Füsioloogiline akustika

Füsioloogiline akustika on akustika haru, mis uurib inimeste ja loomade heli tajumise ja tekitamisega seotud elundite ehitust ja talitlust.

Kuulmine on närviimpulssideks muudetud heli. Inimese kuulmiselund on kõrv. Kõrvad aitavad meil orienteeruda ruumis, määrata heliallikate kaugust ja suunda. Kuulmiselundiga on otseselt seotud tasakaaluelund. Kuulmiskeskus asub oimusagarates, tasakaaluelund asub sisekõrvas.

Kõrva ülesanne on vastu võtta helivõnkeid õhust, analüüsida helispektreid ja kodeerida heli närvisüsteemile arusaadavasse keelde; seejärel saadetakse see edasiseks töötlemiseks ajju.

Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab võnkuma. Keskkõrvas olevad kuulmeluukesed suunavad võnked sisekõrva, kus helilained muudetakse närviimpulsiks. Sisekõrvast väljuva kuulmisnärvi kaudu liiguvad närviimpulsid peaajus oimusagarani, kus asub kuulmiskeskus. Selle füsioloogilise protsessi tulemusena muudetakse närviimpulss meile arusaadavaks heliks või sõnaks.