Saksi-Gotha
 | See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2016) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Oktoober 2016) |
|
Herzogtum Sachsen-Gotha 1640–1680 | |
.svg?lang=et)  Lipp
Vapp
| |
 Tüüringi: Saksi-Gotha ja Saksi-Altenburgi ühendterritoorium aastast 1672 enne selle taasjagamist aastal 1680 | |
| Valitsusvorm | vasallvürstiriik |
|---|---|
| Osa | Saksa-Rooma riigi osariik |
| Pealinn | Gotha |
Saksi-Gotha (saksa: Sachsen-Gotha) oli üks Wettinite dünastia Ernestiinide haru Saksi hertsogkondi endises Tüüringi maakrahvkonnas. Hertsogi residents püstitati Gothasse.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]
Hertsogkond loodi aastal 1640, kui Saksi-Weimari hertsog (1620–1662) Wilhelm tegi jaotuse oma nooremale vennale Ernst I Vagale. Hertsog Ernst tegi oma residentsiks Gotha, kuhu ta aastatel 1643-1654 Friedensteini lossi ehitas. Samal ajal loodi Saksi-Eisenachi hertsogkond kolmandale vennale Albrecht IV-le.
Sellest hoolimata suri Albrecht aastal 1644 ja Ernst päris suure osa tema Saksi-Eisenachi hertsogkonnast, kuigi mitte tuumikterritooriumi ümber residentsi Eisenachi ja Wartburgi, mis läks tema vanemale vennale, Saksi-Weimari Wilhelmile. Ernst liidendas aastal 1660 ka mitu hääbunud Hennebergi dünastia mõisa, mis olid vakantsed aastast 1583. Lõpuks, aastal 1672 sai ta oma naise Elisabeth Sophia kaudu pärast Altenburgi viimase hertsogi Friedrich Wilhelm III pärijateta surma suure osa Saksi-Altenburgist. Seejärel kutsuti Ernsti Saksi-Gotha-Altenburgi hertsogiks.
Kui Ernst aastal 1675 suri, jättis ta oma seitsmele pojale märkimisväärselt suurenenud territooriumi. Vanim, Friedrich I valitses esialgu üheskoos oma vendadega, kuni aastal 1680 hertsogkond tükeldati. Ala ümber Gotha ja ka Altenburgi läks Friedrich I-le, kes säilitas Saksi-Gotha-Altenburgi hertsogi tiitli. Vaata Saksi-Gotha-Altenburg.
Saksi-Gotha hertsogid
[muuda | muuda lähteteksti]- Ernst I Vaga (1640–75), Saksi-Gotha-Altenburgi hertsog aastast 1672
- Friedrich I (1675-1691), üheskoos oma vendadega aastani 1680:
- Albrecht V, sai Saksi-Coburgi hertsogiks
- Bernhard I, sai Saksi-Meiningeni hertsogiks
- Heinrich, sai Saksi-Römhildi hertsogiks
- Christian, sai Saksi-Eisenbergi hertsogiks
- Ernst, sai Saksi-Hildburghauseni hertsogiks
- Johann Ernst IV, sai Saksi-Saalfeldi hertsogiks
Kui Saksi-Gotha ja Altenburgi liinid aastal 1825 hääbusid, tükeldati Saksi-Gotha-Altenburg. Saksi-Gotha läks Saksi-Coburg-Saalfeldi hertsogile, kes omalt poolt andis Saalfeldi Saksi-Meiningenile. Saksi-Hildburghauseni hertsog sai Saksi-Altenburgi ja andis Hildburghauseni kreisi Saksi-Meiningenile.
Pärast Saksa monarhiate kaotamist Esimese maailmasõja lõppedes sai see aastal 1920 äsjaloodud Tüüringi osariigi osaks.