Kõpu luteri kalmistu (Reigi)

Kõpu luteri kalmistu (ka (Kõpu) alumine kalmistu) on kalmistu Reigi kihelkonnas Hiiumaa saarel Läänemaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Kõpu külas Hiiumaa vallas Hiiu maakonnas.

Kõpu luteri kalmistu rajati 1782. aastal. Kalmistu on alates 1999. aastast riiklik ajaloomälestis.^[1]

Kalmistu on praegu kasutusel ning on üldiselt hooldatud, selle pindala on 1,21 ha.

Maetud isikud

Kalmistusse on maetud piirkonna tuntud isikuid:

Kunstnik ja etnograafiliste uurimisretkede soome-ugri rahvaste juurde korraldaja Kaljo Põllu vanemad Charlotte ja Harald Põllo.
Koolijuhatajad Matvei Kindel ja Kustav Laur.
Laevaehitaja-kapten-meremees Gustav Teng. Väärib märkimist, et Gustav Tengi neljast pojast, Jakobist, Johannesest, Richardist ja Augustist, said kaugesõidukaptenid. Kokku ehitasid või ostsid isa ja pojad 13 laeva. Üks märkimisväärne laev on 1921. aastal ehitatud purjelaev Dione, mida peeti omal ajal Eesti ilusaimaks purjelaevaks. Kõikide tema laevade ehitusmeister oli kohalik mees Paavel Pihel^[2], kes on samuti maetud selles kalmistus. Teised laevaehitajad ja meremehed: Jakob Rõhu ja Mihkel Jaago.
Kooliõpetaja, koduloolane ja rahvalaulik Elli Küttim, kes tegeles ka Kõpu poolsaare laulude-lugude üleskirjutamisega. Tema kogutud pärimust leidub Eesti keele instituudi, Eesti rahvaluule arhiivi ja ka Eesti rahva muuseumi kogudes^[3].
Kõpu mõisa rentnike Siemsonite perekond
Filatelist ja Iiblikakoguja Aare Elend
Kõpu kiriku vöörmünder ja külasepp Peeter Römmel ehk Sepa-Peeter.

Kalmistu tuntuim haud on nn Petturi haud. See nimi „Pettur“ tuleneb sõnast inspektor. Pettur ehk Kõpu tuletorni inspektor olevat olnud väga paha mees. Ta oli peksnud halastamatult tuletorni mehi, kui need lasknud Kõpu tuletorni tipus lahtiselt põleval tulel kustuda. Kuid selle inspektori nimi on vajunud unustusse, veel üleeelmisest sajandist on teada pärimus, et Pettur on olnud hauda asetatud palsameerituna ja istuvas asendis (istuvana maeti enamasti nõidasid). Hauakambri peal olnud puust hauakabel, mis lagunes 19, sajandi. lõpus. Meie ajal oli Petturi hauast kalmistul järel ainult auk, kuhu visati prahti.

Ehitised kalmistul

Kalmistu peavärav on maantee ääres. Aastail 1887-1942 oli kalmistul väike puust kirik (nn Kõpu kabel), mille asukoht on praegugi jälgitav. Esimene kabel olevat Kõppu ehitatud 1641. aastal. Viimane puukirik, milles oli 150 istekohta, rajati 1887. aastal. Hoonet kattis plekk-katus, mis tõmbas pikset ligi, mille tõttu kabel põles 1942. aasta 12. augustil piksest süüdatuna maha. Tänaseni on nähtav siin kunagi paiknenud puukabeli vundament. Kalmistu alal on säilinud ka kirikuni viinud kuuseallee. Kalmistu loodeosas on II maailmasõja-aegne matmispaik ja mälestuskivi, mis 1999. aastast on riiklik ajaloomälestis.^[4]

Vaata ka

Viited

↑ Kultuurimälestis nr 22276 "Kõpu kalmistu"
↑ "Oluline jälg Hiiumaa mereajaloos". 8. november 2016.
↑ Roosna, Harda (23. veebruar 2017). "Elli Küttimi näitust käis vaatamas vennapoeg Soomest TÄPSUSTATUD".
↑ Kultuurimälestis nr 22277 "Terroriohvrite matmispaik"

Kirjandus

"Hiiumaa kalmistud". Hiiumaa Muinsuskaitse Selts. Kärdla 2013. Lk 143-150

Välislingid

Kõpu luteri kalmistu kultuurimälestiste riiklikus registris
Kultuurimälestis nr 22277 "Terroriohvrite matmispaik"

[1] Kultuurimälestis nr 22276 "Kõpu kalmistu"

[2] "Oluline jälg Hiiumaa mereajaloos". 8. november 2016.

[3] Roosna, Harda (23. veebruar 2017). "Elli Küttimi näitust käis vaatamas vennapoeg Soomest TÄPSUSTATUD".

[4] Kultuurimälestis nr 22277 "Terroriohvrite matmispaik"

[1]

[2]

[3]

[4]