Mukri raba
Mukri raba on soo Lõuna-Raplamaal Kehtna vallas, selle lähim alevik on Eidapere. Raba on kaitse all alates 1922. aastast. Mukri maastikukaitseala oma praegustes piirides loodi 2001. aastal ning selle pindala on 2147 hektarit, millest raba moodustab 2095 hektarit.[1]
Tutvustus
[muuda | muuda lähteteksti]Mukri raba loodusrada on 2,5 kilomeetrit pikk ning üks väheseid märgalasid, mida saab läbida kuiva jalaga.[2][3] Suuremas osas on rada kaetud männilaastudega, märjemate kohtade ületamiseks on laudtee. Loodusrajale on võimalik minna üle soo kulgeva tee kolmest kohast: kahelt poolt raja otstest või vaatetorni juurest raja keskelt. Keskelt juhatab teeotsa kätte sild üle kraavi, millel on rajale viitav silt.[1]
Raja ääres on puhkeala/piknikuplats, infotahvlid, telkimisala ja 18 meetri kõrgune vaatetorn, millelt avaneb vaade tervele rabale.[3] Rabas asub 2,2 hektari suurune Eidapere järv, kus on turbasaared ja vesiroosid.[2]
Mukri rabas on esindatud turbalasund, liigivaene taimestik ning arvukalt älveid ja laukaid. Laukate sügavus võib küündida kuni kolme meetrini ning nendel puudub kõva põhi. Tihti on lauka servad alt tühjad, seetõttu on ohutum laukasse mitte ujuma minna. Humiinainete sisalduse tõttu on rabavesi pruunikas ja happelise reaktsiooniga. Raba turbalasundi paksus on 5,7–8,5 meetrit. Raba keskosas kõrgub puisraba, äärealadel kasvab aga siirde- ja madalsoomets.[1]
Teke ja nime päritolu
[muuda | muuda lähteteksti]
Mukri raba nimi tuleneb Mukri küla (varem ka Mukro) nimest. Kõnekeeles kasutatakse tihti nimekuju Mukre. Raba lõunapoolset osa nimetatakse ka Ellamaa rabaks. Sellegipoolest on see tegelikult terviklik rabalaam, mille poolitab 1920. aastatel ehitatud tee loomaks ühenduse Mukre küla ja Eidapere elanikega. Mukri raba hakkas kujunema järve soostumise tõttu preboritaalse kliimastaadiumi lõpul (umbes 10 000 – 9000 aastat tagasi) ning on üks Eesti vanemaid soid. Soo arengu viimane staadium on raba ehk kõrgsoo, mistõttu on kõik rabad sood, aga kõik sood ei ole rabad.[1]
Taimestik
[muuda | muuda lähteteksti]Mukri raba levinuim taim on turbasammal, mille puhul roheline kasvab vesisemates kohtades ja punane kuivemates kohtades. Esindatud on ka tupp-villpea ja teised sama perekonna liigid, mis õitsevad varakevadel ning ümaralehine huulhein, mis püüab rabataimede ümber lendavaid pisikesi putukaid.[4][1] Suve teises pooles võib rabas näha vesiroose, soopihla ja rabakat. Sügisel valmivad rabas mustikad ja rabamurakad ning hiljem ka jõhvikad.[1]
Linnud
[muuda | muuda lähteteksti]
Mukri raba on toitumis-, puhke- ja pesitsuspaigaks mitut liiki lindudele. Kõige arvukam liik on metskiur. Ehkki suure osa rabast moodustab puisraba, elab rabas hinnanguliselt ka 10–15 eelkõige lagerabadel pesitsevat rüüdipaari. Tüüpilisteks sooliikideks on rabas ka sookurg, teder, heletilder, mudatilder ja hallõgija.
Laugastike arvukaim veelind on sõtkas, rikkalikult elab seal ka sinikael-parte ja piilparte, kalakajakaid ja linavästrikuid. Raba märjematel aladel tegutsevad sookiur, punajalg-tilder ja kiivitaja. Puisrabas on võimalik kohata ka kägu, punaselg-õgijat, öösorri ja teisi liike. Haruldasemad liigid rabas on männi-käbilind ja must-toonekurg, rände ajal peatuvad rabas aga rabahaned ja suur-laukhaned.[1]
Loomad
[muuda | muuda lähteteksti]
Suurtest sõralistest tegutsevad Mukri rabas metssead, kes söövad eri taimede maa-aluseid osi ning põdrad, kes otsivad kaitset suvise parmurünnaku eest ning eelistavad süüa veetaimi, seejuures eriti vesiroosi lehti.[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 Reet Kristian, Kalev Tihkan (6. juuli 2011). "On maa, aga ei kanna, on vesi, aga sõuda ei saa". Eesti Loodus. Vaadatud 01.04.2020.
- ↑ 2,0 2,1 Raplamaa.ee. "Matkarajad ja matkamine". Raplamaa.ee. Vaadatud 01.04.2020.
- ↑ 3,0 3,1 RMK. "RMK Mukri raba loodusrada". Puhka Eestis. Vaadatud 01.04.2020.
- ↑ bio.edu.ee. "Ümaralehine huulhein". Bio.edu.ee. Vaadatud 01.04.2020.