Kasutaja arutelu:Kamma
Teretulemast Vikipeediasse Kamma. Arvan, et võiksid oma seisukohad artiklisse Esteetika sisse viia. Toetan sind, et asju on mõistlik lahti seletada võimalikult lihtsate sõnadega ning praegune esteetika definitsioon sellel lehel on ebaõnnestunud. Jõudu. (PS. oma "allkirja" saad arutelulehele tekitada vajutades redigeerimisaknas paremalt teist nuppu või kirjutades järjest neli tilde (~) sümbolit ) --Boy 11. november 2005, kell 15.58 (UTC)
- Tere tulemast ka minu poolt. Rõõm näha filosoofi. Märkused konkreetsete artiklite kohta kirjutasin arutelulehekülgedele. Andres 13. november 2005, kell 01.57 (UTC)
Mõtlesin pisut järele. Vikipeedias filosoofiast kirjutades on õigupoolest vältimatu teatav filosoofiline süntees. Niipea aga, kui see on vaieldav, jääb Vikipeedia jänni, sest ta ei paku vahendit vaidluse lahendamiseks.
Loomulikus keeles olevat tähendust saab õigupoolest ainult filosoofiliselt tagasi valgustada, mitte seda aluseks võtta. Kui tekstis seda ühemõtteliselt öeldakse, siis ei teki küsimust, kas sõna õigupoolest tähendab seda, mida ta tekstis öeldakse tähendavat.
Võib-olla peaks igalt filosoofiliselt positsioonilt sõna tähendust valgustama eraldi.
Veel tähtsam aga oleks lähtepunktina valgustada probleemi või probleeme, mis sunnivad mingit mõistet mõtlema. Probleemi valgustamine saaks vist olla kõige vaieldamatum. Andres 16. november 2005, kell 17.56 (UTC)
Vaatasin teie arutelusid ja mõtlesin ka pisut järele. Minu meelest on probleem selles, et Kamma tahaks käsitleda eestikeelseid mõisteid (Loomus, Ilu, Tõde jne) kõigepealt eestipäraselt. See aga ei pruugi kokku langeda nende mõistete tähendustega tõlketraditsioonis. Jumal, paraku, eestikeelset filosoofiat pole ju olemas. Kogu eesti keeles kirjutatud ja avaldatud filosoofia on ju tõlgitud ja interpreteeritud ja sobitatud meie keele mõistetega, mis ei pruugi sugugi olla vastavuses meie keele enda sisemise ehituse ja tähendusruumiga. Pean silmas näiteks arutelu mõistete "tõene", "tõeline", "loomulik" jne üle. Kunagi oli meil Andresega väike arutelu mõistete "meel" ja "hing" ja "vaim" üle. Ka need mõisted ei ole alati üks-üheselt vastavuses lääne filosoofias kasutusel olevate mõistetega. Ja ei peagi olema. ---- Minu arvates tuleks nende artiklite puhul ESMALT nimetada või defineerida vastavate mõistete EESTIKEELNE tähendus, tähendusmaht ja -ruum; ning alles seejärel hakata käsitlema SEKUNDAARSET tähendust, st tõlketraditsioonidest tulenevat. --Lulu 16. november 2005, kell 18.18 (UTC)
- Lulu, aga kuidas seda usaldatavalt teha? Kuidas teha kindlaks "mõistete eestikeelne tähendus"? Praegu on ju sõnade tähendused mõjutatud tõlkelisest traditsioonist, paljud sõnad on tõlkelistena kasutusele võetudki. Andres 16. november 2005, kell 18.31 (UTC)
See ongi peamine küsimus. Arvan, et seda saab teha, kaldumatta mingisse kahtlasse maavillasesse pseudo-ugri-mugritsemisse vms. Uku Masingul on näiteks väga hea käsitlus meele tähenduste kohta eesti keeles, tema Taevapõdra rahvaste meelest... Ka Tarmo Kulmaril on vastavaid käsitlusi. Jne. --Lulu 16. november 2005, kell 18.48 (UTC)