Kirna mõis

See artikkel on Järvamaa Türi kihelkonna rüütlimõisast; Harjumaa Hageri kihelkonna rüütlimõisa kohta vaata artiklit Kirna mõis (Hageri)

Kirna mõis (saksa keeles Kirna) oli rüütlimõis Türi kihelkonnas Järvamaal. Tänapäeval jääb kunagine mõis Türi valda Järva maakonda.

Mõisa keskus asus Kirna külas.

Ajalugu

Kirna mõis rajati 1620. aastatel, mil Gustav II Adolf kinkis Eestimaa rüütelkonna peamehele Hans von Fersenile 5 Järvamaa küla. Fersenite suguvõsa kätte jäi mõis 1787. aastani.

Carl Gustav von Ferseni ajal rajati esinduslik mõisahoone. Tema surma järel päris mõisa tema vennatütar Helene Dorothea von Fersen, kes oli abielus Johann Gustav von Osten-Sackeniga ja hiljem vürst Mihhail Gortšakoviga (1768–1831).

1804. aastal sai mõisa omanikuks Johanni noorem vend Karl Magnus Osten-Sacken, kes mõisa peahoone ümber kujundas. Osten-Sackenite valdusse jäi mõis 1816. aastani, mil see panditi kindralmajor Georg Ludwig Pilar von Pilchaule, kelle perekonna valdusse jäi Kirna kuni 1919. aasta võõrandamiseni.

Pärast võõrandamist asus mõisahoonesse algkool. Teise maailmasõja ajal tegutses mõisas Saksa ohvitseride koolituskeskus. Koolimajana kasutati mõisat ka nõukogude aja alguses. Hiljem asusid seal raamatukogu, sidejaoskond, kolhoosi keskus ja söökla ning korterid.

1997. aastal müüs riik mõisahoone oksjonil eraisikule ning sinna rajati alternatiivravikeskus.^[1]

Mõisakompleks

Esialgne härrastemaja oli 3 aknaga puust hoone, mis oli ühe katuse all viljaaidaga. Mõisakompleksis oli veel saun, vankrikuur, tall ja karjalaut.^[1]

Hilisbarokne härrastemaja rajati Carl Gustav von Ferseni eestvedamisel tõenäoliselt 18. sajandi viimasel veerandil. Selle aja sisekujundusest on säilinud puidust teenijatrepp. 19. sajandi algul lasi tollane omanik Karl Magnus von Osten-Sacken mõisa klassitsistlikus stiilis ümber ehitada. Fassaadi keskosale lisati kuue sambaga portikus ning külgrisaliitidele kolmnurkfrontoonid.^[2]

Sajandi lõpus lisati hoone vestibüüli uusgooti stiilis kujunduselemente, nagu siseuksed ja peatrepp. Tagaväljakul on osaliselt taastatud kunagine iluaed.^[3]

Enamik kõrvalhooned on varemeis ja mõni üksik on säilinud ümberehitatud kujul.

Kabel

Kirna kalmistukabel ehitati enne 19. sajandi algust mõisast 750 meetri kaugusele hiiemäele. Lisaks kabelile asub seal mõisaomanike perekonnakalmistu. Esialgu maeti kabeli põranda alla, kuid peagi ehitati kabeli ukse ette kivist postide ja raudkettidega ümbritsetud ala, kuhu mõisnikke edaspidi maeti.

Kabel ehitati klassitsistlikus stiilis ja püüti imiteerida mõisa fassaadi – sellel oli neljast sambast koosnev portikus.

Hiiele omaselt kasvas mäel mitmeid iidseid pärni. Viimane pärn raiuti maha põhjendusega, et eestlased olevat seal paganaid kummardamas käinud. Sellest kännust on nüüdseks välja kasvanud vähemalt kümneharuline pärn. Selle sama pärna lähedal on paekivist võlvi jäänused, mis arvatakse olevat salakäigu suue mõisa juurde.

Nüüdseks on kabel varemeis: neljast sambast on järel kolm ning katus on sisse varisenud. Kunagise sissesõidutee kohale on 20. sajandi teisel poolel rajatud siloauk.^[2]

Vaata ka

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 "Kirna mõisa ajalugu". kirna.ee. Vaadatud 19.6.2017.
↑ ^2,0 ^2,1 "Kirna mõis". mois.ee.
↑ "Türi valla mõisad". turism.tyri.ee.

Välislingid

www.kirna.ee Kirna mõisa koduleht
Alo Lõhmus. "Nähtamatud energiasambad avavad hädaliste hinge ja kauka" Postimees, 25. august 2007
Tiina Jõgeda. "Eesti uus turismihitt - energiasammas" Eesti Ekspress, 9. august 2007

[:1-1] 1,0 ^1,1 "Kirna mõisa ajalugu". kirna.ee. Vaadatud 19.6.2017.

[:0-2] 2,0 ^2,1 "Kirna mõis". mois.ee.

[3] "Türi valla mõisad". turism.tyri.ee.

[1]

[2]

[3]