Paisu kaudu suletav türistor
Paisu kaudu suletav türistor ehk GTO türistor (inglise keeles gate turn-off thyristor) on suletav türistor, mida kasutatakse jõupooljuhtmuundurites, näiteks elektrimootori elektroonilises juhtsüsteemis lülitina.
Tavalised türistorid ei ole täielikult juhitavad. Neid saab lülitada ainult sisse, aga mitte välja. Väljalülitmiseks on harilikule SCR türistorile vaja lisaks keerukaid ja mahukaid sulgemisahelaid. Sellepärast on harilikku mittesuletavat ehk SCR türistori edasi arendatud ja kasutusel erinevad meetodid türistori väljalülitamiseks. Üks neist on GTO türistor.
Suletavad türistorid on türistoride suhteliselt uued mudelid. Nad töötati välja 1960. aastatel, aga mootorite juhtimiseks hakati neid kasutama alles 1970. aastate lõpul. Neid kasutatakse mootorite juhtimise pakettides järjest laiemalt, sest nad ei vaja väliseid komponente juhitava ränialaldi ehk kolmejuhtmiselise türistori väljalülitamiseks alalisvooluahelates.[1] Suletav türistor vajab sisselülitamiseks harilikult suuremat väravavoolu kui tavaline kolmejuhtmeline türistor. Suure võimsusega seadmed vajavad väravavoolu vähemalt 10 A. Seadme töösagedus on kuni 1kHz ja väljalülitamiseks on vaja anda talle suur negatiivne vooluimpulss, mille suurus on kuuendik kuni veerand seadet läbivast voolust.[1]
Suletavate türistoridega inverter (vaheldi) koosneb türistoridega jõuplokist. Türistori tüürelektroodidele antakse tüürvoolu mikrokontrollerilt või impulss-generaatorilt.
Suletavate türistoride pooljuhi struktuur on keerukam kui üheoperatsioonilisel türistoril, koosnedes paljudest rakkudest. Väljalülitumise võime saavutatakse katoodide saarekestena hajutamise ning katoodi ja tüürelektroodi vahelise distantsi vähendamisega. Need türistorid on tunduvalt kiiremad üheoperatsioonilistest türistoridest ja neid kasutatakse sagedusteni kuni 500 kHz.[2]
Suletavate jõupooljuhtseadiste (sh GTO türistoride) ja mikroprotsessortehnika laialdane kasutamine iseloomustab elektertranspordi veeremi kolmandat põlvkonda.[3]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Elektrotehnika alused. Võimsuselektroonika[alaline kõdulink] (pdf) Elektrimasinate instituut. Vaadatud 8. septembril 2011
- ↑ Jõutüristorid. Tallinna Tehnikaülikooli õppematerjal.
- ↑ Energiatõhususe hindamise ja energiasalvestite arvutuse metoodika linna elektertranspordile. Vaadatud 8. septembril 2011