Annaato
Annaato on oranžpunane maitseaine ja värvaine (tekstiilivärvina kannab nime orlean), mida saadakse värvibiksa (Bixa orellana) seemnekestadest. Vürtsina on teda kirjeldatud kergelt piprasena, õrnalt muskaatpähklise maitsega.
Rahvusvahelises värvainete indeksis on annaato tähistega C.I. NO4 (Natural Orange 4) ja C.I. 75120, Toidulisaainena on ta tuntud numbriga E160b (dubleeriva numbriga C.I. Food Orange 4, ek oranž toiduvärv 4[1]).
Ajalugu
Värvibiksa kasvab troopilistes piirkondades Mehhikost Brasiiliani. Arvatavasti kasutasid kohalikud elanikud teda algselt mitte toidu juures, vaid värvi saamiseks keha kaunistamiseks rituaalsetel eesmärkidel (mõnel rahval Brasiilias on see traditsioon tänini säilinud), päikesekaitseks, putukate peletamiseks, aga samuti meditsiinis. Annaatovärvi on kasutatud ka 16. sajandil Mehhiko käsikirjade koloreerimiseks.
Annato on olnud traditsiooniline tekstiili- ja toiduvärv Ladina-Ameerikas, Kariibi mere saartel ja Filipiinidel alates 16. sajandist (Aasiasse viisid selle Hispaania ja Portugali meresõitjad). Kõigis neis piirkondades on annatol kohalikud nimed ja see on jõudnud värvaine ja vürtsina kokandusse ka teistes maades väljapool Ameerikat.
Värvaine
Annaato värv tuleb mitmest erinevast karotenoidsest pigmendist, olulisimad neist on kollane biksiin ja norbiksiin ning punane orelliin, mis sisalduvad seemnete punakas vahajas kattes. Maitseaine valmistatakse seemnete jahvatamisel pulbriks või pastaks. Samuti võib värv- või lõhnaaine osaliselt ekstaheerida seemnetest kuuma vee, õli või rasva sisse, misjärel see lisatakse toidule.
Kasutamine
Annaatot kasutatakse värvainena kosmeetikas (näiteks huulepulkade värvainena[2]), kokanduses, toiduainetetööstuses, kunstitarvete pigmentide ja lõngade ning muude tekstiilide värvimisel.
Toiduvärvina annab tootele omase värvuse ning hoiab ära võimaliku värvuse kao valguse, temperatuuri ja õhu mõjul. Osal sööjatel võib tekitada allergianähte[3].
Õlivärvipigmendiks või tindile segatuna annab hästi katva, aga vähese valguskindlusega ereda oranžpruunika kuni kuldkollase värvi[4].
Tekstiilivärvina kasutati orleanipunase nime all siidi ja villa värvimiseks 19. sajandini, kuni odavamad ja valguskindlamad aniliinvärvid selle välja tõrjusid. Erinevate peitsidega saadi punane või kollane värv, peitsidena kasutati tina ja alumiiniumi soolasid. venemaal on kasutatud puuvilla värvimiseks ajavahemikus 17.–19. sajand[5].
Viited
- ↑ https://www.riigiteataja.ee/akt/77645
- ↑ http://botaanikaaed.ee/uudis/jaanuaris-saab-botaanikaaias-naha-viljunud-huulepulgapuud
- ↑ http://toidutare.ee/t%C3%B6%C3%B6riistad/s%C3%B5nastik/e-ained/1421B/
- ↑ http://www.artiscreation.com/orange.html#.XBjIXGgzaUl
- ↑ Eve Järvoja. Välismaised värvained. - Renovatum anno 1991
Välislingid
Annaato portaalis CAMEO: Conservation & Art Materials Encyclopedia Online