Õppeaine
Õppeaine (inglise subject) on õppeasutuses õpetatav teadus‑, tehnika‑, kunsti‑ või ametiala sisu[1]. Õppeained on õppekavade osa. Õppeained võivad olla rühmitatud moodulitesse. Ühte õppeainet võib õpetada üks või mitu õpetajat või õppejõudu. Pikema kestusega (nt mitu õppeveerandit või semestrit) õppeainet nimetatakse ka kursuseks. Elektrooniliste sidevahendite abil toimuvat õppeainet, kus õpetav ja õppiv isik ei asu samas ruumis, nimetatakse e-õppeaineks või e-kurususeks.
Koolis õpitakse ja õpetatakse õppeaineid enamasti koolitunni, kõrgkoolis loengute ja seminaride vormis.
Üldharidusõppekavades tüüpilised õppeained on emakeel, loodusõpetus, matemaatika, ajalugu, bioloogia, kirjandus, füüsika, keemia, geograafia, inimeseõpetus, kodaniku- või ühiskonnaõpetus, muusika ja mitmesugused võõrkeeled (Eestis enamasti inglise, saksa ja vene, harvem rootsi, soome, ladina, prantsuse, hispaania jt). Mõned õppeained on kohustuslikud, mõned on vabatahtlikud (nt filosoofia, usundiõpetus ja psühholoogia).
Kõrgharidusõppekavades sõltub õppeainete nomenklatuur konkreetsest erialast. Kõrgkoolides jagunevad õppeained kohustuslikeks-, valik- ja vabaaineteks. Kohustuslikud õppeained peavad läbima kõik vastavale õppekavale immatrikuleeritud üliõpilased; valikained on õppekavas ette nähtud valitavad õppeained, millest üliõpilased peavad valima ettenähtud mahus õppeaineid vastavalt oma huvidele ja spetsialiseerumissuunale; vabaained on õppeained, mis ei ole õppekavas ette nähtud, vaid mida üliõpilane võib valida vabalt, lähtudes oma huvidest. Sisu järgi jagunevad kõrgharidusõppekavade õppeained erialasteks ja üldaineteks. Erialased õppeained on mõeldud vastaval erialal töötamisel ja edasiõppimisel oluliste pädevuste omandamiseks, üldained on mõeldud nn ülekantavate pädevuste ehk üldoskuste omandamiseks, mis on vajalikud igas elu- ja töövaldkonnas, sõltumata õpitavast erialast. Näiteks matemaatika õppekaval on matemaatika erialane õppeaine, aga väljendusõpetus, võõrkeel jmt on üldaine.