Percé kalju

30 meetrit lai kaareava Percé kalju seinas

Mõõna ajal pääseb kaljuni kuiva jalaga.

Esiplaanil on Percé küla.

Percé kalju

Percé kalju (prantsuse keeles rocher Percé ’augustatud kaljurüngas’) on järsk kaljurüngas, mis asub Kanadas Québeci provintsis Percé küla juures Gaspésie poolsaare tipus Saint Lawrence'i lahes. Percé kalju on looduslik kaar.

Percé kalju koosneb lubjakivist ning selles on näha liivakivi ja aleuriidi sooned. Selle tekkimise ajaks arvatakse devoni ajastu. Kalju on umbes 400 miljonit aastat vana.

Kaljurünka pikkus on 450 meetrit, laius 90 meetrit, suurim kõrgus 85 meetrit Kalju sai nime loodusliku kaare järgi, mis asub merepoolses küljes ning on 30 meetrit lai ja 15 meetrit kõrge.

Esimesena eurooplastest avastas ja kirjeldas Percé kaljut prantsuse meresõitja Jacques Cartier 1534. Tema kirjeldas kalju sees olevat kolme kaart. Tänapäevaks on neist säilinud vaid üks. Millal neist esimene kokku varises, ei ole teada, aga 1760. aastast pärinev joonistus näitab kaljut juba kahe kaarega, millest teine, väiksem varises 17. juunil 1845.

Kaljule andis nime prantsuse maadeavastaja Samuel de Champlain 1607. Esimest korda uuris kalju ja kogu selle piirkonna geoloogiat William Edmond Logan 1844. Alates 20. sajandi algusest on ta turismi sihtpunkt.

Kalju on looduskaitse all ja kuulub Île-Bonaventure-et-du-Rocher-Percé rahvuspargi koosseisu. Ta on nii rahvuspargi kui Gaspésie poolsaare peamine vaatamisväärsus ja turismimagnet. Ühtlasi on teda peetud kogu Quebeci sümboliks.

Rahvuspark asutati 1985 ja selle pindala on 5,8 km². Pargi alale jääb 2 km rannajoont. Rahvuspark aitab kaitsta suulasid, kes hulgaliselt kalju tipus pesitsevad. Suulasid on rahvuspargis loendatud 110–121 tuhat. Seal pesitsevad ka lunnid, algid, krüüslid ja kaljukajakad. Kokku on kaljul nähtud üle 200 liigi linde.

Mõõna ajal saab kalju juurde minna kuiva jalaga mööda sel ajal paljanduvat laia maasäärt. Seda võimalust suur osa turiste ka kasutab. Kuid see on lubatud üksnes 28. maist 12. oktoobrini. Rahvuspark korraldab kalju juurde giidiga ekskursioone ja giid juhib tähelepanu kaljus olevatele kivististele.

Kalju sees on näha umbes 150 liiki fossiile, mis pärinevad kalju moodustumise ajast. Nende hulgas on käsijalgseid, trilobiite, koralle ja mereusse.

Kalju mass on 5 miljonit tonni. Aastas kaotab ta tuule ja lainetuse mõjul umbes 300 tonni kivimeid. See tähendab, et kui see tempo jätkib, siis 17 tuhande aastaga Percé kalju hävib.

Rahvuspark on keelanud Percé kalju otsa ronimise. Selle eest on ette nähtud suur rahatrahv. Siiski on seda korduvalt üritatud. Mõnel on see ka õnnestunud, aga üle kümne inimese on kalju otsast alla kukkunud ja surma saanud.

Õieti muud moodi kui kuiva maad mööda mõõna ajal kaljule ligineda ei saagi. Meres on kalju lähedal teravad kivid, mis takistavad juurdepääsu meritsi. Õhu kaudu kaljule liginemist takistavad sagedased tugevad tuuled, mis merelt peaaegu pidevalt puhuvad.