Pronksiöö

Rahutused Pärnu maanteel

Pronksiööd olid 2007. aasta 26. aprillist 29. aprillini Tallinnas ja mujal Eestis toimunud rahutused.

Rahutuste ajendiks olid 26. aprillil Tõnismäel Pronkssõduri juures tehtud ettevalmistused säilmete arheoloogiliste väljakaevamise ja identifitseerimise alustamiseks. Säilmete väljakaevamine ja identifitseerimine pidi algama 27. aprillil kell 10, kuid need lükati rahutuste tõttu edasi. Nende eesmärgiks oli välja selgitada sinna maetud ning anda võimalus nende säilmete teisaldamiseks koos monumendiga kaitseväe kalmistule.

Üks rahutuste korraldajaist Dmitri Linter kuulutas Venemaa telekanalile 26. aprilli hommikul, enne aprillirahutusi, et Eesti seisab kodusõja lävel, ja andis mõista, et paari päeva pärast näeb maailm hoopis teistsugust Eestit teiste valitsejatega. Kivid hakkasid politsei pihta lendama kohe, seetõttu politsei mässulised laiali ajaski. Rahutustel tänaval olijatest 1/3 olid Eesti kodanikud, ülejäänud olid ilma kodakondsuseta ja Venemaa kodakondsusega inimesed. Enne rahutusi kasvas Venemaalt Eestisse saabunute arv hüppeliselt, Rahutuste ajal ei lastud riiki Venemaalt bussidega siia tulevaid aktiviste.

Pronksiöö korraldajate (Dmitri Linter, Dimitri Klenski, Maksim Reva, Mark Sirõk) üle peetud kohtuprotsessil selgus, et aktsiooni oli hakatud ette valmistama vähemalt aasta varem, toetust saadi Vene Riigiduuma mõnedelt liikmetelt, kavas oli jõulise aktsiooni läbiviimine ja selle näitamine rahvusvahelistes teleuudistes.

Vastu korraldajate ootusi näitasid rahvusvahelised teleuudised hoopis käest läinud jõukude vägivallatsemist (kioskite purustamine ja paljaksröövimine, akende lõhkumine jne) Tallinna tänavail.

Vene Föderatsioon reageeris sündmustele pealtnäha kummaliselt, sundides ärimehi koomale tõmbama kaubatransiiti läbi Eesti sadamate. Selle tulemusena kahekordistus kaubaveo maht läbi Ust-Luuga sadama, mille võimsused olid seni täielikult kasutamata.

Kronoloogia

Rüüstatud kiosk kino "Kosmos" lähedal

• Mitmed (valdavas osas vene keelt kõnelevad määratlemata kodakondsuseta pikka aega Eestis elanud) isikud olid juba varem protesteerinud mälestusmärgi teisaldamise ja säilmete ümbermatmise vastu. 26. aprilli hilisõhtul kogunes piirkonda suurem hulk meeleavaldajaid. Avaldati meelt Eesti riigi ja valitsuse vastu, põletati Eesti lippe. Rünnati politseiüksusi, lõhuti autosid, rebiti maha trammiliine, purustati aknaid ning süüdati ja rööviti kauplusi ulatuslikul alal Tallinna kesklinnas.
• 26. aprilli õhtul ja ööl vastu 27. aprilli vandaalitses ja rüüstas ligi 1500 inimest Tallinna kesklinnas organiseeritult kauplusi, kioskeid, toitlustus- ja meelelahutuskohti.
• Vigastada sai 44 meeleavaldajat ja 13 politseinikku. Rahutuste käigus toimus meelavaldajate omavahelisi arveteõiendamisi, mille käigus vähemalt kaks vene rahvusest inimest said pussihaavu ning üks nendest suri haiglas. Üle 200 inimese peeti kinni. Materiaalsete kahjude suurus oli esialgsetel hinnangutel 20 miljonit krooni.
• Samal ööl teisaldati monument Eesti võimude korraldusel, et see hiljem paigutada Tallinna Kaitseväe Kalmistule.
• 27. aprilli õhtul ja öö vastu 28. aprilli loopisid märatsevad noorukitekambad politseinikke kivide ja pudelitega ning lõhkusid kesklinnas aknaid. Rüüstati Ararati alkoholipoodi ja lillemüügikioskeid Viru tänaval, sisse peksti Estonia teatri, Apollo raamatumaja, Hesburgeri, Kalevi Spa, Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Kaubamaja ja mitmete teiste asutuste aknaid. Tammsaare pargis valati värviga üle A. H. Tammsaare mälestusmärk.
• Politsei vahistas öö jooksul umbes 600 inimest. Öö jooksul sai vigastada umbes 50 inimest, neist 6 politseinikku.
• Rahutused laienesid ka Jõhvi, Narva, Kohtla-Järvele ja Kiviõlisse.
• Alates 27. aprilli õhtust sagenesid rünnakud Eesti valitsuse veebilehtede vastu. Rünnati ka Reformierakonna veebilehte, kuhu riputati üles justkui Andrus Ansipi poolne venekeelne vabandus.
• 28. aprilli hommikul hinnati kahe öö kahjustusi esialgu 50 miljoni kroonile. Tõnismäel alustati väljakaevamistega. Õhtul kell 18.00 kehtestati üle-Eestiline alkoholimüügi keeld kuni 3. maini.
• Nelja päeva jooksul käis kinnipidamiskambritest läbi ligi tuhat inimest. Vahi alla võeti 50 inimest, neist 23 Eesti kodanikku, 21 kodakondsuseta isikut, 1Leedu kodanik, 1 Venemaa Föderatsiooni kodanik ning ülejäänud isikud, kelle kodakondsuse kohta esialgu andmed puudusid. Prokuratuur alustas 29 kriminaalasja ning kahtlustas 300 isikut.
• Kolme päeva jooksul hukkus Tallinnas üks ja viga sai 156 inimest, neist 58 28. aprilli jooksul.
• Ööl vastu 29. aprilli teatati Ida-Virumaal 13 kannatanust, Tallinnas 2. Politseinikud sel ööl viga ei saanud.
• Ööl vastu 30. aprilli rüüstamisi ning laiaulatuslikke vandalismiakte ei toimunud. Politsei pidas kinni 125 inimest, neist 45 Tallinnas ja 80 Narvas ning Jõhvis. Levitati lendlehti erinevate üleskutsetega. Sillamäel purustati asutuste aknaklaase. Lasnamäe linnaosas Jüriöö pargis peksti puruks 15 maaprožektorit ja kahjustati värviga kõigi Teises maailmasõjas langenute monumendi osaks olev sõdurikiiver. Tekitatud kahju suurus oli umbes 150 000 krooni.
• 30. aprillil jätkusid rünnakud Eesti valitsusasutuste veebiserveritele Venemaa riigiasutuste IP-aadressidelt. .

Välislingid

• Fotod Aprillirahutustest Tallinnas
• Tõnis Saarts: Kui teadsite, siis — miks?
• Vene Draamateatris lavastub näidend pronksiööst, Eesti Päevaleht, 22. juuli 2008
• Alo Lõhmus, Rein Veidemann: Pronksööd jõuavad teatrisse, Postimees, 22. november 2008
• Erik Rand. Kohus mõistis pronksiöö korraldamises süüdistatud mehed õigeks EPL, 5. jaanuar 2009
• Juhtkiri: vahefiniš, Postimees, 6. jaanuar 2009
• Andrus Saar: õigustatud ootused on purunenud, Postimees, 6. jaanuar 2009
• Urmas Reinsalu: õigusriigi õppetund, Postimees, 7. jaanuar 2009
• Jüri Muttika. Kaasosaline: Ganin ütles, et hakkame lõhkuma Eesti Ekspress, 29. jaanuar 2009
• Liana Roosmaa "Rahvusliku identiteedi konstrueerimine Eesti Vabariigi valitsuspoliitikute sõnavõttudes Pronksöö sündmuste järgselt" Bakalaureusetöö Tallinna Ülikooli riigiteaduste instituudis, Tallinn, 2008