Mine sisu juurde

Vim

Allikas: Vikipeedia
Redaktsioon seisuga 28. august 2011, kell 22:17 kasutajalt ChenzwBot (arutelu | kaastöö) (r2.7.1) (robot lisas: simple:Vim)
Vim

Autor Bram Moolenaar
Esmaväljalase 1991
Viimane väljalase 7.2 / 9. august 2008
Eelvaate väljalase 7.2a.13 / 4. juuni 2008
Kirjutatud keeles C ja vimscript
Platvorm Mitmeplatvormiline, s.h. Unix, Linux ja Microsoft Windows
Keeled inglise, hiina, prantsuse, itaalia, poola, vene
Suunitlus Tekstitoimetus
Litsents Vaba tarkvara, annetusvara
Veebisait http://www.vim.org/

Vim on tekstiredaktor, mille andis esmakordselt välja Braam Moolenaar 1991. aastal Amiga arvutitele. „Vim” on esitähtlühend nimest „Vi IMproved”[1], sest Vim loodi laiendatud versioonina vi toimetusprogrammist, koos mitmete lisavõimalustega, mõeldud olema abiks programmide lähtekoodi toimetamisel.

Kuigi Vim on mitmeplatvormiline, on see populaarseim UNIXi-laadsetes operatsioonisüsteemides.[2]

Vim on vaba ja avatud lähtekoodiga tarkvara, kuna see on välja antud GNU Üldise Avaliku Litsentsiga ühilduva tarkvaralitsentsi all. Programmi litsents sisaldab mõningaid annetusvara tingimusi[3].

Liides

Vim terminaliemulaatoris

Samuti nagu vi liides, ei põhine ka Vimi liides menüüdel või ikoonidel, vaid tekstipõhisesse kasutajaliidesesse sisestatud käskudel; selle graafiline liides, gVim, lisab menüüd ja tööriistaribad kõige sagedamini kasutatud käskudele, kuid täielik funktsionaalsus on siiski kättesaadav läbi käsurea.

Tihti edeneb Vimi õppimine alguses aeglaselt, kuid kui põhimõtted on selged, siis kulgeb õpe kiiresti[4]. Et õppimist hõlbustada, sisaldab Vim algajatele mõeldud õpetust. Algelisi ja keerukamaid toiminguid seletab Vim Users' Manual, mida saab lugeda kas läbi Vimi enda, või ka internetist[5].

Käskude ja võimaluste päringuteks sisaldab Vim abivahendit, millele saab ligi :help käsuga.

Toimetamine režiimides

Olles vi järeltulija, on Vim režiimne - disainivalik mis kipub uutes kasutajates segadust põhjustama. Selles mõttes on kõik tekstitoimetusprogrammid režiimsed, et need eristavad sisestus- ja käsusisendeid, kuid enamikes saavutatakse see sootuks teistviisi: käsud menüüdes (hiire või klaviatuuriga juhitavad), metaklahvid (samaaegne mitme klahvi kasutamine, tavaliselt koos control (CTRL) või alt (ALT) klahviga), ning hiiresisend. Vim, sammudes vi radades, on ainulaadne, kuna tervet klaviatuuri lülitatakse nende režiimide vahel. Tänu sellele on võimalik kõik toimetusfunktsioonid sooritada ilma hiirt või menüüsid kasutamata, ning vähima arvu metaklahvidega. Pimesikirjutajatele ja hiire suhtes vastumeelsetele võib see jõudluses ja tõhususes olla suureks eeliseks.

Kohandamine

Osa Vimi võimsusest tuleneb laialdastest kohandamisvõimalustest. Põhiliidest saab juhtida paljude saadaolevate valikute abil, ning kasutaja saab määratleda isikupäraseid klahvijärjendeid—sageli hüütakse makrodeks—ehk lühendeid mis automatiseerivad klahvivajutuste järjendeid, või isegi kutsuvad esile sisseehitatud või kasutaja poolt määratletud <to /> funktsioone.

Vimscript

On palju laiendprogramme mis laiendavad või lisavad Vimi funktsioone. Neid keerukaid skripte kirjutatakse tavaliselt Vimi sisseehitatud skriptimiskeele, vimscript, abil[6]. Vim toetab skriptimist ka MzScheme'i, Perli, Pythoni, Ruby, Tcli ja teiste keelte abil.

Komplektid

On projekte mis komplekteerivad keerukaid skripte ja kohandusi, mis on mõeldud tegemaks vimist spetsialiseerinud töövahendi, või muutmaks oluliselt selle käitumisviisi. Näitena võib tuua Creami, mis muudab Vimi käitumise klõpsa-ja-kirjuta laadi toimetusprogrammi sarnaseks või VimOutliner, mis annab unixilaadsete arvutite kasutajatele mugava liigitusprogrammi.

Võimalused ja vi täiendused

Ühilduvusrežiimis on Vim peaaegu täielikult vi-ga ühilduv, kuid Vim sisaldab mitmeid vi täiendusi, mis võivad, kuid ei pruugi ühilduvusrežiimis saada olla.[7]

Mõned nendest täiendustest on lõpetamine, võrdlemine, failide sulatamine (tuntud kui vimdiff), sügavikuline sisseehitatud abisüsteem, laiendatud regulaaravaldised, skriptimiskeeled (nii oma-, kui ka alternatiivsed skriptimisinterpretaatorid nagu Perl, Python, Ruby, Tcl, jms.) sealhulgas laiendprogrammide toetus, graafiline kasutajaliides (tuntud kui gvim), piiratud sisseehitatud arenduskeskkonna võimalused, hiire kasutamine (nii graafilise liidesega, kui ka ilma), reapeitmine, gzip, bzip2, zip ja tar vormingus tihendatud või arhiveeritud failide toimetamine, läbi võrguprotokollide nagu SSH, FTP ja HTTP failide toimetamine, seansiolekute säilitamine, õigekirjakontroll, lõhestamine (põikne ja püstne) ja kaartides aknad, unicode ja teised mitme keele toetused, lauseehituse esiletõstmine, üleseansilised käsud, otsing, kursori asukohtade ajalugu, mitmetasandiline tegevuste tagasivõtmine ja uuestitegemine ja visuaalne režiim.

Kuigi vi oli algselt saadaval vaid Unix-operatsioonisüsteemidele, on Vim äärmiselt teisaldatav; on versioon AmigaOS-ile (algne platvorm), Atarile, MiNT-ile, BeOS-il-e, MS-DOS-ile, Microsoft Windows 95/98/Me/NT/2000/XP/Server 2003/Vista/Server 2008-le, IBM OS/2-le ja OS/390-le, MorphOS-ile, OpenVMS-ile, QNX-ile, RISC OS-ile, Unixile, Linuxile, BSD-le, Mac OS-ile ja Mac OS X-ile, jne[8].

Ajalugu

Kuupäev Versioon Muudatused ja täiendused
1988 1.0 Steviel põhinev Amigale, nimega Vi IMitation, ei ole avalikult välja lastud
2. november, 1991 1.14[9] Esimene avalik väljalase Amigale Fred Fishi disketil #591
1992 1.22[9] Porditud Unixile. Vim konkureerib nüüd vi-ga. Vimist sai Vi IMproved
12. august, 1994 3.0[9] Mitmete akende toetus
29. mai, 1996 4.0[9] [10] Graafiline kasutajaliides
19. veebruar, 1998 5.0[9] [11] Lauseehituse esiletõstmine, algeline skriptimine (kasutaja määratletud funktsioonid, käsud, jms.)
6. aprill, 1998 5.1 Veaparandused, mitmed täiendused
27. aprill, 1998 5.2 Pikkade ridade toetus, failisirvija, dialoogid, hüpikmenüü, märgistamisrežiim, seansside failid, kasutajate määratletud funktsioonid ja käsud, tcl liides, jms.
31. august, 1998 5.3 Veaparandused jms..
25. juuli, 1999 5.4 Algeline failide krüpteerimine, mitmed täiendused
19. september, 1999 5.5 Veaparandused, mitmed täiendused
16. jaanura, 2000 5.6 Uued lauseehituse failid, veaparandused, jms.
24. juuni, 2000 5.7 idem
31. mai, 2001 5.8 idem
26. september, 2001 6.0[9] [12] Reapeitmine, lisandprogrammid, mitmed keeled, jms.
24. märts, 2002 6.1 Veaparandused
1. juuni, 2003 6.2 GTK2, araabia keelte toetus, :try käsk, pisivõimalused, veparandused
7. juuni, 2004 6.3 Veaparandused, tõlgete uuendused, mark improvements
15. oktoober, 2005 6.4 Vea parandused, Perli, Pythoni ja Ruby toetuse uuendused
7. mai, 2006 7.0 [13] Õigekirjakontroll, automaatne koodi lõpetamine, dokumentide kaardid, käesoleva rea ja veeru esiletõstmine, tagasivõtmise harud ja rohkem
12. mai, 2007 7.1 Veaparandused, uued lauseehituse ja käitusaja failid, jms.
9. august, 2008 7.2 [14] Ujukomade toetus skriptides, uuesti tehtud ekraanile joonistamise kood, veaparandused, uued lauseehituse failid jms.

(Pane tähele, et mõned kuupäevad on umbkaudse,[15] arendusväljalasked ei ole loetletud, ning mitmed pisiväljalasked pole veel siia loendisse sisse kantud.)


Viited

  1. ↑ "ICCF Holland - helping children in Uganda". ICCF Holland. Vaadatud 23. oktoobril 2007.
    Bram Moolenaari kommentaarid siin ja paljudes teistes kohtades.
  2. ↑ "Linux Journal: 2003 Readers' Choice Awards". 2003-11-01. Vaadatud 2006-05-24. {{cite web}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |date= (juhend); "Linux Journal: 2004 Readers' Choice Awards". 2004-11-01. Vaadatud 2006-05-24. {{cite web}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |date= (juhend); "Linux Journal: 2005 Readers' Choice Awards". 2005-09-28. Vaadatud 2006-05-24. {{cite web}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |date= (juhend)
  3. ↑ Vim documentation: uganda
  4. ↑ Oualline, Steve (2001). Vi IMproved (VIM) (PDF). New Riders Publishers. ISBN 0-7357-1001-5. {{cite book}}: eiran tundmatut parameetrit |month= (juhend)
  5. ↑ Vim manual at Sourceforge.net
  6. ↑ :help vim-script-intro
  7. ↑ Vim help system (type ":help" within vim)
  8. ↑ ":help sys-file-list"
    "Vim Online: Downloads". Vaadatud 7. jaanuaril 2007.
  9. ↑ 9,0 9,1 9,2 9,3 9,4 9,5 Moolenaar, Bram (2002-01-15). "Vim, an open-source text editor". Vaadatud 2005-10-24. {{cite web}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |date= (juhend)
  10. ↑ "Official Vim Manual, Version 4 summary". 2004-03-12. Vaadatud 2008-08-06. {{cite web}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |date= (juhend)
  11. ↑ "Official Vim Manual, Version 5 summary". 2004-01-17. Vaadatud 2008-08-06. {{cite web}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |date= (juhend)
  12. ↑ "Official Vim Manual, Version 6 summary". 2004-03-12. Vaadatud 2008-08-06. {{cite web}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |date= (juhend)
  13. ↑ "Official Vim Manual, Version 7 summary". 2006-05-10. Vaadatud 2008-08-06. {{cite web}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |date= (juhend)
  14. ↑ http://groups.google.com/group/vim_announce/browse_thread/thread/2c89671dd928812f
  15. ↑ Kuupäevad võetud ametlikult Vimi FTP lehelt.

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Vim&oldid=2652683"