Jacques Lacan

Jacques-Marie-Émile Lacan [žak mar'i em'il lak'aan] (13. aprill 1901 – 9. september 1981) oli prantsuse psühhoanalüütik, psühhiaater ja arst, kes kujundas välja omanimelise psühhoanalüüsi suuna, mida ta pidas erinevalt paljudest teistest toona levinud tõlgendustest Sigmund Freudi autentseks tõlgenduseks.

Lacani psühhoanalüüs sisaldab endas mõjutusi nii strukturalistlikust keeleteadusest (Ferdinand de Saussure, Roman Jakobson), saksa filosoofiast (Georg Wilhelm Friedrich Hegel, Edmund Husserl, Karl Jaspers, Martin Heidegger) kui ka matemaatikast (René Thom, Nicolas Bourbaki).

Lacani käsitlus on tuntud selle poolest, et väidab mitteteadvuse olevat struktureeritud samal viisil nagu keele.

Tuntud mõisteid

• RSI
  • Reaalne
  • Sümboolne
  • Kujuteldav ehk imaginaarne
• Isa Nimi
• Peeglifaas
• Suur Teine
• Objekt väike a
• Nauding (prantsuse keeles jouissance)

Kirjandus

• Maire Jaanus, "Jacques Lacani alateadvuslik individualism: keha ja keel". Tõlkinud Toomas Rosin – Vikerkaar 1990, nr 11, lk 66–71
• Maire Jaanus, "Kundera ja Lacan: Don Juan, iha ja unenäonarratsioon". Tõlkinud Kristin Haljasorg – Vikerkaar 1992, nr 7, lk 53–63
• Hasso Krull, "Psühhoanalüütilised mõisted ja nende tõlkeprobleemid. Lacanlik vaatepunkt" – Keel ja Kirjandus 1998, nr 9, lk 597–605 ja nr 10, lk 674–679
• "20. sajandi mõttevoolud". Tartu Ülikooli Kirjastus 2009, lk 180–212, peatüki autor Jaanus Adamson
• Maire Jaanus, "Tolstoi ja Lacan. Falliline jouissance ja passage à l'acte "Anna Kareninas"". Tõlkinud M. V. – Vikerkaar 2009, nr 9, lk 49–71

Välislingid

• Veijo Hietala. Jacques Lacani psühhoanalüüs ja filmiteooria [1] Teater. Muusika. Kino 6-7/1994