Pukser

Sadamapukser Saturn ja merepukser Mars (esiplaanil) Tallinna Vanasadamas 2013

Tüüpilise pukseri üldehitus. 1 - mastitopp ja topituli, 2 - mast (signaalmast), 3 - lipp raas, 4 - vileseade, 5 - antenn, 6 - pardatuli, 7 - korsten, 8 - sild, 9 - silla aken, 10 - reeling, 11 - trepp, 12 - päästerõngas, 13 pollar (piiteng), 14 - (ankru-)kepsel, 15 - puksiirkonks, 16 - puksiirots või -vaier, 17 - tekk, 18 - tekiluuk, 19 - puksiirkiip, 20 - ahter, 21 - vender (autorehvist), 22 - vöör, 23 - roolileht, 24 - sõukruvi ümbris, 25 - sõukruvi, 26 - sõuvõll, 27 - parras

Pukser ehk vedurlaev (varem ka puksiir) (hollandi keeles boegseren, tõmbama) on abilaev, mis on mõeldud teiste laevade või muude ujuvvahendite välise veojõu abil liigutamiseks - kaasa vedamiseks ehk pukseerimiseks. Pukser võib olla ka tõukurpukser.

Kirjeldus

Puksereid võib liigitada kasutuspiirkonna ja merekindlkuse järgi näiteks:

• jõepukserid,
• sadamapukserid,
• reidipukserid,
• merepukserid,
• avamerepukserid (piiranguteta ookeanisõitudeks).

Osa puksereid on ehitatud spetsiaalselt teiste ujuvvahendite stabiilseks enda ees tõukamiseks ja neid nimetatakse tõukur-pukseriteks. Kui pukser veab puksiirotsaga ühendatud praami, siis on tegu kahe laevaga, kuid kui pukser tõukab enda ees olevat praami, on loetakse need üheks laevaks.

Pukseritel on üldjuhul võimas jõuseade, hea manööverdusvõime ja avamerel kasutatavail ka üsna suur süvis, mis võimaldab paremat püstivust ja väiksemat triivi tugevas tuules. Sageli on pukserid suutelised sõitma jääs ja õhemat jääd murdma. Suurem osa päästelaevadest ja jäämurdjatest on samuti hõlbustatud pukseerimisvõimega, kuid ühtlasi on suurendatud merekindlust. Käiturina on kasutusel kas sõukruvid, mis on sageli pööratavad aktiivroolina, või püstlabadega sõuajamid, tänapäeval enamasti asimuutkäiturid. Tekiehitis on toodud sageli kere keskosast pisut ettepoole ja ahtritekk on jäetud vabaks konksu otsa kinnitatud puksiirotsaga - puksiirtouga - vabaks pööramiseks ja manööverdamiseks. Nüüdisaegsetel pukseritel on laevajuhtidele sageli tagatud vaateväli 360 kraadi ulatuses. Tavaliselt on tänapäevase pukseri sillas puksiirkonksuga otseühendus-mehhanism puksiirotsa kiireks vabastamiseks ohtlikus olukorras. Ahtriteki kohal on sageli ühest pardast teiseni ulatuvad puksiirkaared, mis väldivad konksule kinnitatud puksiirotsa takerdumist reelingu või tekidetailide taha.

Tegevus

Sadamapukser "Peresvet" Tallinna reidil 1988. aastal

Pukseerimine võib toimuda kas pukseeritavat alust tõmmates, lükates või selle parda külge kinnitudes. Suurte tankerite sildumisabiks kasutatakse sageli kuni nelja pukserit. Osa laevanduses kasutatavaid ujuvvahendeid, näiteks ujuvkaid, pargased, ujuvdokid pole võimelised iseseisvalt liikuma ilma pukserita või muu pukseeriva aluseta. Kuid vahel tuleb teisi laeva läbi jää pukseerida ka jäämurdjail.

Pukseerimisega tegelev laev (mitte ainult pukser) peab kandma pimedas vastavaid navigatsioonitulesid või päevamärki.

Muud seonduvat

Sadamates või kitsastel faarvaatritel on sageli vastavalt kohalikule eeskirjale alates teatava suurusega laevadest pukseri kasutamine kohustuslik.

Suurtel laevadel on pukseritega tugevaks tõukamiseks sageli ehituslikult ette valmistatud ja tähistatud kohad parrastel.

Seoses pukserite väga hea manööverdusvõimega ja kompaktsusega on neid kaasatud avalikele mereüritustel atraktiivsetesse etendustesse, mida nimetatakse ka "pukseritantsuks".

Vaata ka

• Abilaev
• Loots
• Sadam