Mistra-Autex AS
 | See artikkel vajab toimetamist. (November 2021) |
| Mistra-Autex AS | |
|---|---|
 | |
| Tüüp | kergetööstus |
| Asutatud | 1984 |
| Asutaja | Tallinna Laustekstiili Teadus- ja Tootmiskoondis “Mistra” |
| Võtmeisikud | Priit Tamm |
| Tooted | vaipade ja vaipkatete tootmine |
| Käive | 27 miljonit eurot (2020) |
| Töötajaid | 230 (2021. a III kv seisuga) |
| Koduleht | www.mistra.ee |
Mistra-Autex AS on Eesti tööstusettevõte.
Ettevõttes töötas 2021. aastal 245 töölist[1], olles Raasiku valla suurim tööandja.
60% toodangust läheb Kesk-Euroopasse, Skandinaaviasse 27%, Ühendkuningriiki 11% ja 2% jääb Eestisse.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Tehas ehitati asula põhjaossa, et enamus aja puhuvatele lõunatuultega ei leviks tootmisprotsessi käigus tekkivad lõhnad asulale. Ettevõtte vee vajadus on väga suur, seepärast otsiti kaua veesoont, mis tootmist rahuldaks. Kui vee otsingutega jõuti Nurme tänavale, leitigi sobiv puurkaevu koht. Toorme tuli Tšehhoslovakkiast, tootmishooned Soomest ja vabriku sisseseade Jaapanist. Esimesed vaibad tarniti NSV Liidu autotööstusele 1985. aasta lõpus.
1987. aastal algas Tallinna Laustekstiili Teadus- ja Tootmiskoondise “Mistra” Raasiku eksperimentaalvabrikus suuremahuline nõeltöödeldud vaipade tootmine nõukogude autotööstuse jaoks.[2]
1991. aastast kannab asutus nime A/S Mistra-Autex.
1993. aasta 1. juunil Mistra erastati ja selle omanikeks said tollane juhtkond ning Hydnum OY.[3]
Kuni 1996. aastani läks enamus toodangut Venemaa autotööstusele, Salongi ja pakiruumivaibad GAZ-ile, Ladale ja Moskvitšile.
1998. aastal alustas tehases tööd uus automaatpressi ja robot-vesilõikurliin, mille kogumaksumuseks kujunes seitse miljonit krooni. Kõrgsurve-vesilõikuriga saab lõigata nii pehmeid kui ka kõvu materjale, seadme tarnis ABB Eesti AS. Tootmisliini programmeeris Soome firma Muototerä OY.[4]
1999. aastal osteti ja paigaldati taftingmasinad ja sellest ajast saadik on tootnud vaipu ja vormitud vaiptooteid. Alustati ka tarneid läände. Tooted jõudsid ettevõtetesse nagu Scania, Volvo ja hiljem Jaguar, Mercedes ja Land Rover.
2000. aastal töötati välja oma oskusteave vormimisprotsesside alal ja osteti madalsurve vormimise seadmed. Paari aasta pärast hakati tegelema ka pagasipõhjade ja istme taguste tootmise ja koostamisega.
2005. aastal ostis juhtkond tehase soome omanikelt välja.[3]
2008. aastal laiendati tootmist vanasse katlamajja, kasutult seisnud telliskorsten lõhati. Aasta teises pooles langes käive poole võrra. Majanduslanguse tõttu kogu maailmas autode tootmine vähenes ja koondati 25% töötajatest (52).
2011. aastal valmisid testimis- ja mõõtelabor ning 2015. aastal suurendati tootmis- ja laopinda. Investeeriti lamineerimis-, voltimis- ja plastkeevitusse.
Toodang
[muuda | muuda lähteteksti]Tuntumad automudelid, kus Mistra toodang on esindatud:
- VW: Golf, Golf Plus, Touran
- Volvo: S, V, XC seeria
- BMW: X3, 5 seeria Touring, BMW 5 seeria Grand Tourismo, BMW 3 seeria Touring
- Mercedes-Benz: R-class, SL500 Cabrio, V-class
- Range Rover: Sport, Discovery
- Jaguar: X type, S type, XJ type
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ https://ariregister.rik.ee/est/company/10060658/Aktsiaselts-Mistra-Autex 2021. majandusaasta aruanne äriregistris
- ↑ Vaipkatet „Mistrast“ Ühistöö : Rapla maakonna ajaleht, nr. 50, 28. aprill 1987
- ↑ 3,0 3,1 "Priit Tamm: autotööstuse saladused enne teisi teada" Äripäev, 25. oktoober 2018
- ↑ Mistra-Autex käivitas uue tootmisliini Õhtuleht, 28. aprill 1998
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Ilse Tudre "Raasiku ja tema ümbrus ajavoolus" ISBN 9789916403457