Lehekülje Ungari keel lähteteksti vaatamine

{{keeled
|nimi=ungari keel
|originaalnimi=magyar nyelv
|keelkonnavärv=uurali
|riigid=[[Ungari]]s, [[Rumeenia]]s, [[Ukraina]] [[Taga-Karpaatia]]s, [[Slovakkia]]s, [[Serbia]] [[Vojvodina]]s, [[Horvaatia]]s, [[Austria]]s, [[Sloveenia]]s
|piirkond=[[Euroopa]]
|rääkijad=12,5 miljonit<ref>[http://www.ethnologue.com/show_language.asp?code=hun Ungari keel]. ''Ethnologue.com'', {{väiksem|Kasutatud 24.07.2009 {{väiksem|(inglise)}}}}</ref>
|keelkond=[[uurali keeled]]<br>&nbsp;[[soome-ugri keeled]]<br>&nbsp;&nbsp;[[ugri keeled]]<br>&nbsp;&nbsp;&nbsp;'''ungari keel'''
|riik={{PisiLipp|Ungari}}<br>[[Pilt:Flag of Vojvodina.svg|25px|Vojvodina]] [[Vojvodina]] (Serbia)<br>{{PisiLipp|Sloveenia}} (piirkondlik)<br>{{PisiLipp|Austria}} (piirkondlik)<br>{{PisiLipp|Euroopa Liit}}
|keelehoole=[[Ungari Teaduste Akadeemia Lingvistika Instituut|Lingvistika Instituut]]
|kood 1=hu
|kood 2=hun
|kaart=Dist of hu lang europe-et.svg
|kaardi allkiri=Ungari keele kõnelejate leviala Kesk-Ida-Euroopas.
}}
'''Ungari keel''' on [[soome-ugri keeled|soome-ugri keel]], mida kõneleb üle 12 miljoni inimese [[Ungari]]s, [[Rumeenia]]s, [[Slovakkia]]s, [[Serbia]]s, [[Ukraina]]s ja mujal.

Ungari keele esimesi ülestähendusi leidub [[9. sajand|9.]] ja [[10. sajand]]i [[Bütsants]]i allikais. Umbes 1200. aastast pärinev "Hauakõne" on vanim ungari ja ühtlasi [[Soome-ugri keeled|soome-ugri keelte]] kirjalik tekst. Ungari kirjakeel hakkas tekkima [[16. sajand]]il. Ungaris sai ungari keel ametlikuks keeleks alles [[1844]]. aastal, enne seda oli seal ametlik keel [[ladina keel]].<ref>http://www.europe-cities.com/en/666/hungary/history/language/</ref>

[[Sõnavara]] sisaldab peale soomeugrilise kihi laene kunagiste türgi hõimude [[bulgaarid]]e keelest (need on vanimad laenud), [[slaavi keeled|slaavi keeltest]] (neid on kõige rohkem), [[türgi keel]]est, [[saksa keel]]est ja mujalt.

Maailma keelte seas on ungari keel emakeelsete kõnelejate arvult 62. kohal, Euroopas 14. kohal.

Ungari keele lähimad sugulaskeeled on [[mansi keel|mansi]] ja [[handi keel]]. Kuid need keeled erinevad üksteisest sedavõrd palju, et vastastikune arusaamine ei ole võimalik.

== Kiri ==
Ungari keeles kasutatakse [[ladina kiri|ladina kirja]]. Tähestikus on mitmeid [[digraaf]]e ja [[trigraaf]] [[dzs]]. Pikkade vokaalide märkimiseks kasutatakse põhitähe peal akuuti, umlaudiga tähtede ö ja ü puhul [[topeltakuut]]i: ő, ű.

=== Tähestik ===
* [[a]] [[á]] [[b]] [[c]] [[cs (diagraaf)|cs]] [[d]] [[dz]] [[dzs]] [[e]] [[é]] [[f]] [[g]] [[gy]] [[h]] [[i]] [[í]] [[j]] [[k]] [[l]] [[ly (diagraaf)|ly]] [[m]] [[n]] [[ny (diagraaf)|ny]] [[o]] [[ó]] [[ö]] [[ő]] [[p]] [[q]] [[r]] [[s]] [[sz (diagraaf)|sz]] [[t]] [[ty]] [[u]] [[ú]] [[ü]] [[ű]] [[v]] [[w]] [[x]] [[y]] [[z]] [[zs]]
* A Á B C CS D DZ DZS E É F G GY H I Í J K L LY M N NY O Ó Ö Ő P Q R S SZ T TY U Ú Ü Ű V W X Y Z ZS
Hääldused:

* á hääldatakse nagu ä
* cs hääldatakse nagu tš
* ''dzs'' hääldatakse nagu sõnas ''džihaad''
* e on tavaliselt nagu eesti keele e, aga mõnikord läheneb häälduselt ä-le (sarnane läti keele pika ē-ga näiteks sõnas ''cilvēki''), tõenäoliselt vokaalharmoonia tõttu: ''jelképes ~ jälkiipeš, lehetünk ~ lähätüünk''
* é hääldatakse mõnikord nagu pikk ee (''férviak)'', mõnikord pikk ii (''felveték)'', mõnikord ie (''eziert'')
* gy hääldatakse kõrge d-na (sarnane läti keele ģ-le, nagu sõnas ''ģimene''), y jääb kuuldamatuks. Eestlase kõrvale kõlab see kas dj (''magyar ~ madjar)'' või d (''hogy, egy'')
* í on pikk ii
* j on sama mis eesti keeles
* ly on häälduselt sama mis j, kuid ajaloolistel põhjustel kasutatakse seda teatud sõnades. Ungari keele grammatikaraamatutes pühendatakse sellele, millistes sõnades seda häälikut kasutada, tavaliselt terve eraldi peatükk.
* ny on kõrge n, kõlab nagu nj, või läti keele ņ
* ó on pikk oo
* ö on ö
* ő on pikk öö
* q kõlab nagu eesti keele q
* s hääldatakse nagu eesti keele š. Intuitiivselt tuleb sellega harjuda, et s kirjutamiseks kasutatakse hoopis ühendit sz
* sz hääldatakse peaaegu nagu eesti keeles, s, vahel on kergelt aimatav z lõpus, näiteks sõnas ''köszönöm'' (aitäh)
* ty on kõrge t
* y esineb eraldi häälikuna ainult vanades perekonnanimedes, kus seda hääldatakse nagu i (nt. Eszterházy). Väljaspool seda esineb see ainult ühendites gy, ly, ny, ty, teenides seal pehmendusmärgina, mida eraldi välja ei loeta.
* z hääldatakse nagu eesti keele z
* zs hääldatakse nagu š

== Foneetika ==
Ungari keeles esineb hulgaliselt helilisi [[kaashäälik]]uid (B, D, DZ, DZS, G, GY, Z, ZS, J, L, LY, M, N, NY, R, V), puuduvad aga [[diftong]]id. Ungari keeles esineb [[vokaalharmoonia]].

== Grammatika ==
Tüpoloogiliselt kuulub ungari keel [[aglutinatiivne keel|aglutinatiivsete keelte]] hulka. Ungari keel on kääneterohke (18 [[kääne]]t). Omandusliidete süsteem on keeruline. [[Tegusõna]] [[pööramine]] võib olla määramata või määratud. Kasutatakse ainult tagasõnu (postpositsioone), eessõnu (prepositsioone) ei ole. Grammatiline sugu puudub. Erinevalt teistest [[soome-ugri keeled|soome-ugri keeltest]] esineb ungari keeles artikkel (määramata artikkel ''egy'' ja määratud artikkel ''a'' või ''az'').

== Murded ==
Ungari keeles pole murdelised erinevused suured. Oletatakse, et murdejooni esines juba enne maale asumist, kuid rändrahval polnud need kohaga seotud, vaid hõimudele iseloomulikud. Tänapäevasele asualale jõudmise järel, kui eluviis paikseks muutus, kujunesid hõimumurretest territoriaalsed murded. Ajalooliste tingimuste tõttu ei kujunenud aga teravaid murdepiire ega suuri murdeerinevusi. Traditsiooniliselt eristatakse siiski kaheksat murdeala, mille peamised erinevused on vokalismis: 1) läänemurre, 2) doonautagune, 3) lõunamurre, 4) tissa, 5) palootsi, 6) kirdemurre, 7) tasandiku murre, 8) seekeli murre. Tänapäeval on ungari keeles murdeerinevused taandumas.<ref>[[Ago Künnap]], [[Paula Palmeos]], [[Tõnu Seilenthal]]. Põhja ja itta : lehekülgi meie sugulaskeelte uurimisloost. Tallinn, 1974, lk. 31</ref>

== Eesti ja ungari keele genuiinse sõnavara ja algsoomeugriaegse laensõnavara vastavused ==
* ad – andma
* aggódik 'muretsema' – hanguma (ebakindel)
* agy – aju
* alá, alatt – alla, all
* ár 'hind', áru 'kaup' – aru, arv, arvama  (indoiraani laen)
* aszó 'org, madal ala, jõgi, oja' – aas (ebakindel)
* csomó – sõlm
* csorog 'tilkuma, voolama' – soru 'ebakindel'
* egy – üks (ebakindel)
* éj – öö
* él – elama
* elő- 'esi-', el 'ära',  elé 'ette' – esi, ees, ette
* eme 'emasloom; emis', ember 'inimene' – ema
* emlő 'rind, nisa', emik vanaungari 'imema' – imema
* ének 'laul' – hääl (ebakindel)
* és 'ja' – ise (ebakindel)
* év 'aasta' – iga, iial, ikka
* ez 'see', ide 'siia', így 'nii', ily 'niisugune', itt 'siin' – et, emb- (ebakindel), iga (ebakindel)
* fa – puu
* falat – pala (tükk)
* fészek – pesa
* gyakori 'sage' – jõuk
* gyalog 'jalgsi' – jalg
* hagy 'jätma; laskma, lubama; järele või alles jätma; pärandama; (kellegi) hoolde jätma' – kaduma
* hal – kala
* háló 'võrk' – kale 'paadi järel veetav võrkkott' (ebakindel)
* ház 'maja' – kodu, koda
* így – nii
* íny 'ige; suulagi; maitse' – ige (ebakindel)
* is 'ka' – ise (ebakindel)
* iz, isz murdes 'igemehaigus; vähk' – ise (ebakindel)
* iszik  – jooma
* ívik 'kudema' – jooksma (ebakindel)
* íz 'liige' – jäse (ebakindel)
* izé – asi (ebakindel)
* játszik 'mängima', játék 'mäng' – jutt, ütlema (ebakindel)
* jég – jää
* jel 'märk', jegy 'märk' – jälg (ebakindel)
* jó (kohanimedes) – jõgi
* jut – juhtuma
* kér (paluma, küsima) – kerjama
* két, kettő – kaks
* ki – kes
* kő, köv- – kivi
* könyök – küünarnukk
* lel – leidma
* lök – lükkama
* megy/menni – minema
* meny – minia
* méreg – mürk
* méz – mesi
* mi – mis
* mos – mõskma (pesema)
* -nek, -nak '-le' – nemad (ebakindel)
* név – nimi
* néz – näge-
* nyíl – nool
* nő – naine
* old 'lahti siduma' – avama
* orvos 'arst' – arp (ebakindel)
* öv – vöö, rihm
* ős 'esiisa; ürgne', vanaungari 'isa; vanaisa' – isa
* savanyú – hapu (ebakindel)
* -ség, -ság '-us' – hing (ebakindel)
* sovány 'kõhn, sale; lahja; vilets, kehv' – hubane
* szarv – sarv
* szem – silm
* szív – süda
* tél – talv
* tesz/tenni – tegema
* tud – teadma, tundma
* tő – tüvi
* új – uus
* vaj – või
* vér – veri
* visz – viima
* vő – väimees

== Vaata ka ==
* [[Hungaroloogia]]
* [[Ungari Kultuuriselts]]
* [[Az zenth Paal leueley magyar nyeluen]]

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* [[László Keresztes]]. ''Praktiline ungari keele grammatika'', [[Debrecen]]. ISBN 963-472-177-X
* [http://www.eki.ee/dict/ues/ues.html Ungari-eesti sõnaraamat]
* [https://eki.ee/teatmik/ungari-nimed/ Ungari nimede kirjutus ja hääldus] EKI teatmikus
* [[Johanna Laakso]]. [http://hungarianspectrum.org/2014/07/07/johanna-laakso-brave-new-linguistics/ Brave new linguistics]. Hungarian Spectrum, 7. juuli 2014.

== Välislingid ==
{{Vikipeedia/keel|code=hu|keel=Ungarikeelne}}
{{commonskat-tekstina}}
{{vikitsitaadid}}

{{EuroopaLiiduAmetlikudKeeled}}
{{Uurali keeled}}

[[Kategooria:Ungari|Keel]]
[[Kategooria:Ugri keeled]]
[[Kategooria:Ungari keel| ]]