Saksa keisririik
Deutsches Reich Saksa Keisririik 1871–1918 | |||||
---|---|---|---|---|---|
| |||||
Eelnev - järgnev | |||||
| |||||
Motto | Gott mit uns (Jumal meiega) | ||||
Riigikeel | Saksa keel | ||||
Pealinn | Berliin | ||||
Riigivalitsemisevorm | Konstitutsionaalne monarhia | ||||
Keiser 1871–1888 1888 1888–1918 |
Wilhelm I Friedrich III Wilhelm II | ||||
Pindala (1910) | 540 858 km² | ||||
Rahvaarv 1871 (1. detsember) 1890 (1. detsember) 1910 (1. detsember) |
41 058 792 elanikku 49 428 470 elanikku 64 925 993 elanikku | ||||
Rahvastikutihedus 1871 1890 1910 |
76 elanikku km² 91 elanikku km² 120 elanikku km² | ||||
Riigihümn | puudus Keisrihümn: Heil dir im Siegerkranz | ||||
Riigipüha | mitteametlikult 2. september (Sedanipäev) | ||||
Rahaühik | 1 Mark = 100 penni | ||||
Karte | |||||
|
Saksa Keisririigiks nimetatakse Saksa riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat peale Saksamaa ühendamist ja William I sai 18. jaanuar 1871 Saksamaa keisriks ja lõppes siis kui Philipp Scheidemann kuulutas 9. november 1918 välja vabariigi ja ametlikult siis, kui William II 28. november 1918 troonist loobus. Olulisemad naaberriigid olid Venemaa idas, Prantsusmaa läänes ja Austria-Ungari lõunas.
Ajaloost
1862. aastal sai Preisi valitsusjuhiks Otto von Bismarck. Kuningas Wilhelm I toetas valitsusjuhi tegevustkuid vormiliselt oli riigi tähtsaim isik kuningas, kuid poliitikat teostas valitsusjuht. Bismarcki üks peamine eesmärk oli Saksamaa ühendamine ja seda võimaldas tugeva armee loomine. Koos Austriaga purustati 1864. aastal Taani ja võideti tagasi Schleswig-Holstein, Lauenburg. 1866. aastal provotseeris Otto von Bismarck Preisi-Austria sõja, kus Austria sai lüüa ja kaotas oma ülemvõimu Põhja-Itaalias ja Saksa aladel. Austria häving kõrvaldas ta Saksamaa troonile pretendeerimisest.
Austria-Preisi sõja ajal kaotati Viini kongressil loodud Saksa Liit. Selle asemel moodustati Põhja-Saksa Liit. Põhja-Saksa Liit oli liitriik, mille kõrgeimaks võimuorganiks oli Riigipäev. Riigijuhiks oli Preisi kuningas ja liidukantsleriks ehk valitsusjuhiks Otto von Bismarck. Põhja-Saksa Liiduga algas Saksamaa majanduslik ja poliitiline ühtlustamine. Saksamaa lõplikku ühendamist püüdis takistada Prantsusmaa. 1870. aastal algas Preisi-Prantsuse sõda, mille prantslased kaotasid. Saksa keisririik kuulutati pidulikult välja juba enne Saksa-Prantsuse sõja lõppu, 1871. aasta algul Prantsusmaal Versailles' lossis.
Saksamaa keisriks sai Wilhelm I, kes oli Preisimaa kuningas. Preisimaa moodustas üle poole kogu maa territooriumist.
Keisririigi tegevus
Septembris 1872 toimus Berliinis kolme riigi - Tsaari-Venemaa, Austria-Ungari ja Saksa keisririigi - keisrite esimene kohtumine. Arutelud jätkusid Wilhelm I visiidi ajal Peterburi, ning Aleksander II vastuvõtul Viinis 1873 jõuti niikaugele, et sõlmiti nn. Kolmekeisriliit. Selles osalejad kohustusid üksteisega konsulteerima ja säilitama heatahtliku erapooletuse juhul, kui üht neist ähvardab neljanda riigi kallaletung või puhkeb sõda mõne sellise riigiga. 1887 said teoks Saksa-Vene läbirääkimised kaksikkokkuleppe sõlmimiseks. Tulemuseks oli nn. Edasikindlustamisleping, millega mõlemad pooled võtsid endale kohustuse säilitada heatahtlik erapooletus, kui üks neist peaks sattuma sõtta mõne kolmanda suurriigiga. Erandiks kuulutati olukord, kui Venemaa peaks ründama Austria-Ungarit või Saksamaa Prantsusmaad.
1889 tegi Bismarck Briti peaministrile Robert Arthur Talbot Gascoyne-Cecil Salisburyle ettepaneku sõlmida ametlik, kuigi salajane, liiduleping Prantsusmaa vastu.
1890 oli kantsler Otto von Bismarck sunnitud erru minema. Teda asendas kindrali aukraadis krahv Leo von Caprivi, kes tõi kaasa uue kursi Saksamaa välispoliitikas. Bismarck oli olnud seisukohal, et Saksamaa peab olema tugev eelkõige Euroopa mandril. Kuigi ta ei olnud ka koloniaalvallutuste vastu, oli ta arvamusel, et jõude ei tohi liigselt killustada. Euroopa poliitika osas arvas Caprivi, et Saksamaal ei ole võimalik vältida sõda kahel rindel, mille eest oli hoiatanud Bismarck.
Saksa Keisririigi riigikantslerid
Nimi | Ametiaja algus | Ametiaja lõpp |
---|---|---|
Vürst Otto von Bismarck | 21. märts 1871 | 20. märts 1890 |
Krahv Leo von Caprivi | 20. märts 1890 | 26. oktoober 1894 |
Vürst Chlodwig zu Hohenlohe-Schillingsfürst | 29. oktoober 1894 | 17. oktoober 1900 |
Vürst Bernhard von Bülow | 17. oktober 1900 | 14. juuli 1909 |
Theobald von Bethmann Hollweg | 14. juuli 1909 | 13. juuli 1917 |
Georg Michaelis | 14. juuli 1917 | 1. november 1917 |
Georg Graf von Hertling | 1. november 1917 | 30. neptember 1918 |
Prints Max von Baden | 3. oktoober 1918 | 9. november 1918 |