Peterburi Kunstide Akadeemia

Peterburi Kunstide Akadeemia

Keiserlik Kunstide Akadeemia on 1757. aastal Peterburis asutatud kunstiõppeasutus.

Ajalugu

Akadeemia kasvas välja Peterburi trükikoja juures tegutsenud joonistuskoolist, kus said õpetust raamatuillustraatorid. Ettepaneku luua Venemaa Kunstide Akadeemia tegi Senatile krahv Ivan Ivanovitš Šuvalov. Keisrinna Jelizaveta Petrovna kiitis mõtte heaks. Akadeemia esimene direktor oligi krahv Šuvalov ning algul tegutses kool Šuvalovi majas Sadovaja tänaval.

Aastal 1764, kui võimule oli juba tulnud Katariina II, kinnitas viimane akadeemia uue põhikirja ning nimetas joonistuskooli Venemaa kunstielu suunavaks Keiserlikuks Kunstiakadeemiaks. Seda loetakse ka akadeemia ametlikuks sünniajaks. Katariina II ukaasiga hakati ehitama ka akadeemia hoonet.

Akadeemias õpetati vene päritoluga kunstnikele tol ajal eelistatud läänelikke kunstistiile ja töömeetodeid. 1840. aastani tegutses akadeemia juures kasvatus- ja õppeasutus, kus said õppida igast seisusest lapsed (peale pärisorjade).

1859. aastal välja antud põhikirja kohaselt jäi akadeemia ilma omavalitsusest ja allutati Keiserliku õukonna ministeeriumile.

Akadeemia oli väga konservatiivne ning uuendustega kaasa ei läinud. 1863. aastal lahkus 14 akadeemia lõpetajat lõputööd tegemata, sest neil ei lubatud traditsioonilise mütoloogilise stseeni asemel maalida vabalt valitud teemal. Lahkujad rajasid realistliku koolkonna, mille nimeks sai peredvižnikud (Ivan Kramskoi, Vassili Perov, Arhip Kuindži jt).

Reform 1893–1894

Aastatel 1893–1894 viidi ellu keiser Aleksander III otsuse kohaselt akadeemia reform. 15. oktoobril 1893 kinnitas keiser akadeemia uue põhikirja "Keiserliku Kunstide Akadeemia ajutine põhikiri". Põhikiri jõustus 1894. aasta septembris. Uus põhikiri tõi akadeemiale tagasi omavalitsuse.

Uue põhikirja kohaselt jagati akadeemia kaheks teineteisega tihedalt seotud asutuseks – kunstide akadeemiaks, mis täitis ühiskondlikku funktsiooni, ja kõrgemaks kunstikooliks, mis tegutses õppeasutusena.

Esimene neist – Keiserlik Kunstide Akadeemia (Императорская Академия художеств) – ühendas akadeemia au- ja tegevliikmeid, väljapaistvaid kunstnikke, teadlasi, kunstiajaloolasi ja metseene, jagas (au)nimetusi, samuti tegeles kunstipoliitika küsimustega ja toetas kutsealast haridust. Akadeemias tegutses akadeemia nõukogu (Совет) ja akadeemiline kogu (Академическое Собрание). Viimase koosseisu kuulus president, asepresident, konverents-sekretär, 60 tegevliiget ja 20 auliiget.

Teine neist – Keiserliku Kunstide Akadeemia kõrgem kunstikool (Высшее художественное училище при Императорской Академии художеств) – oli maalikunsti, skulptuuri ja arhitektuuri kõrgem kunstikool-instituut. Seniste klasside (õppejärkude) asemel avati kõrgemas kunstikoolis meisterateljeed tuntud kunstnikega eesotsas (Ilja Repin, Vladimir Makovski, Ivan Šiškin, Arhip Kuindži).

Õppekava

Esimesel õppeastmel õpiti nn originaaliklassis, kus kopeeriti originaaljoonistusi ja -gravüüre, sellele järgnes kipsiklass, kus joonistati antiikskulptuuride kipskoopiate järgi üksikuid kehaosi. Kolmandaks tasemeks oli figuuriklass, kus joonistati antiikskulptuuride kipskoopiate järgi tervikfiguure ning alles pärast selle läbimist asusid õpilased õppeprogrammi neljandale astmele akti- ehk natuuriklassi. Inimese anatoomia tundmaõppimine ja modelli joonistamine oli akadeemilise koolituse vältimatu osa.

Hoone

Kunstiakadeemia hoone

Kunstiakadeemia hoone on ehitatud Katariina II ukaasi alusel aastatel 1764–1788. Selle projekti autorid olid arhitektid Aleksandr Kokorinov ja Jean-Baptiste Vallin de la Mothe ning see oli esimene Venemaal püstitatud varaklassitsistlik hoone.

Kunstiakadeemia aadress on Universitetskaja naberežnaja 17.

Vilistlased

Peterburi Kunstide Akadeemias on õppinud valdav osa vene maalikunstnikke, skulptoreid ja arhitekte, sealhulgas Ilja Repin, Vassili Perov, Vassili Surikov, Tarass Ševtšenko, Andrei Voronihhin ja Vassili Stassov.

Eesti kunstnikud

Eesti kunst on akadeemiaga seotud eelkõige Johann Köleri kaudu. Köler õppis akadeemias aastatel 1848–1857 ning aastast 1869 oli ta kunstiakadeemia õppejõud. Aastal 1861 pälvis ta akadeemiku tiitli. Samuti õppisid seal Kristjan Raud, August Jansen ja Amandus Adamson.

Kronoloogia

• 1757–1764 – avati "Kolme kauni kunsti akadeemia" (Академия трех знатнейших художеств)
• 1764 – "Keiserlik kolme kauni kunsti akadeemia" (Императорская Академия трех знатнейших художеств)
• 1894 – Aleksander III otsusega jagati kool kaheks:
  • "(Keiserlik) Kunstide Akadeemia (Академия художеств) "Ühing ja nõukogu" (Собрание и Совет), mis koosnes väljapaistvatest tegevkunstnikest, kunstiajaloolastest, metseenidest jm, kes tegelesid kunstipoliitiliste ja -korralduslike küsimuste ning kunstihariduse taseme tagamisega
  • "(Keiserlik) Kõrgem kunstiõppe instituut" (Высшее художественное училище-институт)
• 1917–1921 – Keiserlik akadeemia suleti, selle asemele loodi kolm "vabade kunstide õppekoda", millest üks jätkas tegutsemist ka akadeemia hoones
• 1921–1923 – Kunstiakadeemia
• 1923–1925 – "Petrogradi riiklikud kaunite kunstide ja tehnika õppekojad"
• 1925–1930 – "Kaunite kunstide ja tehnika instituut"
• 1930–1932 – "Leningradi tööliste kaunite kunstide instituut"
• 1932–1933 – "Leningradi maali, skulptuuri- ja arhitektuuriinstituut"
• 1933–1944 – "Ülevenemaaline Kunstiakadeemia maali-, skulptuuri- ja arhitektuuri instituut"
• 1944–1947 – Repini-nimeline Maalikunsti, Skulptuuri ja Arhitektuuri Instituut
• 1947–1991 – "NSV Liidu Kunstiakadeemia Ilja Repini nimeline maali-, skulptuuri- ja arhitektuuri instituut". Instituut kuulus NSV Liidu Kunstiakadeemia alla koos Vassili Surikovi nimelise Moskva Riikliku Kunstiinstituudi, Kiievi Riikliku Kunstiinstituudi, Eesti Riikliku Kunstiinstituudi jt. kunstiõppeasutustega. Nõukogude Liidu Kunstiakadeemia on otsene eelkäija tänapäeval Moskvas tegutsevale Venemaa Kunstide Akadeemiale
• alates 1991 – "Peterburi I. E. Repini nimeline akadeemiline maali-, skulptuuri- ja arhitektuuriinstituut" (Санкт-Петербургский академический институт живописи, скульптуры и архитектуры им. И. Е. Репина). Mitteametlikult tuntakse kooli jätkuvalt Peterburi Kunstide Akadeemiana. Instituut on üks osa Venemaa Kunstide Akadeemiast.

2007. aastal tähistas Venemaa Kunstide Akadeemia 250. aastapäeva.

Välislingid

• Peterburi Kunstide Akadeemia kroonika kuni 1917. aastani (vene keeles)
• Geschichte der Behordenorganisation Russlands von Peter dem Grossen bis 1917, lk 478