Mine sisu juurde

Patendiamet

Allikas: Vikipeedia
Redaktsioon seisuga 10. september 2004, kell 11:07 kasutajalt 195.80.96.212 (arutelu)

Patendiamet (edaspidi amet) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Oma ülesannete täitmisel esindab amet riiki (Patendiameti põhimäärus RTL 2003, 23, 334).

Ameti nimi eri keeltes on: inglise keeles - The Estonian Patent Office;
prantsuse keeles - Office des brevets de l'Estonie;
saksa keeles - Estnisches Patentamt;
soome keeles - Viron patenttivirasto.

Tegevusvaldkond on seadusega sätestatud ülesannete ulatuses juhtimisfunktsiooni teostamine tööstusomandi õiguskaitse valdkonnas.

Tegevuse eesmärk on riigi majanduspoliitika elluviimine tööstusomandi õiguskaitse valdkonnas.

Põhiülesanded on:

  • tööstusomandi esemetele (leiutised, kaubamärgid, tööstusdisainilahendused, mikrolülituse topoloogiad, geograafilised tähised) õiguskaitse andmine riigi nimel ja avalikkuse teavitamine õiguskaitse andmisest ning selle kehtivusest ametlike väljaannete kaudu, mida levitab ka Eesti Patendiraamatukogu
  • osalemine oma tegevusvaldkonda puudutavate õigusaktide väljatöötamisel ning ettepanekute tegemine nende muutmiseks ja täiendamiseks
  • osalemine oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitika, strateegiate ja arengukavade väljatöötamisel
  • oma tegevusvaldkonnaga seotud projektide ettevalmistamine ja elluviimine, sh osalemine rahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel.

Ajaloost

  • 23. mail 1919 määrati Eesti Vabariigi Kaubandus- ja Tööstusministeeriumi korraldusega nr 41 ametisse ametnik patentide asjus. See päev on tööstusomandi õiguskaitse alguseks Eesti Vabariigis ning seega ka Patendiameti sünnipäevaks.
  • Esimene patendiseadus hakkas Eestis kehtima 1921.aastal. Riigikogu võttis 15. aprillil vastu seaduse 1896. aasta tsaariaegse vabriku- ja käsitööstuse seaduse, leiutiste, kaubamärkide, mustrite ja mudelite kaitse seaduse ning maksuseaduse muutmise kohta. Vastuvõetud seadus oli Patendiameti tegevuse aluseks 1937. aastani. Seaduse kohaselt loodi Patendiameti juurde Patendikomitee, kes vaatas läbi patenditaotlused ning otsustas kaubamärkide, mustrite ja mudelite registreerimise küsimusi.
  • 1921. aasta patendiseadus asendati uuega 1937. aasta septembris ja kehtima hakkas see koos uue põhiseadusega 1. jaanuaril 1938. Seadus aktsepteeris Saksa patendisüsteemi.
  • 12. veebruaril 1924 ühines Eesti Vabariik tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooniga, võttes endale kõik konventsiooni sätetest tulenevad kohustused. Olgu siinkohal mainitud, et Eesti Vabariik oli 1927. aastast alates ka Berni konventsiooni liige.
  • Ajavahemikul 1919-1940 andis Eesti Patendiamet välja 2931 patenti, registreeris 6587 kaubamärki ning 207 mustrit ja mudelit.
  • 1940. aasta suvel pärast Eesti okupeerimist ja annekteerimist endise Nõukogude Liidu poolt Patendiamet likvideeriti.
  • Patendiamet taasasutati 3. detsembril 1991.
  • Kaubamärgitaotluste vastuvõttu taasalustati 1. oktoobril 1992
  • Patendi- ja kasuliku mudeli registreerimise taotluste vastuvõttu taasalustati 23. mail 1994.
  • 15.04.1996 anti välja taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimene patent numbriga 2932 leiutaja Aleksander Kirmile. Numeratsioon jätkas 1940. aastal katkenud Eesti Vabariigi patentide numeratsiooni.


Rahvusvahelised tööstusomandialased lepingud, millega on Eesti ühinenud ja mis mõjutavad Patendiameti tegevust

Lepingu nimetus Eesti ühinemiskuupäev
Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon (Stockholmi akt 1967)
Märkus. Eesti ühines Pariisi konventsiooniga (Washingtoni akt 1911) 12. veebruaril 1924. Eesti kaotas oma iseseisvuse 6. augustil 1940 ja taasiseseisvus 20. augustil 1991.
Eesti taasühines 24.08.1994
Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni asutamise konventsioon (Stockholm, 1967) 05.02.1994
Patendikoostööleping (Washington, 1970) 24.08.1994
Märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkulepe (1957) 27.05.1996
Mikroorganismide patendiekspertiisiks deponeerimise rahvusvahelise tunnustamise Budapesti leping (1977) 14.09.1996
Tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise klassifikatsiooni Locarno kokkulepe (1968) 31.10.1996
Rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni Strasbourg'i kokkulepe (1971) 27.02.1997
Märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokoll (1989) 18.11.1998
Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping (TRIPS) 13.11.1999
Euroopa patentide väljaandmise konventsioon (Euroopa patendikonventsioon) 01.07.2002
Kaubamärgiõiguse leping (1994) 07.01.2003
Tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise Haagi kokkuleppe Genfi redaktsioon (1999)
Tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise Haagi kokkuleppe 1999., 1960. ja 1934. aasta redaktsioonide rakendamise ühisjuhend
23.12.2003

Allikad

Patendiameti koduleht http://www.epa.ee