Herakleios II
| Konstantinos Herakleios | |
|---|---|
 Herakleios II isa Herakleios I-ga | |
| Bütsantsi keiser | |
|
Ametiaeg 4. juuli 638/11. veebruar 641/ 25. mai 641 – september/oktoober 641/642 | |
| Eelnev | Konstantinos III |
| Järgnev | Constans II |
| Isikuandmed | |
| Sünniaeg |
626 Lasica |
| Surmaaeg |
641 – 642 Rhodose saar? |
| Vanemad | Herakleios I ja Martina |
Konstantinos Herakleios (kreeka keeles: Κωνσταντῖνος Ἡράκλειος; 626 – 641/642), pigem tuntud deminutiivis kui Heraklonas või Herakleon (eesti keeles kui Herakleiosekene), vahepeal ka kui Herakleios II. Ta oli Herakleios I ja Martina poeg. Ta oli Bütsantsi keiser 638. aastast kuni 641. aastani, kuid sisuliselt valitses ta 641. aasta veebruarist.
Ta sündis 626. aastal sõjakäigu ajal. Kuna Herakleios I ja Martina olid lähedased sugulased (keisrinna oli keisri nõbu), siis sündisid nende kaks esimest last puuetega ning neid ei saanud kaasvalitsejatena arvestada.[1]
Ta krooniti 1. jaanuaril 632. aastal tseesariks ning 4. juulil 638. aastal augustuseks ning kuulutati koos poolvenna Konstantinosega kaasvalitsejateks. Isa soovi kohaselt oleksid vennad pidanud koos riiki valitsema, kuid kui Herakleios I 11. veebruaril 641. aastal suri, kuulutati Konstantinos sisuliselt ainuvalitsejaks ning suhted kahe järeltulijate liini vahel pingestusid. Konstantinos suri 25. mail 641. aastal kurguverejooksu. Surma põhjusena on kahtlustatud mürgitamist ning kahtlusaluseks oli kasuema Martina. Pärast seda sündmust teravnesid kahe liini vahelised suhted veelgi. Ühe poole moodustasid Konstantinos III pojad ning teise Martina, Herakleios ja tema kaks venda.[1]
Herakleios II ja Martina valitsesid ligikaudu kuus kuud. Valitsemisaja lõpus avalikustasid nende vastased leskkeisrinna kirja, kus oli kirjeldatud plaani tappa Konstantinos III pojad. Pealinnas levisid niikuinii kuuldused, et Martina mürgitas Konstantinos III, ning see kiri põhjustas üleüldise pahameeletormi, mille tagajärjel Herakleios II kukutati. Herakleoni surmast on erinevaid versioone. Ühe järgi tapeti keiser kohe peale kukutamist ning tema ema ja vennad sandistati ja saadeti Rhodose saarele, kus nad hiljem teadmata ajal kas surid või tapeti.[1] Teise versiooni kohaselt saadeti ka kukutatud keiser koos perega Rhodosele ning tema nina lõigati otsast ära. Martinalt võeti tema keel. Igatahes suri keiser ajavahemikus sügis 641 kuni talv 642.[2]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 David Vseviov (2004). Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris. Tallinn: Kunst. Lk 127–128.
- ↑ "Heraklonas". Harry Turtledove Wiki. Vaadatud 11.07.2021.
| Eelnev Herakleios I; Konstantinos III |
Bütsantsi keiser veebruar/mai 641–september/oktoober 641 |
Järgnev Constans II |