Transport

See artikkel räägib tehnika ja majanduse mõistest; maateaduste mõistete kohta vaata artikleid Ärakanne ja Settetransport.

---

Transport (ladina trans 'üle' ja portare 'kandma') ehk veondus on inimeste, materjalide jms. teisaldamine ühest kohast teise.

Transpordiliigid

Transpordiliigid (means of transport) kujutavad endast erinevaid vahendeid, millega transporditakse objekte/tooteid sh inimesi ühest kohast teise. Peamiselt toimub transport maa(maanteed, raudteed), õhu, vee(meri, siseveekogu) ja torujuhtmete kaudu.

Paljud jaotusvõrgud kasutavad nimetatud transpordivahendite kombinatsioone. Näiteks naftat pumbatakse läbi torujuhtmete laevale, et sealt transportida rafineerimistehasesse ning edasi üle kanda veoautodele, et vedada bensiin jaemüüjatele või kütteõli tarbijatele. Kõigil neil transpordiliikidel on omad miinused ja plussid.

Maanteetransport

 Pikemalt artiklis Maanteetransport

Veoautod Afganistanis

Maanteetransport on reisijate või kauba transportmine teedel. Esimesteks maanteetranspordi vahenditeks olid hobused, härjad või koguni inimesed. Järjest kasvava kaubanduse ja tööstusrevolutsiooniga olid paremad teed hädavajalikud. John Loudon McAdam (1756-1836) lõi esimese kaasaegse maantee. Ta töötas välja odava sillutise, mis koosnes mullast ja kividest(tuntud kui killustikkate) ning ta tõstis teed mõned meetrid kõrgemale ümbritsevast maastikust, mis aitas kaasa veeäravoolule.

Transpordi teedel võib laias laastus jagada kaheks: kaubavedu ja inimeste transport. Lühikeste vahemaade ja kergemate väiksemate saadetiste jaoks kasutatakse kaubikuid või pikapi. Suurte vedude jaoks on mõistlikum kasutada veoautosid.

Inimeste(reisijate) transport teedel toimub kas isiklike autode, ühistranspordi või kaugliinibusside vahendusel.

Positiivsed küljed:

• Tasuv/majanduslikult efektiivne
• Kiire kohaletoimetamine
• Ideaalne lühikeste vahemaade läbimiseks
• Ideaalne kergriknevate kaupade(nt puu-ja köögiviljad) vedamiseks
• Lihtne jälgida kauba asukohta
• Lihtne suhelda juhtidega
• Ideaalne kullerteenus

Negatiivsed küljed:

• Hooletu sõit võib kaupu vigastada
• Liikluseeskirjad võivad põhjustada viivitusi
• Halb ilm
• Liiklusummikutest põhjustatud viivitused

Raudteetransport

 Pikemalt artiklis Raudteetransport

Rong Pariisi rongijaamas Saint Lazare's

Raudteetransporti kasutatakse enamasti pikkade vahemaade läbimiseks. Peamiseks transpordivahendiks on rong, mis veab reisijaid ning kaupa raudteerööbastel. Kiiruse suurendamisel raudteedel ning kiirraudteevõrgustike täiendamisel on olnud oluline mõju reisijate transpordile, eriti Euroopas ja Jaapanis. Inimesed jõuavad väga kiiresti punktist A punkti B, kuid seetõttu jäetakse vahele ka palju n-ö vähemtähtsaid vahepeatusi. Näiteks Prantsuse TGV on operatiivse kiirusega ligikaudu 300 km/h.

Positiivsed küljed:

• Kiire kohaletoimetamine
• Suur mahutavus
• Kuluefektiivne
• Turvaline
• Usaldusväärne

Negatiivsed küljed:

• Ettenägematud viivised
• Sõltuvus raudteevedude korraldaja ajakavast

Lennutransport

 Pikemalt artiklis Lennutransport

Lennukid päikesetõusu ajal

Lennutransport(lennundus) on kõige kiirem pikamaatranspordi vahend pärast kosmoselaeva. Maailmas on viis peamist tsiviilsete transpordilennukite tootjat: Airbus(Euroopa), Boeing(Ühendriigid), Bombardier(Kanada), Embraer(Brasiilia), United Aircraft Corporation(Venemaa).

Igal suvalisel ajahetkel ainuüksi Ühendriikides on üle 5000 lennuki samaaegselt õhus, mis tähendab, et igal aastal tõuseb õhku üle 64miljoni kaubandus- ning eralennuki.

Positiivsed küljed:

• Kiire kohaletoimetamine, tavaliselt kulub aega vaid 24 kuni 48 tundi.
• Klientide tellimused täidetakse kiirelt
• Tellijate ooteaeg lühike
• Kõrgtasemeline teenindus

Negatiivsed küljed:

• Lendude hilinemised ja/ või tühistamised
• Tollimaksu ja aktsiisimaksu piirangud
• Kulukas

Mere- ja siseveetransport

 Pikemalt artiklis Meretransport

 Pikemalt artiklis Siseveetransport

Norra laev

Meretransport on olnud suurim kauba vedaja läbi teadaoleva ajaloo, ühtlasi on ta kõige odavam kuid aeglaseim kauba transportimisviis. Kõige modernsemad kaubanduslaevad saab liigitada järgnevalt: puistlastilaevad, konteinerlaevad, tankerid, puurlaevad, külmutuskonteineritega laevad, Ro-ro-laevad, rannikuäärsed kauplemislaevad, praamid, kruiisilaevad, liinilaevad ja mitmeotstarbelised laevad. Meretransport on efektiivne lühikesteks reisideks ja nauditavateks kruiisideks, kus inimesed saavad kasutada mitmeid pardal olevaid mugavusi, näiteks ujulad, kinod, erinevad restoranid, baarid, ööklubid jne.

Siseveetransport, sealhulgas jõed ja kanalid, on alternatiivne ning keskkonnasõbralik viis kaupade transportimiseks.

Positiivsed küljed:

• Ideaalne raskete ja mahukate kaupade transportimiseks
• Sobib vedama tooteid, mis säilivad kaua

Negatiivsed küljed:

• Pikaajalised tarnetähtajad
• Halb ilm
• Raske jälgida täpset transiitkaupade asukohta
• Tolli- ja aktsiisimaksu piirangud
• Võib olla kulukas

Muud meetodid

Alaska toruliin altpoolt vaadatuna

Torutransport on kaubavedu läbi toru. Kõige sagedamini saadetakse vedelikke ja gaase ning suruõhu abil saab pneumaatiliste torude kaudu transportida ka tahkeid kapsleid. Torujuhtme trassid on praktiliselt piiramatud, kuna neid saab paigaldada nii maa peale kui ka vee alla. Pikim gaasijuhe on Alberta et Sarina, mis asub Kanadas ja on 2911 km pikk. Pikim naftajuhe on Transiberian, mis on üle 9344 km pikk ning ulatub Venemaa arktilistelt naftaväljadelt Ida-Siberist Lääne Euroopasse.

Sõltuvalt torujuhtmete eesmärgist saab need jagada kolmeks:

• Kogumise torujuhtmed. Need on väiksemad omavahel ühendatud torujuhtmed, mis moodustavad keerulisi võrgustikke ning mille eesmärgiks on tuua nafta või maagaas mitmetesse lähedal asuvatesse kaevudesse reoveepuhastuseks.

• Transport torujuhtmed. Peamiselt pikad suure läbimõõduga torud, mille abil transporditakse tooteid (nafta, maagaas, rafineeritud naftasaadused) linnade, riikide ja isegi mandrite vahel.

• Jaotustorustikud. Koosnevad mitmest omavahel ühendatud torujuhtmetest ning on väikese läbimõõduga, mille kaudu transporditakse tooteid lõpptarbijatele. Toiteliinide kaudu jagatakse gaas eramajapidamistesse ning ettevõtetesse.

Lisaks kemikaalidele transporditakse ka vett ning õlut.

Eesti

Maanteetransport

Põhimaanteed Eestis

Eestis oli 2005. aasta 1. jaanuari seisuga 56 800 km maanteid, millest 16 459 km moodustasid riigi maanteed. Eestis on 1602 km põhimaanteid, mis moodustavad riigimaanteedest ca 10%. Põhimaanteed on transpordisüsteemi tähtsamas teed. Eestis kuuluvad põhimaanteede hulka:

• Tee nr 1 Tallinn-Narva (E20)
• Tee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa (E263)
• Tee nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga (E264)
• Tee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67)
• Tee nr 8 Tallinn-Paldiski
• Tee nr 11 Tallinna ringtee (E265)

E-tähistab Euroopa teed.

Eestis kiirteedeks peetavaid teid ei ole. Liikluse koosseisust moodustavad 80% paki-ja sõiduautod, 11% raske- ja kergeveoautod ja 9 % autorongid. Eestis hukkub maanteeliikluses keskmiselt 185 inimest aastas.

Raudteetransport

Eesti raudteede kaart

Raudteeliinide kogupikkus Eestis on 1026 km, millest 968 km moodustavad avalikud raudteed. Eestis tegeleb raudteede opereerimisega AS Eesti Raudtee, mille liinide kogupikkus ulatub 684,9 km-ni, kusjuures elektrifitseeritud teelõike on 132,2 km ning kaherealisi teelõike 107,3 km. Rongide liikumiskiirused Eestis on küllaltki madalad, mis on ka üheks põhjuseks, miks Eestis puudub reisirongide ühendus teiste Balti riikidega. Rail Baltica peaks siiski valmima järgneva kümne aasta jooksul ning see võimaldaks sõita kiirrongiga Eestist Euroopasse.

Mere-ja siseveetransport

Põhiliselt saabuvad Eestisse väliskülastajad läbi sadamate ning kõige suurem osa reisijate transpordist toimub läbi Tallinna Vanasadama. Kui arvestada nii kauba kui ka reisijatevedu on see Läänemere suurim sadam. 2005. aastal küündis rahvustvaheliste reisijate läbikäik 7,2 mln reisijani (kokku 7 192 059 reisijat). Eesti laevadest on 50% vanemad kui 20 aastat. Siinsetes sadamates asuvad Euroopa ühed efektiivsemad terminalid, kus toimub kaupade ümberlaadimine kiiremini, kui teistes Euroopa riikides.[1]

Lennutransport

Eestis on 12 ametlikku lennuvälja ja 1 kopteriväljak. Tallinna lennujaama läbis 2005. aastal 1 401 059 reisijat, kaupa transporditi 9099 tonni ja posti veeti 836 tonni. Tallinna lennujaamas on rahvusvaheliste reisijate osakaal 98,2 %. Tartu lennuväli on lennutreeningute keskuseks ning teenindab tellimusreise. Tartu lennujaama läbis 2005. aastal 902 reisijat. 2005. aastal tehti Eesti ainukesel kopteriväljakul City Hall'sis 7311 lennuoperatsiooni ning teenindati 32 497 reisijat. Tallinna Lennujaam on Euroopa Liidu lennujaamadest Aasiale kõige lähemal.

Eesti konkurentsieelised

Eesti asub Euroopa Liidu kõige uuenduslikumas ja arenenumas piirkonnas. Meilt jõuab kaup 24 tunniga 50 miljoni tarbijani ja 48 tunniga 300 miljoni tarbijani.[2]

Mõisted

• Autotee
  • Jäätee
• Laevandus
  • Laevad
• Lennundus
  • Lennukid
  • Lennuõnnetused
• Merendus

Vaata ka

• Maismaatransport
• Loomtransport
• Veetransport
• Õhutransport
• Naftajuhtmed
• Gaasijuhtmed
• Veejuhtmed
• Kanalisatsioon
• Energiaülekandeliinid
• Suborbitaalne transport
• Logistika
• Pöidlaküüt
• Side
• Säästev transport
• Teleportatsioon
• Euroopa Liidu transpordipoliitika

Välislingid

• Fotokogu "Lords of the Logistic"