Eesti

Eesti Vabariik

Eesti lipp Eesti vapp
Riigi tunnuslausõq: olõ-i
Riigikiil	eesti kiil
Pääliin	Talliin
President	Kaljulaiu Kersti
Pääministri	Kalda Kaja
Suurus  - Kokko  - % vett	maailma maiõ hulgan 129. 45,226 km² 4.56%
Rahva hulk  - Kokko (2017)  - Tihehüs	maailma maiõ hulgan 151. 1,315,635 28/km²
Hindäperi  - Vällä kuulutõt  - Tunnistõt  - Kaotõt (alahaarõt) Hindäperi  - Tagasi saad	Vinnemaa alt 24. radokuu 1918 2. radokuu 1920 16. piimäkuu 1940 Nõvvokogo Liido alt 20.põimukuu 1991
Raha	õuro
Aovüü  - suvõaig	Hummogu-Õuruupa aig (UTC+2) Hummogu-Õuruupa suvõaig (UTC+3)
Riigihümn	Mu isamaa, mu õnn ja rõõm
Internetitunnus	.ee
telefonikuud	372
Tunnustsirk	suidsupääsläne
Tunnuslill	rüälill

Eesti Vabariik om väiku riik Õuruupan, mink ümbre om õdagu ja põh'a puul Õdagumeri (põh'an Soomõ laht'), lõunõ puul Läti ja hummogu puul Vinnemaa. Mereveere pikkus om 3794 km. Maapiiri pikkus om 633 km, säälhulgan 339 km Lätiga ja 294 km Vinnemaaga.

Aolugu

Eesti Vabariik kuulutõdi vällä 23. radokuu pääväl 1918 Pärnon ja 24. radokuu pääväl Talliinan. Aastagil 1918-1920 pidi Eesti Vabahussõta uma riigi püsümäjäämise iist Vinne inämbläisi ja batis'akslaisi vasta.

Luudus

Eestit mõotas parrasvüü huuaolinõ kliima. Tuu tähendäs, et tan om selgehe neli aastagaaigo: suvi, talv, kevväi, süküs. Eesti keskmäne korgus on 50 meetrit merepinnast ja kõgõ korgõmb kotus om Suur Munamägi Võromaal Haanin 317,4 miitrit üle merepinna.

Valitsõmisjaotus

Eesti jagonõminõ valitsõmisütsüisis

Eesti Vabariik om jaet 15 maakunnas. Maakunnaq ommaq jaeduq vallos ja liinos, miä ommaq paigapäälidse umavalitsusõ ütsüseq.

Rahvastik

2011. aastaga rahvalugõmisõ perrä oll' Eesti elänikkunnast eestläisi 69,72%, vindläisi 25,2%, ukrainlaisi 1,74%, valgõvindläisi 0,97%, suumlaisi 0,59%, tatarlaisi 0,15%, juutõ 0,15%, lätläisi 0,14%, leedulaisi 0,13% nink poolakõisi 0,13%.