Rannik
 | See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2010) |
Rannik on randlat ja sellega piirnevat mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd. Ranniku maapoolne piir on lahepärasid, merepoolne aga poolsaarte tippe ühendav joon[viide?]. Kui rannikumeres leidub saari, moodustub ranniku piir mööda kõige merepoolsemate saarte merepoolseid külgi.
Rannik jaguneb üldjuhul järskrannikuks ja laugrannikuks. Viimane jaotatakse järsakrannikuks ja lauskrannikuks. Eesti rannik, kaasa arvatud pankrannik, on täies ulatuses laugrannik. Järskrannik on näiteks fjordrannik.
Rannikutüübid
[muuda | muuda lähteteksti]Rannikul on erinevaid vorme. Et rannajoonel kohtuvad maa, vesi ja õhk, siis on tegemist keerulise süsteemiga, mida mõjutab suur hulk tegureid. Peamine tegur on lainetus ja sellega kaasnev energia ning setete liikumine. Rannikute klassifitseerimisel võetakse arvesse nende dünaamikat ja arengut ning neid mõjutavaid tegureid. Sageli on raske esile tuua üht kindlat mõjurit.
A. I. Jonin, P. A. Kaplin ja V. S. Medvedjev on välja töötanud järgmise rannikutüpoloogia, mille aluseks on rannikut kujundanud jõud.
- Rannikud, mille kujunemist meri on vähe mõjutanud. Rannik on kujunenud peamiselt geoloogiliste protsesside tulemusel ning olulist osa etendab algne pinnamood.
- Rannikud, mille kujunemist mõjutab meri, kuid mitte lained. Peamised rannikut kujundavad jõud on vooluvesi, looded, elutegevus, termoabrasioon ja gravitatsioon.
- Rannikud, mis on kujundatud peamiselt lainete poolt. Liigitatakse vastavalt sellele, kuidas muutub rannajoone kuju.
- Sirgestuvad/õgvenduvad
- Sirgestunud
- Sekundaarsed
Erinevaid rannikute liigitusi ja nimetusi on väga palju. Jonini ja Kaplini tüpoloogia on ainult üks paljudest. Näiteks järgmised nimetused on pärit teistest liigitustest.