Burjaatia

Burjaatia Vabariik
	vene Республика Бурятия (Respublika Burjatija)
	burjaadi Буряад Улас (Burjaad Ulas)
	Burjaatia lipp Burjaatia vapp
	Pindala: 351 300 km²
	Elanikke: 971 922 (2024)
	Rahvastikutihedus: 2,8 in/km²
	Keskus: Ulan-Ude
	Ametlikud keeled: vene ja burjaadi

Prinditavat versiooni ei toetata enam ja selles võib olla viimistlusvigu. Palun uuenda enda brauseri järjehoidjad ja kasuta selle versiooni asemel brauseri harilikku prindifunktsiooni.

Burjaatia Vabariik on 1. järgu haldusüksus (vabariik) Venemaal Kaug-Ida föderaalringkonnas.

Burjaatia piirneb lõunas Mongooliaga, läänes ja põhjas Irkutski oblastiga, idas Taga-Baikali kraiga. Hõlmab Baikali järve idakalda, ulatudes Jablonovõi ahelikuni. Suuremad jõed on Selenge, Barguzin ja Ülem-Angara. Kõrgeim mägi on Munku-Sardõk.

Haldusjaotus

Vabariigi koosseisus on järgmised rajoonid:

Barguzini rajoon (Баргузинский район)
Baunti evengi rajoon (Баунтовский район)
Bitšura rajoon (Бичурский район)
Džida rajoon (Джидинский район)
Horinski rajoon (Хоринский район)
Ivolginski rajoon (Иволгинский район)
Jeravna rajoon (Еравнинский район)
Kabanski rajoon (Кабанский район)
Kižinga rajoon (Кижингинский район)
Kjahta rajoon (Кяхтинский район)
Kurumkani rajoon (Курумканский район)
Muhhoršibiri rajoon (Мухоршибирский район)
Muja rajoon (Муйский район)
Oka rajoon (Окинский район)
Pribaikalski rajoon (Прибайкальский район)
Selenga rajoon (Селенгинский район)
Severo-Baikalski rajoon (Северобайкальский район)
Zaigrajevo rajoon (Заиграевский район)
Zakamenski rajoon (Закаменский район)
Tarbagatai rajoon (Тарбагатайский район)
Tunkinski rajoon (Тункинский район)

Rahvastik

2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas vabariigis 981 238 inimest, kellest olid 27,81% burjaadid, 67,82% venelased, 0,98% ukrainlased ja 0,83% tatarlased.^[1]

2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli Burjaatia elanikest burjaate 29,51%, venelasi 64,89%, tatarlasi 0,7% ja ukrainlasi 0,58%^[2]

Rahvusgrupp	1926 ²		1939		1959		1970		1979		1989		2002		2010
Rahvusgrupp	Arv	%	Arv	%	Arv	%	Arv	%	Arv	%	Arv	%	Arv	%	Arv	%
Burjaadid ¹	214 957	43,8%	116 382	21,3%	135 798	20,1%	178 660	22,2%	206 860	23,0%	249 525	24,0%	272 910	27,8%	286 839	30,0%
Venelased	258 796	52,7%	393 057	72,0%	502 568	74,6%	596 960	73,5%	647 785	72,0%	726 165	69,9%	665 512	67,8%	630 783	66,1%
Tatarlased	3.092	0,6%	3 840	0,7%	8 058	1,2%	9 991	1,2%	10 290	1,1%	10 496	1,0%	8 189	0,8%	6 813	0,7%
Ukrainlased	1 982	0,4%	13 392	2,5%	10 1083	1,5%	10 769	1,3%	15 290	1,7%	22 868	2,2%	9 585	1,0%	5 654	0,6%
Sojoodid ¹	161	0,0%											2,700	0,3%	3 600	0,4%
Evengid	2 791	1,9%	1 818	00,3%	1 335	0,2%	1 685	0,2%	1 543	0,2%	1 679	0,2%	2 334	0,2%	2 974	0,3%
Teised	9 276	1,9%	16 857	3,1%	13 352	2,0%	12 646	1,6%	15 982	1,8%	25 393	2,4%	18 421	1,9%	17 344	1,8%
Rahvaarv	491.236	100%	545.766	100%	673.326	100%	812.251	100%	899.398	100%	1.038.252	100%	981.238	100%	972.021	100%

¹ 1939–1989 loeti burjaate ja sojoote üheks rahvaks.
² 1926 oli Burjaatia suurem, hõlmates piirkondi, mis praegu kuuluvad Taga-Baikali kraisse ning Irkutski oblastisse.

Linnades elab 46% rahvastikust. Pealinnas Ulan-Udes elab üle 1/3 vabariigi elanikest.

Ajalugu

Vabariigi sünniks loetakse Burjaadi-Mongoli ANSV loomist Vene NFSV koosseisus 30. mail 1923.

1958. aastal nimetati Burjaadi-Mongoli ANSV Burjaadi ANSV-ks.

1992. aastast kannab nime Burjaatia Vabariik.

Vaata ka

Viited

↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. aprill 2011. Vaadatud 30. aprillil 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. aprill 2020. Vaadatud 11. augustil 2012.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Välislingid

Burjaatia – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

[1] "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. aprill 2011. Vaadatud 30. aprillil 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

[2] "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. aprill 2020. Vaadatud 11. augustil 2012.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

[1]

[2]