Anto Raukas
| Anto Raukas | |
|---|---|
 Anto Raukas 2013. aastal | |
| Sündinud |
17. veebruar 1935 Tartu |
| Surnud | 19. aprill 2021 (86-aastaselt) |
| Alma mater | Tartu Ülikool |
| Tunnustus | Eesti Vabariigi teaduse elutööpreemia (2015) |
Anto Raukas (17. veebruar 1935 Tartu – 19. aprill 2021[1]) oli eesti geoloog, kergejõustiklane ja sporditegelane; Eesti Teaduste Akadeemia liige (1977).
Elukäik
Ta lõpetas 1953. aastal kuldmedaliga Tartu 1. Keskkooli ja 1958. aastal kiitusega Tartu Riikliku Ülikooli geoloogiainsenerina maavarade otsimise ja geoloogilise kaardistamise erialal. Samal aastal asus tööle Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudis, kus aastail 1999–2001 oli direktori kohusetäitja, hiljem osakonnajuhataja ja 2008–2017 juhtivteadur.
1962. aastal kaitses Anto Raukas geoloogiakandidaadi (tänapäeva mõistes PhD) väitekirja „Eesti NSV alusmoreenide litoloogia ja mineraloogia“ ning 1973. aastal geoloogia-mineraloogiadoktori väitekirja „Eesti liustikutekkeliste setete ja pinnavormide kujunemine“. Professori kutse sai 1980. aastal.
Ta kuulus 1964. aastast kuni Eesti taasiseseisvumiseni NLKP-sse.
1977. aastal valiti Raukas Eesti NSV Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks, 1987. aastal sai ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia akadeemikuks, oli aastail 1977–1989 akadeemia presiidiumi liige, 1982–1989 keemia, geoloogia ja bioloogia osakonna akadeemik-sekretär, 1977–1982 teadusliku peasekretäri asetäitja. Ta oli ka Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu liige.
Aastail 1989–1994 oli ta Eesti Geoloogia Seltsi esimene president.
1999. aastal nimetati ta Londoni Kuningliku Geograafiaseltsi ja Rahvusvahelise Kvaternaariuurimisliidu (INQUA) auliikmeks ning Läti Ülikooli audoktoriks. 2003. aastast oli ta Ülemaailmse Innovatsiooninõukogu auliige ja 2010. aastast Euroopa auteadlane.
Aastatel 1993–2009 oli ta Eesti Mereakadeemia (Eesti Merehariduskeskuse) professor, 1995–2001 sealsamas keskkonnatehnika õppetooli juhataja, 2009. aastal emeriitprofessor, 2014. aastast Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor.
Aastatel 2008–2013 oli ta Euroakadeemia professor, 2010–2017 ühtlasi Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituudi (ökoloogiakeskuse) osakoormusega vanemteadur.
Teadustöö
Anto Raukase teadustöö oli seotud stratigraafia, litoloogia, mineraloogia ja Kvaternaari paleogeograafiaga, Põhja-Euroopa jäätumisala kvaternaari setete tekke, pinnavormide kujunemise, Läänemere arengu, suurjärvede geoloogia, meteoriitide, Eesti loodusvarade otstarbeka kasutamise ja kaitse ning keskkonnakaitsega. Ta võttis osa paljudest teadusekspeditsioonidest, sh Eesti noorteadlaste I kompleksekspeditsioonist Kamtšatkale (1960) ja NSV Liidu teaduste akadeemia geograafia instituudi ekspeditsioonist Teravmägedele (1977), juhtis mitut rahvusvahelist teadusprogrammi.[2]
Teoseid
- Kalliskivid. Tallinn, Valgus 1982.
- Eestimaa viimastel aastamiljonitel. Tallinn, Valgus 1988. ISBN 5440001557
- Õnnekivid. Tallinn, Tensiid, 1991.
- Kuld ja kalliskivid. Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000. ISBN 9985700740
- Geoloogia ja geofüüsika alused. Tallinn, Eesti Mereakadeemia, 2003. ISBN 9985808215
- Väljavõtted käidud teest. Tallinn, Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2010. ISBN 9789985504086
- Ebateadusest ja imekividest. Tallinn, Paradiis, 2017. ISBN 9789949989652
- Fosforiit – meie ühine rikkus. Tallinn, Paradiis, 2017. ISBN 9789949989690
Tunnustus
- 1975 kanti Tallinna auraamatusse
- 1977 NSV Liidu meistersportlane matkaspordis
- 1977 Kalevi auliige
- 1980 Karl Ernst von Baeri preemia ja medal
- 1982 akadeemik Artur Luha preemia
- 1982 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukiri
- 1985 orden "Austuse märk"
- 1987 Eesti NSV teeneline teadlane
- 1987 akadeemik N. I. Vavilovi medal
- 1989 NSV Liidu Rahvamajandusnäituse hõbemedal
- 1990 Soome Geoloogia Seltsi kirjavahetajaliige
- 1991 NSV Liidu Geograafia Seltsi audiplom
- 1991, 1996 ja 2003 Eesti Vabariigi teaduspreemia
- 1992 New Yorgi Teaduste Akadeemia välisliige
- 1995 Eesti Teaduste Akadeemia medal
- 1998 Valgetähe III klassi teenetemärk
- 1998 Eerik Kumari looduskaitsepreemia
- 1999 valiti Eesti 20. sajandi 100 suurkuju hulka
- 2001 Eesti Geograafia Seltsi auliige
- 2005 Eesti Geoloogia Seltsi auliige
- 2005 Tallinna Tehnikaülikooli teenetemedal Mente et Manu
- 2007 Tallinna teenetemärk ja aukodanik
- 2008 Eesti Looduskaitse Seltsi kuldmärk
- 2010 Euroopa auteadlane
- 2010 Gottfried Wilhelm von Leibnizi medal
- 2010 Eesti Omanike Keskliidu auliige
- 2010 Euroopa Loodusteaduste Akadeemia tegevliige
- 2012 Kullamaa valla medal
- 2015 Kullamaa valla vapimärk
- 2015 Välis-Eesti Ühingu auliige
- 2015 Eesti Vabariigi teaduspreemia (elutööpreemia)
Sport
Sportima hakkas ta õpetaja Endel Arandi õhutusel. Ta oli olnud Tartu noortemeister kergejõustikus, suusatamises, tennises ja võrkpallis, tulnud 1500 meetri jooksus Eesti noorte meistriks, püstitanud 1000 meetri jooksus vabariikliku noorterekordi ning olnud 1954. aastal 4 × 1500 meetri teatejooksus Eesti meister ja rekordi püstitnud meeskonna liige. Raukas on valitud 20. sajandi Eesti 100 silmapaistvaima matkaja hulka.
Isiklikku
Tema vend oli ehitusteadlane Uusi Raukas.
Viited
- ↑ "Suri akadeemik Anto Raukas". ERR. 19. aprill 2021, 20:02. Vaadatud 19. aprill 2021.
- ↑ Anto Raukas Eesti Teaduste Akadeemia kodulehel
Välislingid
- Anto Raukas Eesti Teaduste Akadeemia kodulehel
- Anto Raukas Eesti Teadusinfosüsteemis
- Anto Raukas saates "Kukul külas", 9. jaanuar 2005, 1. osa, 2. osa
- Energeetikast ja piirilepingust, Eesti Päevaleht, 18. juuli 2008
- Biograafia ESBL-is