Saksi-Coburg ja Gotha

	Herzogtum Sachsen-Coburg und Gotha; Saksi-Coburg ja Gotha hertsogkond 1826–1918
	Lipp Vapp
	Saksi-Coburg ja Gotha hertsogkond (punasega)
Valitsusvorm	konstitutsiooniline monarhia
Pealinn	Coburg ja Gotha
Riigikeeled	saksa

Saksi-Coburg ja Gotha (saksa keeles Sachsen-Coburg und Gotha) või Saksi-Coburg-Gotha oli Wettinite haru poolt valitsetud Ernestiinide hertsogkond, mis koosnes tänapäeva Baieri ja Tüüringi liidumaa territooriumitest Saksamaal. See kestis aastatel 1826–1918.

Saksi-Coburgi ja Gotha nimi viitab ka valitseva Saksi-Coburgi ja Gotha dünastia perekonnale, kes mängis 19. ja 20. sajandil mitmesuguseid rolle Euroopa dünastilises ja poliitilises ajaloos. 20. sajandi alguses, enne esimest maailmasõda, oli see Ühendkuningriigi, Belgia, Portugali, Bulgaaria ning Saksi-Coburgi ja Gotha suveräänide perekond. 1910. aastal kukutati Portugali kuningas ning sama juhtus Saksi-Coburgis ja Gothas 1918. ja Bulgaarias 1946. aastal. 2016. aastal valitsesid perekonna harud ikka veel Belgias, Ühendkuningriigis ja teistes Rahvaste Ühenduse kuningriikides. Bulgaaria endise tsaari Simeon II (valitses 1943–1946) perekonnanimi oli Sakskoburggotski, kui ta töötas Bulgaaria peaministrina aastatel 2001–2005.

Ajalugu

Hertsogkond sündis, kui Saksimaa kuninga Friedrich Augusti vahekohtuga koostati 12. novembril 1826 Hildburghauseni leping "Gothaische Teilung" ('Gotha jagamine') ja toimus ernestiinide hertsogkondade ulatuslik ümberkorraldamine. Pärast Saksi-Gotha-Altenburgi liini hääbumist vahetas Saksi-Hildburghauseni hertsog oma hertsogkonna Saksi-Altenburgi vastu. Saksi-Meiningeni liinist sai Saksi-Hildburghausen, mis sai Saksi-Coburg-Saalfeldilt Saalfeldi territooriumid, samuti Themari kreisi ja Muppergi, Moggeri, Liebau ja Oerlsdorfi. Saksi-Coburg-Saalfeldi hertsogkond sai Saksi-Coburgi hertsogkonnale Königsbergi ja Sonnefeldi kreisid Saksi-Hildburghausenilt ning Callenbergi ja Gauerstadti valdused Saksi-Meiningenilt.

Lisaks oli Lichtenbergi vürstkond Nahe jõel olnud juba kümme aastat Coburgi hertsogkonna osa. Saksi-Coburg-Saalfeldi suverään Ernst III sai selle aastal 1816 Viini kongressilt liitlastele abi andmise eest sõjas Prantsusmaa vastu. Kuid suure kauguse tõttu Coburgist ja Hambachi peo tekitatud rahutuste tõttu müüs hertsog vürstkonna aastal 1834 Preisimaale.

Saksi-Coburgi hertsogkonna enklaav, Königsberg Baierimaal

Äsja loodud Saksi-Coburgi ja Gotha hertsogkond oli alguses kaksikhertsogkond, mida Ernst III kui hertsog Ernst I valitses personaalunioonis, kuid vaid ühe häälega Bundesrat'is. Võimalus ühendada kaks hertsogkonda aastal 1826 luhtus. Pärast 1852. aasta Staatsgrundgesetz'i (dünastiaseadust) liideti hertsogkonnad poliitilisse ja reaaluniooni. Nad olid peaaegu föderaalne unitaarriik. Hilisemad katsed hertsogkonnad ühendada nurjusid nii aastal 1867, kuna Gotha maapäev ei tahtnud võtta enda peale Coburgi suuremat riigivõlga, kui ka aastal 1872 kogu uniooni haldusküsimuste tõttu.

Saksi-Coburgi ja Gotha hertsogkond sai 3. mail 1852 riigile põhiseaduse, mis võttis põhiõiguste olulisi osi Frankfurdi rahvuskogu põhiseadusest. See ühines ka aastal 1834 Saksa Tolliliiduga, aastal 1866 Põhja-Saksa Liiduga ja aastal 1871 Saksa keisririigiga. Bundesratis Berliinis, kus tal oli koht, hoidus ta esindajaid, kuid aastast 1913, nagu enamus teisi Tüüringi riike, pidi see alistuma Saksi-Meiningeni suurhertsogkonna esindajale.

Ernst I suri aastal 1844. Tema vanem poeg ja järglane Ernst II valitses kuni oma surmani aastal 1893. Kuna ta suri lastetuna, pidi kahe hertsogkonna troon minema tema surnud venna prints Alberti meessoost järglastele. Kuid prints Albert oli Ühendkuningriigi kuninganna Victoria abikaasa ja tema vanim poeg, Walesi prints Edward oli juba tema ilmne pärija. Pealegi oli tal mõlema hertsogkonna põhiseadusega troonipärimine keelatud, kui oli teisi nõuetele vastavaid meessoost pärijaid. Kuid ta oli juba loobunud enda järel sündinud venna, Edinburghi hertsogi prints Alfredi kasuks. Nii sai Alfredist järgmine Saksi-Coburgi ja Gotha hertsog.

Alfredi ainus poeg, samuti Alfred, suri 1899. aastal, nii et kui hertsog Alfred 1900. aastal suri, sai tema järglaseks kuninganna Victoria noorima poja Leopoldi 16-aastame poeg, Albany hertsog. Valitsedes kui hertsog Carl Eduard, alustas ta oma nooruse tõttu regent Ernst zu Hohenlohe-Langenburgi eestkoste all, kuni täisikka jõudmiseni aastal 1905. Uus hertsog jätkas ka oma Briti tiitli, Albany hertsog kasutamist. Kuid kuna ta valis esimeses maailmasõjas sakslaste poole brittide vastu, jäeti ta oma Briti tiitlitest aastal 1919 ilma.

Pärast seda, kui novembrirevolutsioon aastal 1918 monarhia lõpetas, sai kahest hertsogkonnast kaks eraldi ja iseseisvat vabariiki, Coburgi vabariik ja Gotha vabariik. Kuid nende juhid uskusid, et uued riigid ei ole majanduslikult tegusad, nii hakati otsima võimalikke ühinemisi. Lõpuks korraldati 30. novembril 1919 referendum ja otsus oli tehtud. 1. mail 1920 ühendati Gotha vabariik uue Tüüringi vabariigiga ja Coburgi vabariik järgnes kaks kuud hiljem 1. juulil 1920, ühinedes Baieri vabariigiga.

Poliitika

Saksa keisririigis omas hertsogkond vaid ühe päeva Liidupäeval ja kaks häält (kaks hertsogkonda – Coburg ja Gotha) Riigipäeval.

Kummalgi hertsogkonnal oli oma Landtag, mille iga nelja aasta tagant valisid vähemalt 25-aastased meessoost maksumaksjad. Vaid vähemalt 30-aastased mehed võisid kandideerida. Coburgi Maapäeval oli 11 liiget ja Gothal 19. Maapäevad kogunesid igal aastal, kuid igal teisel aastal kogunesid nad vaheldumisi Gothas ja Coburgs, et lahendada ühiseid küsimusi.

Aga mõlema hertsogkonna jaoks oli Gothas riigiministeerium, kuid Coburgil ja Gothal oli oma alluvus ja peaaegu sõltumatud ministeeriumid. Riigiminister juhatas Gotha hertsogkonnas ministeeriumi, kuid mõlema hertsogkonna jaoks oli ta vastutav riigiasjades, majandus- ja äripoliitikas, kohtuasjades ja keisririigi seaduste elluviimises. Coburgis ei sekkunud kohalikud võimud riigiküsimustes, nagu näiteks ühiskondlikud teenused, politseiülesanded, riigikiriku ja hariduse toetus, samuti vara ja raha haldamine ning aastani 1891 ka õukonnaküsimused, Gotha otsustesse.

Mõlema hertsogkonna rahaasjad jäid põhimõtteliselt lahutatuks. Kuid nende juhtimisel tehti alati vahet krooni tulu ja domeenide tulu vahel ning riigi tulu ja maksude vahel. Iga nelja aasta tagant koostati ühine eelarve, eriti rahalistes tehingutes Saksa keisririigiga, isegi kui see segas kahe hertsogkonna kohalikke ja riiklikke operatsioone. Toetused mõlema hertsogkonna riigieelarvetest tehti Gotha ja Coburgi vahel suhtes 7/3.

Oma suuruse ja rahanduse tõttu ei omanud hertsogkond suursaadikuid, kuid omas kaubanduskonsuleid. Nad olid kauplemiseks Austria-Ungari, Belgia, Brasiilia, Tšiili, Kuuba, Ecuadori, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Mehhiko, Peruu, Portugali, Preisimaa, Venemaa, Hispaania, Šveitsi ja Türgiga. Ameerika Ühendriikidel oli oma konsul Coburgis aastatel 1897–1918.

Ameerika Ühendriikide kodusõja ajal oli Saksi-Coburg-Gotha ainus Euroopa riik, kes nimetas diplomaatilise konsuli Konföderatsiooni poolele. Ernst Raven nimetati kohale Texase osariigis. Ta esitas 30. juulil 1861 Konföderatsiooni valitsusele diplomaatilise eksekvaaturi ja sai nõusoleku.

Sõjavägi

Enne 1867. aastat oli Saksi-Coburgi ja Gotha hertsogkonnal oma armee. Kuid 26. juunil 1867 lisati see armee 1866. aastal sõlmitud lepingu järgi Preisimaaga kaitse- ja värbamiseesmärkidel armeekorpuse 22. diviisi 6. Tüüringi jalaväerügemendile nr 95. 6. Tüüringi jalaväerügemendi 3 pataljoni paigutati Gothasse (nr 1), Hildburghausenisse (nr 2) ja Coburgisse (nr 3), kuid korpuse peakorter oli Kasselis. Erinevalt Preisimaast, kus sõjaväeteenistus oli kohustuslik, täitis Saksi-Coburg ja Gotha oma kvoodi keisririigi armees plaani järgi.

Mitmesugust

Saksi-Coburgi ja Gotha pealinnad olid Coburg ja Gotha. 1914. aastal oli kummagi hertsogkonna pindala ja rahvaarv järgmine:

Hertsogkond	Pindala, km²		Rahvaarv
Hertsogkond	Saksi-Coburg	562	Rahvaarv	74 818
Saksi-Gotha	1415	182 359
Kokku	1977	257 177

Kaks residentsi olid Gothas ja Coburgis. Seega pidi terve hertsogi õukond, sealhulgas õukonnateater, kaks korda aastas kolima: suveks Gothast Coburgisse, talveks Coburgist Gothasse. Õukonnateatrile ehitati aastal 1840 Gothasse (purustati Teises maailmasõjas) ja Coburgisse (nüüd Coburgi Liidumaateater) kaks peaaegu ühesugust hoonet ja seejärel hoiti samal ajal. Lisaks residentsilossidele (Friedenstein Gothas ja Ehrenburg Coburgis) kasutas hertsogipere ka Reinhardsbrunni lossi Gothas, Rosenau ja Callenbergi lossi Coburgis ning jahimaja, Greinburgi lossi Greinis, Austrias (kahte viimast omab veel tänapäevalgi Saksi-Coburgi ja Gotha dünastia hertsoglik haru).

Veste Coburg
Ehrenburgi loss Coburgis
Friedenstein Castle, Gotha
Reinhardsbrunni loss Gothas
Callenbergi loss Coburgis
Rosenau loss Coburgis

Ainult Gotha hertsogkond, koos Saksi-Meiningeni ja Saksi-Altenburgi hertsogkondadega ning eriti Saksi-Weimar-Eisenachi suurhertsogkonnaga naabruses – suutis rahastada Jena ülikooli. Coburgis ei olnud oma ülikooli. Seal ei olnud ka oma kohut. Gothas oli oma kohus, kuid Coburg pidi kohtuasjade ajamiseks minema Meiningeni.

Valitseja

Saksi-Coburgi ja Gotha hertsogid (1826–1918)

Ernst I, hertsog 1826–1844 (1784–1844)
- Ernst II, hertsog 1844–1893 (1818–1893)
- Saksi-Coburgi ja Gotha prints Albert (1819–1861), abiellus kuninganna Victoriaga
  - Alfred, hertsog 1893–1900 (1844–1900)
  - Ühendkuningriigi prints Leopold, Albany hertsog (1853–1884)
    - Carl Eduard, hertsog 1900–1918 (1884–1954), kukutati 1918

Saksi-Coburgi ja Gotha riigiministrid (1824–1919)

1824–1840 Christoph Anton Ferdinand von Carlowitz
1840–1840 Dietrich [Carl August]; vabahärra von Stein, (esimest korda)
1840–1846 Georg Ferdinand von Lepel
1846–1849 Dietrich [Carl August]; vabahärra von Stein (teist korda)
1849–1888 Camillo; vabahärra von Seebach
1888–1891 Gisbert von Bonin
1891–1900 Office Vacant
1900–1905 [Philipp Hermann] Otto von Hentig
1905–1914 Ernst [Friedrich Hermann] von Richter
1914–1919 Hans Barthold von Bassewitz

Vaata ka