Püssi
Püssi | |
---|---|
| |
Pindala: 2,1 km² | |
Elanikke: 859 (1.01.2024)[1] | |
| |
EHAK-i kood: 6671[2] | |
Koordinaadid: 59° 22′ N, 27° 3′ E | |
Püssi on vallasisene linn Kirde-Eestis Ida-Viru maakonna loodeosas Lüganuse vallas. Asub Purtse jõe ida- ja Roodu jõe läänekaldal.
2013. aasta kohalike omavalitsuste valimiste järel ühines Püssi linn Maidla ja Lüganuse vallaga (uus nimi Lüganuse vald) ja lakkas olemast iseseisev omavalitsusüksus.[3]
Ajalugu
Püssit kui maakohta on esimest korda mainitud 1472. aastal (Püssz). Tol ajal oli Püssi alev raskesti läbitav soine maa-ala.
Linna territoorium on kuulunud Lüganuse kihelkonda. Püssi alevile pandi alus 1869. aastal alustatud Paldiski–Peterburi raudtee ehitusega. Vähem kui kahe aastaga valmis 4. klassi jaam (hävis sõjas 1944. aastal).
Esimeseks tööstusettevõtteks oli Püssi mõisa saeveski Purtse jõe kaldal. Seoses sellega on Püssi mõisa nimetatud ka Uue-Purtseks (Neu-Isenhof).
Praeguse linna territooriumil töötasid ka kohvitööstus, mööblitöökojad, nahaparkimistöökojad, elektrijaam. Viimane ehitati sinna 1930ndate lõpus. Suurärimees Anton Nurk kauples Püssis aga soolast-rauast moodsate masinateni.
1926. aastal valmis Püssi mõisa härrastemaja varemeil Püssi koolimaja (tänapäeval Lüganuse keskkool).
Püssi sai aleviks 1954. ja linnaks 1993. aastal.
Rahvastik
Püssi elanike arv oli 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 1083. Neist olid 495 mehed ja 588 naised. Eestlasi oli 581 (53,6%) ja mitte-eestlasi 502.[4]
Majandus
Püssi linnas töötab puitplaatide tehas REPO, mis on Šveitsi kontserni SORBES üks allettevõtetest. Aastal 2006 töötas tehases 600 töötajat ja toodangut müüdi umbes 0,65 miljardi krooni eest.
Linnapead
3. juulil 2006 lahkus tervislikel põhjustel linnapea ametist Enn Siska.
17. augustil 2006 valis volikogu linnapeaks Marge Männi. Ta asus ametisse 24. augustil kuupalgaga 10 000 krooni. Volikogu vabastas ta ametist 20. septembrist 2010. Uueks linnapeaks valiti senine volikogu esimees Enno Mägar.
Vaata ka
Viited
Välislingid
Vikisõnastiku artikkel: Püssi |