Faculty of Taste
Faculty of Taste oli aastatel 1994–1998 Tallinna Kunstiülikoolis dotsent Peeter Linnapi juhtimisel tegutsenud fotokeskus ja selles tegutsenud noorte kunstnike rühmitus. Oma akadeemilise üksuse nimetuse laenas Linnap toetudes tuntud USA kunstifilosoofi professor Thomas McEvilley (1939–2013) kirjutistes ja Saaremaa biennaalil 1995. aastal peetud loengule, milles irooniliselt viidati Immanuel Kanti teadvuse ja tunnetuse üksteisest hermeetiliselt isoleeritud struktuuridele.[viide?] [[Fail:Piia Ruber. Inbetween.jpg|pisi|Piia Ruber. Inbetween]
Faculty of Taste tegutses Tallinna Kunstiülikooli (end ERKI) fotokeskuse ruumides. Seal käisid alates 1992. aastast oma valikainena pakutavaid fotoajaloo loenguid kuulamas ja fotosid tegemas kõigi ülikooli erialade üliõpilased. 1994. aastal asus Peeter Linnap seal tööle dotsendina ja fotokeskuse juhatajana ning tema ümber koondus rida noori kunstnikke ja kunstitudengeid. Peale fotograafia ajaloo ja filosoofia alaste loengute kuulamise hakkas vennaskond peagi looma ka uusi töid, esinema näitustel ja ajakirjanduses. Seltskonnast paistsid silma erinevatel põhierialadel õppivad üliõpilased: Marko Laimre ja Kadri Kangilaski (maal), Piret Räni (stenograafia), Piia Ruber, Killu Sukmit, Kristjan Mändmaa, Margot Kask, Martin Pedanik ja Andrus Kõresaar (graafika), Rene Haljasmäe (köitekunst), Andres Härm ja Mari Laanemets (kunstiajalugu) jt. Lennart Mänd töötas sel ajal nahaosakonna meistrina ja Mart Viljus (2003 DSc) oli Tallinna Tehnikaülikoolis materjaliuurimuste labori teadur.[1] Faculty of Taste kui akadeemiline üksus ja ideedelabor oli tihedalt seotud üliõpilaste näitusi korraldava kunstibrigaadiga Mobil-galerii. Viimasesse kuulusid samad inimesed, tegevuse põhirõhk oli aga suunatud praktilisele näitustegevusele.[viide?]
Teosed
[muuda | muuda lähteteksti]Rühmitise näitustööd tegelesid ajaloo- ning arheoloogiaga foucault'likus võtmes. Teosed uurisid 1940. ja 1990. aastate pöördelist ajalugu Eestis, autobiograafiate "väikesi lugusid", mis heitsid valgust ajaloo tumedamatesse ja intiimsematesse soppidesse. Osa teoseid oli metakunstilise iseloomuga, st tegemist oli kunsti enda uurimisega. Meediumidena kasutati domineerivalt fotograafia vahendeid: suurendusi, slaide, projektsioone jms, videoid, filme, leidesemeid jms. Rühmitus oli rahvusvahelise kunstiga sünkroonses arengus, see esines Saaremaa biennaalidel, aidates suurnäitusi ka teostada nii 1995. kui ka 1997. aastal, lisaks ka Tallinna ja Kuressaare linnaruumides, sh üritused "OUT" 1996 ja 1998. Rühmituse naiskunstnikud esinesid ka omaette näitustega Eesti Rahva Muuseumis jm.[viide?]
Tegevus
[muuda | muuda lähteteksti]Faculty of Taste'i oluliseks loomeallikaks olid Peeter Linnapi loengud fotograafia ajaloost, kaasaegsest kunstist ja kontseptuaalse tegevuse väljendustest loomingus. Loenguid peeti nii bakalaureuse- kui ka magistriõppes, üldloengute kuulajaskond oli suur.[viide?]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Kunst.ee ; 3-4 2011 | Digar". www.digar.ee (inglise). Vaadatud 15. juulil 2023.
