/Publications/act/Constitution%20of%20Malawi.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="eisa">{{Netiviide |url=http://www.content.eisa.org.za/old-page/malawi-constitution |pealkiri=Malawi: Constitution |vaadatud=2015-03-20 |arhiivimisaeg=2015-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402103657/http://www.content.eisa.org.za/old-page/malawi-constitution |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="zqavl">[http://eusoils.jrc.ec.europa.eu/library/maps/africa_atlas/Documents/JRC_africa_soil_atlas_part3.pdf JRC Africa soil atlas]</ref>
<ref name="list">{{Netiviide |url=http://www.malawi.gov.mw/Publications%5CMalawi%20Cabinet%20as%20of%20June%2024,%202014.pdf |pealkiri=Cabinet list |vaadatud=2015-03-20 |arhiivimisaeg=2015-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402131912/http://www.malawi.gov.mw/Publications%5CMalawi%20Cabinet%20as%20of%20June%2024,%202014.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="LRCOm">[http://www.sdnp.org.mw/enviro/soe_report/table_4_1.html Habitat types]</ref>
<ref name="who1">[http://www.who.int/countries/mwi/en/ WHO – Malawi]</ref>
<ref name="6rTY2">{{Netiviide |url=http://www.malawi.gov.mw/index.php?option=com_content&view=article&id=32&Itemid=2 |pealkiri=Malawi Government |vaadatud=2015-03-20 |arhiivimisaeg=2015-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402161602/http://www.malawi.gov.mw/index.php?option=com_content&view=article&id=32&Itemid=2 |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="tribes">{{Netiviide |url=http://www.friendsofmalawi.org/learn_about_malawi/culture/tribes_and_languages.html |pealkiri=Tribes and Languages |vaadatud=2015-03-20 |arhiivimisaeg=2015-05-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150530022553/http://www.friendsofmalawi.org/learn_about_malawi/culture/tribes_and_languages.html |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="M0ZZv">{{Netiviide |url=http://www.lawcom.mw/docs/changes_in_the_constitution.pdf |pealkiri=Changes in the constitution |vaadatud=2015-03-20 |arhiivimisaeg=2015-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402175152/http://www.lawcom.mw/docs/changes_in_the_constitution.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="usk">{{Netiviide |pealkiri=Malawi Religion |url=http://www.friendsofmalawi.org/learn_about_malawi/culture/religion.html |vaadatud=2015-03-20 |arhiivimisaeg=2015-05-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150530001533/http://www.friendsofmalawi.org/learn_about_malawi/culture/religion.html |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="XCC1N">[http://www.state.gov/j/drl/rls/hrrpt/humanrightsreport/index.htm?year=2013&dlid=220132 U.S. State Department Country Report]</ref>
<ref name="ripple">[http://www.rippleafrica.org/education-in-malawi-africa/general-education-in-malawi-africa General Information About Education in Malawi]</ref>
<ref name="9hgpN">{{Netiviide |url=http://www.nyasatimes.com/2015/01/21/death-penalty-will-malawi-join-the-modern-world-in-abolishing-it/ |pealkiri=Death penalty, will Malawi join the modern world in abolishing it |vaadatud=2015-03-21 |arhiivimisaeg=2015-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402143742/http://www.nyasatimes.com/2015/01/21/death-penalty-will-malawi-join-the-modern-world-in-abolishing-it/ |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="edu">[http://siteresources.worldbank.org/EDUCATION/Resources/278200-1099079877269/Education_System_Malawi.pdf Education System Malawi]</ref>
<ref name="1IRw6">[http://www.defenceweb.co.za/index.php?option=com_content&view=article&id=31446:malawi-defence-force&catid=119:african-militaries&Itemid=255 Malawi Defence Force]</ref>
<ref name="who">[http://www.who.int/gho/countries/mwi.pdf Healthcare in Malawi]</ref>
<ref name="ev5Bp">[http://vm.ee/et/riigid/malawi?display=foreign_representations Välisriikide saatkonnad Eestis]</ref>
<ref name="inst">{{Netiviide |url=http://mph.vetmed.vt.edu/docs/Seminars/Spring-2014/PhindileChitsulo_KeithLipato_JonesMasiye-10Apr2014.pdf |pealkiri=Medical Institutions |vaadatud=2015-03-19 |arhiivimisaeg=2015-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402113940/http://mph.vetmed.vt.edu/docs/Seminars/Spring-2014/PhindileChitsulo_KeithLipato_JonesMasiye-10Apr2014.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="95GVE">{{Netiviide |url=http://www.mse.co.mw/profile.php |pealkiri=malawi stock exchange profile |vaadatud=2015-03-21 |arhiivimisaeg=2015-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402160818/http://www.mse.co.mw/profile.php |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="everycult">[http://www.everyculture.com/Ja-Ma/Malawi.html]</ref>
<ref name="m9RNs">{{Netiviide |url=https://freedomhouse.org/report/freedom-press/2013/malawi#.VQoHgiRVyCU |pealkiri=Freedom House |vaadatud=2015-03-20 |arhiivimisaeg=2015-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402180144/https://freedomhouse.org/report/freedom-press/2013/malawi#.VQoHgiRVyCU |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="britannica">http://www.britannica.com/EBchecked/topic/359614/Malawi/281532/Sports-and-recreation History</ref>
<ref name="qB3DY">[https://www.icrc.org/applic/ihl/ihl-nat.nsf/0/4953f2286ef1f7c2c1257129003696f4/$FILE/Constitution%20Malawi%20-%20EN.pdf Constitution of the Republic of Malawi]</ref>
<ref name="time.com">{{Netiviide |url=http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,836951,00.html |pealkiri=Malawi: Heroes or Neros? |vaadatud=2015-03-24 |arhiivimisaeg=2012-10-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121018034816/http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,836951,00.html |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="jZXoC">[https://books.google.ee/books?id=lkMiVKSiGsgC&pg=PA149&lpg=PA149&dq=Malawi+University+enrolment&source=bl&ots=jG_M7EUCoT&sig=oa3iHMDBj9WB6Fd1AhQbHpxwRqc&hl=et&sa=X&ei=nQEKVYyxG4GrOpmogOAM&ved=0CC4Q6AEwAg#v=onepage&q=Malawi%20University%20enrolment&f=false The Education System in Malawi]</ref>
<ref name="historyworld.net">[http://www.historyworld.net/wrldhis/PlainTextHistories.asp?historyid=ad48 History of Malawi]</ref>
<ref name="LV0Z8">[http://pulitzercenter.org/reporting/africa-malawi-public-health-care-medicine-doctors-shortage-hospitals-clinicians Rural Malawi: A Hard Place to Practice Medicine]</ref>
<ref name="cult">[http://malawihero.org/Culture.aspx Malawi Culture]</ref>
<ref name="mt9aP">{{Netiviide |url=http://www.malawi.gov.mw/index.php?option=com_content&view=article&id=57&Itemid=136 |pealkiri=Malawi Government, Health Institutions |vaadatud=2015-03-19 |arhiivimisaeg=2015-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402133947/http://www.malawi.gov.mw/index.php?option=com_content&view=article&id=57&Itemid=136 |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="dance">{{Netiviide |url=http://www.friendsofmalawi.org/learn_about_malawi/culture/dances.html |pealkiri=Friends of Malawi – dance |vaadatud=2015-03-20 |arhiivimisaeg=2012-05-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120511010518/http://www.friendsofmalawi.org/learn_about_malawi/culture/dances.html |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="wGK0z">[http://www.who.int/substance_abuse/publications/global_alcohol_report/profiles/mwi.pdf?ua=1 WHO Global Alcohol Report]</ref>
<ref name="art">{{Netiviide |url=http://www.friendsofmalawi.org/learn_about_malawi/culture/art.html |pealkiri=Malawi art |vaadatud=2015-03-20 |arhiivimisaeg=2012-05-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120511010952/http://www.friendsofmalawi.org/learn_about_malawi/culture/art.html |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="AWX3e">[http://www.who.int/tobacco/surveillance/policy/country_profile/mwi.pdf?ua=1 WHO Report on the Global Tobacco Epidemic, 2013]</ref>
<ref name="house">{{Netiviide |url=http://www.friendsofmalawi.org/learn_about_malawi/culture/housing.html |pealkiri=Friends of Malawi – Housing |vaadatud=2015-03-20 |arhiivimisaeg=2015-05-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150530022348/http://www.friendsofmalawi.org/learn_about_malawi/culture/housing.html |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="gbgrI">[http://www.imdb.com/title/tt0422641/ IMDb]</ref>
<ref name="food">{{Netiviide |url=http://www.friendsofmalawi.org/learn_about_malawi/culture/food.html |pealkiri=Malawi food |vaadatud=2015-03-20 |arhiivimisaeg=2015-03-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150321235831/http://www.friendsofmalawi.org/learn_about_malawi/culture/food.html |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="l4esD">John G Pike, (1969). Malawi: A Political and Economic History, London, Pall Mall Press pp.77–9</ref>
<ref name="U26RT">M Newitt, (1995). A History of Mozambique, London, Hurst & Co, pp 276–7, 325–6. ISBN 1-85065-172-8</ref>
<ref name="FyKQ2">M Newitt, (1995). A History of Mozambique, p 346.</ref>
<ref name="XJQ8J">Teresa Pinto Coelho, (2006). Lord Salisbury´s 1890 Ultimatum to Portugal and Anglo-Portuguese Relations, p. 3. http://www.mod-langs.ox.ac.uk/files/windsor/6_pintocoelho.pdf</ref>
<ref name="If0Fv">R I Rotberg, (1965). The Rise of Nationalism in Central Africa: The Making of Malawi and Zambia, 1873–1964, Cambridge (Mass), Harvard University Press, p.15.</ref>
<ref name="wsPrw">J G Pike, (1969). Malawi: A Political and Economic History, pp. 173, 176–8, 183.</ref>
<ref name="cuyNO">J G Pike, (1969). Malawi: A Political and Economic History, London, Pall Mall Press, pp. 25–6.</ref>
<ref name="kk4iG">J McCraken, (2012). A History of Malawi, 1859–1966 pp. 70, 217–9.</ref>
<ref name="MtXU3">J McCracken, (2012). A History of Malawi, 1859–1966, pp. 72–3.</ref>
<ref name="0P31s">John G Pike, (1969). Malawi: A Political and Economic History, pp.173, 176–8, 183.</ref>
<ref name="KZ0aY">J McCracken, (2012). A History of Malawi, 1859–1966, p. 271, 313–16.</ref>
<ref name="QsSkZ">Ross, Andrew C. (2009). Colonialism to cabinet crisis: a political history of Malawi. African Books Collective. ISBN 99908-87-75-6.</ref>
<ref name="u5xOP">J G Pike, (1969). Malawi: A Political and Economic History, pp. 114–5, 135–7.</ref>
<ref name="fvMzU">R. I. Rotberg, (1965). The Rise of Nationalism in Central Africa, pp. 246, 258, 269–70.</ref>
<ref name="rCllw">J McCracken, (2012). A History of Malawi, 1859–1966, pp. 344–5.</ref>
<ref name="hVoTq">C Baker, (1997). State of Emergency: Nyasaland 1959, pp. 48–51, 61.</ref>
<ref name="WxObe">R. I. Rotberg, (1965). The Rise of Nationalism in Central Africa, p. 299.</ref>
<ref name="RJAti">J G Pike, (1969). Malawi: A Political and Economic History, pp. 150–1.</ref>
<ref name="wUAvX">R. I. Rotberg, (1965). The Rise of Nationalism in Central Africa, pp. 287–94, 296–9, 309–13.</ref>
<ref name="EBQXI">J G Pike, (1969). Malawi: A Political and Economic History, pp. 159, 170.</ref>
<ref name="C0f9y">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/359614/Malawi/281535/Colonial-rule Colonial rule, Britannica]</ref>
<ref name="KdXf6">{{Netiviide |url=http://www.friendsofmalawi.org/learn_about_malawi/culture/games.html |pealkiri=Friends of Malawi – Games |vaadatud=2015-03-21 |arhiivimisaeg=2015-05-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150530022343/http://www.friendsofmalawi.org/learn_about_malawi/culture/games.html |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="DuX8c">[http://www.unesco.org/culture/ich/index.php?lg=en&pg=00011&RL=00142 Intangible Heritage]</ref>
<ref name="PcfDG">[http://www.nationsencyclopedia.com/Africa/Malawi-HOUSING.html#ixzz3UbM6cTS7 Malawi housing]</ref>
<ref name="IAxnA">{{Netiviide |url=http://www.friendsofmalawi.org/learn_about_malawi/culture/literature.html |pealkiri=Friends of Malawi – Literature |vaadatud=2015-03-20 |arhiivimisaeg=2015-05-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150530022409/http://www.friendsofmalawi.org/learn_about_malawi/culture/literature.html |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="xTxRZ">{{Netiviide |url=http://mwnation.com/jolly-maxwell-ntaba/ |pealkiri=Jolly Maxwell Ntaba |vaadatud=2015-03-20 |arhiivimisaeg=2015-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402163404/http://mwnation.com/jolly-maxwell-ntaba/ |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="dMSqs">[https://books.google.ee/books?id=HSFu99FCJwQC&pg=PA532-IA15&lpg=PA532-IA15&dq=National+Library+Service+of+Malawi&source=bl&ots=SSyIWUPYGQ&sig=1477TtezZZDfek4a4G8p-_N263c&hl=et&sa=X&ei=YVgLVezVDYe3OJy6gaAM&ved=0CD4Q6AEwBA#v=onepage&q=National%20Library%20Service%20of%20Malawi&f=false World Encyclopedia of Library and Information Services]</ref>
<ref name="jO6i7">{{Netiviide |url=http://www.friendsofmalawi.org/learn_about_malawi/culture/dress.html |pealkiri=Malawi dress |vaadatud=2015-03-20 |arhiivimisaeg=2014-10-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141028162155/http://www.friendsofmalawi.org/learn_about_malawi/culture/dress.html |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="EfznR">[http://www.holiday-times.com/public-holidays-malawi/ Malawi public holidays]</ref>
<ref name="bUMlD">{{Netiviide |url=http://www.expatarrivals.com/malawi/public-holidays-in-malawi |pealkiri=Malawi public holidays |vaadatud=2015-03-18 |arhiivimisaeg=2015-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402112317/http://www.expatarrivals.com/malawi/public-holidays-in-malawi |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="ejMW4">[http://www.iaaf.org/athletes/malawi/catherine-chikwakwa-184486#honours Catherine Chikwakwa IAAFi lehel]</ref>
<ref name="ENGDZ">{{Netiviide |url=http://www.sports-reference.com/olympics/countries/MAW/ |pealkiri=Sports-reference.com |vaadatud=2015-03-18 |arhiivimisaeg=2016-06-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160624103930/http://www.sports-reference.com/olympics/countries/MAW/ |url-olek=ei tööta }}</ref>
}}

==Välislingid==
{{vikisõnastik-tekstina}}

{{Rahvaste Ühendus}}
{{Aafrikariigid}}

{{koord|type=country|region=MW}}

[[Kategooria:Riigid]]
[[Kategooria:Aafrika maad]]
[[Kategooria:Rahvaste Ühenduse maad]]
[[Kategooria:Malawi| ]]