Semiootiline Jälg
Semiootiline Jälg on Eesti Semiootika Seltsi väljaantav aastaauhind eelmisel kalendriaastal ilmunud parima semiootikateemalise kirjatöö ja Eesti semiootika edendamise eest.
Laureaadid
[muuda | muuda lähteteksti]- 2009 – Priit Põhjala (artikkel "Arutlus keelemärgi arbitraarsuse üle")
- 2010 – Andreas Ventsel ja Peeter Selg (artikkel "An outline for a semiotic theory of hegemony")
- 2011 – Silver Rattasepp (artiklid "Usk on loodetava tõelisus", "Tormaka teadatahtja uperpallid", "Poeetiline loom paiskab lahti akna", "Darwini Dominikaani jutlus")
- 2012 – Indrek Ibrus (kogumiku "Crossmedia Innovations: Texts, Markets, Institutions" kaastoimetamine)[1]
- 2013 – Kadri Rood (mitmekülgne kultuurikriitika)
- 2014 – Riin Magnus (kõrgetasemelised teadusartiklid), Piret Karro ("Semiootilise salongi" korraldamine)
- 2015 – Mari-Liis Madisson (teadusartiklid ja viljakas uurimistöö)
- 2016 – Silvi Salupere
- 2017 – Tyler Bennett (populariseerimise eest), Merit Rickberg (teadustöö eest)
- 2018 – Peet Lepik ja Andres Luure
- 2019 – Aleksandra Miljakina semiootilise visuaalia eest
- 2020 – Maarja Ojamaa
- 2021 – Timo Maran
- 2022 – Katre Pärn
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Väli, Katre; Maran, Timo 2013. Eesti Semiootika Seltsi aastaauhind "Semiootiline jälg". Acta Semiotica Estica 10: 262–263.