Lehekülje Pariis lähteteksti vaatamine

{{See Artikkel|Prantsusmaa pealinnast}}
{{keeletoimeta}}{{ajakohasta}}
{{Linn
| nimi = Pariisi linna departemang 
| hääldus =
| nimi1_keel = prantsuse | nimi1 = Département de Ville de Paris
| pilt = Seine and Eiffel Tower from Tour Saint Jacques 2013-08.JPG
| pildiallkiri = [[Eiffeli torn]], [[Sainte-Clotilde'i basiilika]], [[Chaillot' palee]], [[Orsay muuseum]] ning [[Seine'i jõgi|Seine'i jõge]] ületavad sillad: [[Pont des Arts]], [[Pont du Carrousel]] ja [[Pont Royal]]
| lipp = Flag of Paris with coat of arms.svg
| lipu_link = [[Pariisi lipp]]
| vapp = Grandes_Armes_de_Paris.svg
| vapi_link = [[Pariisi vapp]]
| pindala = 105,4 
| elanikke =  
| asendikaart = Prantsusmaa
}}

'''Pariis''' ([[prantsuse keel]]es ''Paris'') on [[Prantsusmaa]] [[pealinn]] ja [[Île-de-France]]'i piirkonna halduskeskus ning Prantsusmaa ainus [[vald (Prantsusmaa)|vald]]-[[departemang (Prantsusmaa)|departemang]].

Linna piires elas 2023. aasta alguse seisuga 2,1 miljonit inimest. Pariisi linnastus elab aga üle 10 miljoni inimese, millega see on suurim linnastu [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]].

Algselt [[Seine]]'i jõe [[saar]]el asunud [[keldid|keldi]] hõimu [[parisiid]]e asula oli [[Rooma riik|Rooma riigi]] perioodil tuntud kui ''Lutetia Parisiorum''. Hiljem sai sellest Prantsusmaa pealinn ning [[keskaeg|keskajal]] oli see ühtlasi [[Euroopa]] suurim linn. [[Uusaeg|Uusajal]] kujunes Pariis ülemaailmse mõjuga kultuurikeskuseks.

Tuntud vaatamisväärsused on [[Notre-Dame]], [[Eiffeli torn]] ja [[Arc de Triomphe]]. [[Louvre]] on üks maailma tuntumaid ja külastatumaid kunstimuuseume. Teiste suurte muuseumite hulka kuuluvad [[Orsay muuseum]] ja [[Pompidou keskus]]. [[Versailles' loss]] asub aga 17 km Pariisist edelas.

Pariisis asuvad paljude rahvusvaheliste organisatsioonide peakontorid, näiteks [[UNESCO]], [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon|Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD)]], [[Rahvusvaheline Kaalude ja Mõõtude Büroo|Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Büroo (BIPM)]], [[Rahvusvaheline Energiaagentuur|Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA)]], [[Euroopa Kosmoseagentuur|Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA)]] ja [[Euroopa Pangandusjärelevalve|Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA)]] peakontor.

Linnas on sõlmitud rahvusvahelisi kokkuleppeid, näiteks [[Pariisi kliimakokkulepe]]. Seal allkirjastatud [[Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping]] pani aluse [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] tekkele. Samuti on Pariisis ja selle lähistel [[Versailles]]'s [[Pariisi leping|sõlmitud arvukalt rahulepinguid]], näiteks [[Ameerika iseseisvussõda|Ameerika iseseisvussõja]] lõpetanud [[Pariisi rahuleping (1783)|Pariisi rahuleping]] ja [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] lõpetanud [[Versailles' rahu]].

Pariisis peetakse [[2024. aasta suveolümpiamängud]]. Varem on seal toimunud ka [[1900. aasta suveolümpiamängud|1900. aasta]] ja [[1924. aasta suveolümpiamängud|1924. aasta suveolümpiamängud]]. Samuti on linnas peetud [[1938. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1938. aasta]] ja [[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste]] finaalmängud. Pariisis lõppeb maailma kuulsaim jalgrattaspordivõistlus [[Tour de France]] ning seal toimuvad [[Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused tennises]].

Aastail 2001–2007 ja 2008–2014 oli [[Pariisi linnapea|linnapea]] [[Bertrand Delanoë]]. Aastail 2014–2020 ja 2020–2026 on linnapea [[Anne Hidalgo]].

==Ajalugu==
{{vaata|Pariisi linna ajalugu}}
[[Fail:Arc_de_Triomphe,_Paris_2022.webm|pisi|Droonivideo Pariisi triumfikaarest ja ringristmikust 2022. aastal]]

===Vanaaeg===
Esialgu oli seal [[keldid|keldi]] hõimu [[parisiid]]e asula, mis asus [[Seine]]'i jõe [[saar]]el. Hõim oli rikas ja tuntud [[kuld|kullast]] [[münt]]ide vermijana<ref name=Antiigileksikon>[[Antiigileksikon]], 2. kd, lk 66.</ref>.

===Rooma aeg===
[[Caesar]]i ajal vallutasid selle [[Vana-Rooma|roomlased]], aga pärismaalased osutasid neile visa vastupanu. Roomlased nimetasid asulat ''Lutetia Parisiorum''<nowiki/>'iks. Rooma aja muistiseid on Pariisis säilinud vähe.<ref name=Antiigileksikon/>

===Keskaeg===
[[508]] sai Pariis [[Merovingid]]e riigi pealinnaks<ref name=Antiigileksikon/> ja [[987]] Prantsusmaa pealinnaks, [[keskaeg|keskajal]] oli see [[Euroopa]] suurim linn.

===Uusaeg===
[[17. sajand|17.]]-[[18. sajand]]il arenes Pariis ülemaailmse mõjuga kultuurikeskuseks.

[[19. sajand]]i II poolel ehitati linn põhjalikult ümber.

====Uusim aeg====
[[1900. aasta Pariisi maailmanäitus]]eks ehitati näiteks [[Grand Palais|Grand]] ja [[Petit Palais]], [[Aleksander III sild]], ning Orsay raudteejaam, millest [[1986]]. aastal sai [[Orsay muuseum]].

[[19. juuli]]l 1900 avati [[Pariisi metroo]], mis on vanuselt neljas [[metroo]] maailmas.

[[1944]]. aasta augustis käskis [[Adolf Hitler]] jätta Pariisi varemetesse. Ta ütles: "Linn ei tohi langeda vaenlase (lääneliitlaste) kätte, välja arvatud täieliku rusuna." Pariisi sõjaväekuberner kindral [[Dietrich von Choltitz]] jättis aga Hitleri käsu täitmata.

Pariisi linna vapikiri on "Fluctuat nec mergitur" ('õõtsub [lainetel] ega upu'). Deviis pärineb umbes [[13. sajand]]ist, kaupmeeste gildilt, mis hoidis enda kontrolli all [[Seine]]'i jõel toimuvat liiklust ja tehinguid. Esialgu oli vapil üksnes laeva kujutis. Ent pärast Pariisi kaupmeeste mässu ja nende juhi [[Étienne Marcel]]i mõrvamist [[1385|1385. aastal]] andis dofään (hilisem [[Charles V]] Hea) käsu, et vapile lisataks prantsuse kuningate heraldiliste [[liilia]]tega väli.

Tänapäeval on Pariis maailma juhtivaid äri- ja [[kultuur|kultuurikeskusi]]. Tal on suur mõju [[poliitika]], [[haridus]]e, [[meelelahutus]]e, [[ajakirjandus]]e, [[mood|moe]] ja [[kunst]]i vallas. Pariisis on mitme rahvusvahelise organisatsiooni peakorter. Neist tähtsaimad on [[UNESCO]], [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon]], [[Rahvusvaheline Kaubanduskoda]] ning [[Euroopa Kosmoseagentuur]]. Pariisi peetakse üheks maailma kõige rohelisematest ja elamisväärsematest linnadest, teisalt kuulub ta ka kõige kallimate linnade hulka.

== Kliima ==
[[Fail:Un Hiver à Paris - Vimeo.webm|pisi|Lühifilm talvisest Pariisist 2018. aastal]]
Aasta keskmine temperatuur on +8,5&nbsp;°C. Kõige palavamad kuud on [[juuli]] (+15,5&nbsp;°C) ja [[august]] (+15,4&nbsp;°C), kõige külmemad [[jaanuar]] (+2,5&nbsp;°C) ja [[veebruar]] (+2,8&nbsp;°C).

Kõige kõrgem õhutemperatuur on mõõdetud juulis (+40,4&nbsp;°C) ja seejärel augustis (+39,5&nbsp;°C). Ent ka jaanuaris on mõõdetud +16,1&nbsp;°C ja [[detsember|detsembris]] +17,1&nbsp;°C, ülejäänud kuudel veelgi rohkem.

Kõige madalam õhutemperatuur on mõõdetud detsembris (−23,9&nbsp;°C) ja seejärel veebruaris (−14,7&nbsp;°C). Augusti miinimum on +6,3&nbsp;°C ja juuli +6,0&nbsp;°C. [[Juuni]]st [[september|septembrini]] pole kunagi [[öökülm]]a registreeritud.

Aastas sajab 650&nbsp;mm. Sademed jaotuvad aastas ühtlaselt. Kõige rohkem sajab [[mai]]s (65&nbsp;mm) ja juulis (63&nbsp;mm), kõige vähem augustis (43&nbsp;mm) ja veebruaris (44&nbsp;mm). Aastas on 112 sajupäeva, neist kõige rohkem detsembris (10,7) ja [[märts]]is (10,4), kõige vähem augustis (6,9) ja juulis (8).

Aastas on keskmiselt 1748 tundi [[päike|päikesepaistet]]. Kõige päikesepaistelisemad kuud on juuli (239 tundi) ja august (220 tundi). Kõige vähem paistab päikest detsembris (50 tundi) ja jaanuaris (56 tundi).

== Rahvastik ==
{{ElanikeMuutus
| aasta_1 = 1801 | 547 756
| aasta_2 = 1851 | 1 053 262
| aasta_3 = 1881 | 2 269 023
| aasta_4 = 1921 | 2 906 472
| aasta_5 = 1946 | 2 725 374
| aasta_6 = 1999 | 2 125 246
| aasta_7 =  | 
}}
Pariisi elanike arvu kohta on andmeid aastast 59 eKr (25 tuhat). Aastaks 510 oli Pariisi elanike arv kasvanud 80 tuhandeni. Aastaks 1000 langes see viikingite sissetungide tõttu madalaima tasemeni (20 tuhat). 1999. aasta ametlike andmete järgi oli elanikke 2 125 246.

19. sajandi lõpus ja [[20. sajand]]i alguses kasvas Pariisi elanike arv eriti kiiresti ja saavutas 1921. aasta loendusel 2,9 miljonit elanikku. Pärast seda on elanike arv peaaegu iga loendusega vähenenud, välja arvatud 1954. aasta loendus, mis näitas elanike arvu kasvu 125 tuhande inimese võrra, võrreldes eelmise loendusega 1946. aastast. Viimase hinnangu (veebruar 2005) järgi oli Pariisis 2004. aastal 2 142 800 elanikku.

[[Fail:Paris Night.jpg|keskel|pisi|500px|[[Tour Montparnasse]]'ist avanev panoraamvaade Pariisile]]

== Haldusjaotus ==
Pariisi linn jaguneb 20 ringkonnaks ehk prantsuse keeles ''arrondissement''{{'}}iks. Rahvaesindajate valimisel igast ringkonnast kasutatakse väljendit sektor.
[[Pilt:Paris arr jms-num.gif|pisi|400px|Pariisi ringkonnad]]
[[Pilt:Population density of Paris, 2017 - INSEE.svg|pisi|400px|Pariisi ringkondade paiknemine ja nende rahvastiku tihedus 2017]]
{| class="wikitable"
|-
! Pariisi ringkond !! Nimi !! Elanike arv (2011) !! Pindala (ha)
|-
| [[Pariisi I ringkond|I ringkond]] || Louvre || 17 584 || 183
|-
| [[Pariisi II ringkond|II ringkond]] || Bourse || 22 927 || 99
|-
| [[Pariisi III ringkond|III ringkond]] || Temple || 36 120 || 117
|-
| [[Pariisi IV ringkond|IV ringkond]] || Hôtel-de-Ville || 27 887 || 160
|-
| [[Pariisi V ringkond|V ringkond]] || Panthéon || 60 800 || 254
|-
| [[Pariisi VI ringkond|VI ringkond]] || Luxembourg || 43 880 || 215
|-
| [[Pariisi VII ringkond|VII ringkond]] || Palais-Bourbon || 57 786 || 409
|-
| [[Pariisi VIII ringkond|VIII ringkond]] || Élysée || 40 589 || 388
|-
| [[Pariisi IX ringkond|IX ringkond]] || Opéra || 60 120 || 218
|-
| [[Pariisi X ringkond|X ringkond]] || Entrepôt || 94 027 || 289
|-
| [[Pariisi XI ringkond|XI ringkond]] || Popincourt || 154 647 || 367
|-
| [[Pariisi XII ringkond|XII ringkond]] ||Reuilly || 144 402 || 637*
|-
| [[Pariisi XIII ringkond|XIII ringkond]] || Gobelins || 183 260 || 715
|-
| [[Pariisi XIV ringkond|XIV ringkond]] || Observatoire || 140 317 || 564
|-
| [[Pariisi XV ringkond|XV ringkond]] || Vaugirard || 238 395 || 848
|-
| [[Pariisi XVI ringkond|XVI ringkond]] || Passy || 169 942 || 791**
|-
| [[Pariisi XVII ringkond|XVII ringkond]] || Batignolles-Monceau || 170 174 || 567
|-
| [[Pariisi XVIII ringkond|XVIII ringkond]] || Buttes-Montmartre || 203 127 || 601
|-
| [[Pariisi XIX ringkond|XIX ringkond]] || Buttes-Chaumont || 186 090 || 679
|-
| [[Pariisi XX ringkond|XX ringkond]] || Ménilmontant || 198042 || 598
|}
<nowiki>*</nowiki> ilma [[Vincennesi mets]]ata<br />
<nowiki>**</nowiki> ilma [[Boulogne'i mets]]ata

==Arhitektuur ja vaatamisväärsused==
[[Fail:Paris 75005 Tour Zamansky 24th floor view towards N-NE 20100919.jpg|pisi|Vaade üle südalinna]]
[[Pilt:Paris - Eiffelturm und Marsfeld2.jpg|pisi|[[Marsi väljak (Pariis)|Marsi väljak]] ja [[Eiffeli torn]], taamal [[La Défense|La Défense'i]] ärikeskus]]
[[Pilt:Sacre Coeur 2009-02-28.JPG|pisi|[[Sacré-Cœuri kirik]]]]
Linna ajalooline südamik on [[Cité]] saar. Selle vanimad ehitised – endine piiskopi- ja kuningaloss, [[Sainte-Chapelle]] (Püha kabel) ja [[Notre-Dame]] (Jumalaema kirik) – pärinevad keskajast. Muud linnaosad ümbritsevad saart ringikujuliselt.

[[Seine]]'i jõgi jaotab linna põhjapoolseks paremkaldaks ja lõunapoolseks vasakkaldaks.

Nüüdisaegne linnakeskus paikneb Seine'i paremal kaldal. Selle telje moodustavad endine kuningaloss [[Louvre]] (nüüdne kunstimuuseum), [[Concorde'i väljak]], peatänav [[Champs-Élysées]]' avenüü ja kiirjalt lähtuvate tänavatega [[Charles de Gaulle'i väljak]]. Viimase keskel on [[Arc de Triomphe]] (triumfikaar), [[1920]]. aastast asetseb selle all [[tundmatu sõduri haud]]. Paremal kaldal paikneb ka [[Montmartre]], omaaegne vaimuelu-, nüüd eeskätt meelelahutuslinnaosa.

Seine'i vasakul kaldal asuvad teadusasutuste, kirjastuste ja raamatukauplustega [[Ladina kvartal]] ja endine kunstnike linnaosa [[Montparnasse]].

Üle Seine'i viib 33 [[sild]]a. Pariisi vanim säilinud sild on [[Pont Neuf]].

Linnaservas asuvad suured pargid [[Boulogne'i mets|Boulogne'i]] ja [[Vincennesi mets]].

Pariis on maailmakuulsate [[arhitektuur]]i- ja muude kunstimälestiste linn. Peale Notre-Dame'i väärivad rohkeist [[Kirik (pühakoda)|kirik]]uist tähelepanu Pariisi vanim kirik [[Saint-Germain-des-Prés]] (10.–12. saj), [[Napoleon]]i hauaga barokne [[Invaliidide varjupaiga kuppelkirik]] (arhitekt [[Jules Hardouin-Mansart]]), klassitsistlik Panteon ([[Panthéon]]; arhitekt [[Jacques Germain Soufflot]]), [[Madeleine'i kirik]], [[Saint-Sulpice'i kirik|Saint-Sulpice]] ja Montmartre'i mäge krooniv 20. sajandi alguses valminud [[Sacré-Cœuri kirik]]. Arhitektuuriansambleist on tuntuimad renessansiaegne [[Vogeeside väljak]], klassitsistlik Concorde'i väljak ja südalinna suurim haljasala [[Marsi väljak (Pariis)|Marsi väljak]], kus kõrgub Pariisi sümbol [[Eiffeli torn]]. Nüüdisaegset ehituskunsti esindavad raadiomaja, hiiglaslik [[Georges Pompidou kultuurikeskus]], mis ehitati [[1975]]–[[1977]] turuhallide kohale, [[UNESCO hoone]] ja uued elamupiirkonnad.

Pariisi suurimale kalmistule [[Père-Lachaise'i kalmistu]]le on maetud kuulsaid poliitika- ja kultuuritegelasi, sealhulgas eesti kunstnik [[Eduard Viiralt]].

Linna kõrgeim hoone on 210 meetri kõrgune [[Tour Montparnasse]].

Pariisi ärirajoon [[La Défense]] asub linna läänepiiril.

==Majandus==

2009. aastal oli Pariisi [[sisemajanduse kogutoodang]] 552,1 miljardit [[euro]]t.<ref>[http://www.insee.fr/fr/ppp/bases-de-donnees/donnees-detaillees/pib-va-reg/pib-va-reg-pib-1990-2009.xls insee.fr] vaadatud 5.02.11</ref> Kui Pariis oleks riik, oleks ta riikide SKT nimekirjas 17. kohal; tema SKT on peaaegu sama suur kui terve Hollandi SKP.

1999. aasta andmetel töötas Pariisi linnastus 5,089 miljonit inimest, nendest 16,5% äriteenuste, 13,0% kaubanduse, 12,3% tootmise, 10,0% avaliku halduse ja sõjaväe, 8,7% [[tervishoid|tervishoiu]], 8,2% [[transport|transpordi]] ja side ning 6,6% hariduse valdkonnas. Tootvas sektoris oli kõige suurem osakaal [[elektroonika]]- ja elektritööstusel (17,9%) ning kirjastamisel ja trükitööstusel (14,0%). [[Turism]]i ja sellega seotud tegevusaladega tegeles 6,2% töötajatest.

Pariisi [[immigratsioon|immigrantide]] [[geto]]des on töötus 20–40%.

[[Pilt:Champs Elysees Paris Wikimedia Commons.jpg|center|400px|pisi|Champs-Élysées]]
==Sport==

Pariisis toimunud tähtsaimad spordiüritused on [[1900. aasta suveolümpiamängud|1900.]] ja [[1924. aasta suveolümpiamängud]] ning [[2003. aasta maailmameistrivõistlused kergejõustikus]]. Pariisis toimuvad ka [[2024. aasta suveolümpiamängud]].

Jalgpalliklubidest on tuntuim [[Paris Saint-Germain]].

==Eestlus==
*[[Pariisi Eesti Selts]]
*[[Pariisi Eesti Kool]]

==Vaata ka==
*[[Pariisi sündroom]]
*[[Pariisi Ülikool]]
*[[Élysée palee]]
*[[Bastille' elevant]]
*[[Stravinski purskkaev]]
*[[Carrousel]]
*[[Pariisi kliimakokkulepe]]

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{vikisõnastikus}}
{{commonskat|Paris}}
{{vikitsitaadid}}
* [https://www.paris.fr/ Pariisi koduleht]

{{Euroopa kultuuripealinnad}}

[[Kategooria:Prantsusmaa linnad]]
[[Kategooria:Prantsusmaa vallad]]
[[Kategooria:Pealinnad]]
[[Kategooria:Pariis| ]]