Tartu Vangla
Tartu Vangla asub Tartu äärelinnas - Ropka tööstusrajoonis.
Hoone arhitektuurse ja sisekujundusprojekti autor on Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus, projekteerija EstKONSULT ja ehitas peatöövõtjana Skanska EMV.
Vangla kogumaksumus oli 423 miljonit krooni, millest ehitusmaksumus 365,8 miljonit.
Tartu Vangla ehitamise finantseerimiseks sõlmis Eesti Vabariik laenulepingu Põhjamaade Investeerimispangaga 13 000 000 euro suuruses mahus.[1]
Algtõuke sai Tartu vangla projekteerimine sellest, et Amnesty International inspekteeris Patarei vanglat ja ütles, et see ei mahu mitte mingisuguste kriteeriumide, parameetrite alla.[2]
Tartu Vangla hoone pälvis "Aasta betoonehitis 2002" tiitli. Tiitli omistamise põhjustena toodi välja järgmist:
- Terviklik hoonetekompleks koos kiriku, sportimisvõimaluste jne.
- Betoonkonstruktsioonidega oli saavutatud ökonoomne, kuid samas vastupidav ja kestev lahendus.
- Kompleks on nii visuaalselt kui ruumiliselt hästi lahendatud.
- Kokku kasutati betoonkonstruktsioone ligi 20 000 kuupmeetrit.
- Tellija oli ehituslahendustega väga rahul.
Üldpinda on vanglas 23 000 m2, millele paigutuvad:
- administratiivhoone,
- vastuvõturuumid,
- puhke- ja spordiruumid,
- õppeklassid,
- tootmispinnad metalli-, puu- ja tekstiilitööks,
- ruumid usutalituste korraldamiseks
- abiruumid
Tartu Vangla alustas oma tegevust esimeste kinnipeetavate vastuvõtuga 16. oktoober 2002. aastal ning alustas sellega Eesti vanglasüsteemi üleminekut laagersüsteemilt kambersüsteemile.
2007. aastal esitas Eesti justiitsministeerium Tartu Linnavalitsusele taotluse rajada Tartu Vangla juurde avavangla osakond[3]. Tartu Linnavolikogu otsusega 2008. aastast algatati detailplaneering, mis 2010. aastal pole veel lõplikku kinnitamist leidnud.[4]
Viited
Välislingid
Pildimaterjal
