Tallinna linnavolikogu

Tallinna linnavolikogu
	10. Tallinna linnavolikogu
Tüüp
Tüüp	kohaliku omavalitsuse volikogu
Juhtkond
Esimees	Toomas Kruusimägi, Reformierakond, 17. juunist 2024
Aseesimees	Sven Sester, Isamaa Erakond, 30. maist 2024
Struktuur
Kohtade arv	79
Fraktsioonid	Koalitsioon (40) ██ Sotsiaaldemokraatlik Erakond (9); ██ Eesti Reformierakond (15); ██ Isamaa Erakond (7); ██ Eesti 200 (6); ██ Fraktsioonitud liikmed (3); Opositsioon (39) ██ Eesti Keskerakond (33); ██ Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (6);
Komisjonid	10 alalist komisjoni Haridus- ja kultuurikomisjon; Innovatsioonikomisjon; Keskkonna- ja kliimakomisjon; Korra- ja tarbijakaitsekomisjon; Linnamajanduskomisjon; Linnavarakomisjon; Rahanduskomisjon; Revisjonikomisjon; Sotsiaal- ja tervishoiukomisjon; Õiguskomisjon;
Volituste kestus	Neli aastat
Valimised
Valimissüsteem	Proportsionaalne
Viimased valimised	17. oktoober 2021
Järgmised valimised	19. oktoober 2025
Kogunemispaik
	Vana-Viru 12, Tallinn
Veebileht
	https://www.tallinn.ee/et/tallinna-linnavolikogu

Tallinna linnavolikogu on Tallinna linna omavalitsusorgan (volikogu).

Tallinna linna täidesaatev võimuorgan on Tallinna linnavalitsus.

Moodustamine

Tallinna linnavolikogu valitakse Tallinna linna hääleõiguslike elanike (Eesti kodanike ja mittekodanike) poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel neljaks aastaks. Valimine on salajane.

2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel valitud Tallinna linnavolikogu 10. koosseisus on esindatud ISAMAA Erakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Eesti Keskerakonna, Erakonna Eesti 200, Eesti Reformierakonna ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon.^[1] Volikogu volitused algasid 11. novembril 2021.

Töökorraldus

Tallinna linnavolikogu töötab täiskoguna. Linnavolikogu tööorganid on eestseisus, alatised ja ajutised komisjonid ning fraktsioonid.

Linnavolikogu kinnitab alalised komisjonid probleemvaldkondade kaupa, sh revisjonikomisjoni kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 48 järgi. Komisjonid selgitavad välja linnaelu probleeme ja pakuvad neile lahendusi. Revisjonikomisjon kontrollib linnavalitsuse ja linna ametiasutuste tegevust.

Linnavolikogu asjaajamise korraldamise, majandusliku teenindamise ning linnavolikogu, tema komisjonide ja fraktsioonide töö tagab Tallinna linnavolikogu kantselei.

Linnavolikogu annab üldaktidena määrusi ning võtab üksikaktidena vastu otsuseid.

Linnavolikogu ainupädevusse kuulub muuhulgas: linna eelarve vastuvõtmine ja muutmine; kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; toetuste andmine; Tallinna arengukava vastuvõtmine; linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; linnapea valimine ja ametist vabastamine; linnavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri ning kandidaatide kinnitamine.

Tallinna linnavolikogu korralised istungid toimuvad iga paarisnädala neljapäeval.

Hoone

Tallinna linnavolikogu hoone aadressil Vana-Viru 12.

Tallinna linnavolikogu töötab hoones, mis valmis 1879. aastal. Selle vanalinna ja kesklinna piiril aadressil Vana-Viru 12 asuva maja projekteeris toonane linnaarhitekt Nikolai Thamm vanem. Maja peafassaad on uusrenessanss-stiilis, elava liigendusega, rikkalik ja detailirohke.

Aastatel 1911–1920 kuulus maja Soucantonide perele, kes kasutasid seda enda tarbeks. Hiljem oli maja kasutusel ärihoonena, 1947. aastast Eestimaa Kommunistliku Partei Tallinna linnakomitee hoonena ning 1973. aastast asus majas Eesti NSV Rahvakontrollikomitee.

Tallinna Linnavolikogu esindus- ja tööhooneks sai maja aprillis 1990. aastal^[2].

Organisatsioon

Linnavolikogu teostab võimu läbi linnavolikogu täiskogul vastuvõetud otsuste ja määruste.

Tallinna linnavolikogus esindatud erakonnad võivad moodustada fraktsioone, mille eelduseks on viie või enama erakonnaliikme olemasolu linnavolikogu koosseisus, kes on valitud sama nimekirja järgi. Linnavolikogu liige võib kuuluda samaaegselt ainult ühte fraktsiooni. Fraktsiooni tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab linnavolikogu kantselei.

Linnavolikogu tegevust juhib Tallinna linnavolikogu eestseisus, mis on nõuandev organ linnavolikogu esimehe juures ning tegeleb linnavolikogu istungite päevakorra projektide ja töökorralduse muudatusettepanekute läbivaatamisega. Linnavolikogu eestseisusse kuuluvad hääleõigusega Tallinna linnavolikogu esimees või tema asendaja, linnavolikogu aseesimehed, fraktsioonide ja alatiste komisjonide esimehed ning linnaosade halduskogude esimehed.

Linnavolikogu esimeeste loend

1892–1905 Johann Karl Etienne Girard de Soucanton
1905–1909 Jaan Poska
1909–1913 Nikolai Groševoi
1913–1917 Friedrich Karl Akel
1917–1918 Jaan Anvelt
1918–1919 Nikolai Köstner
1919–1930 Rudolf Paabo
1930–1934 August Rei
1934–1937 Rudolf Kuuskmaa
1937–1939 Rudolf Paabo
1989–1992 Andres Kork
1992–1993 Sulev Mäeltsemees
1993–1995 Tiit Vähi (Koonderakond)
1995–1996 Koit Kaaristu (Koonderakond)
1996 Mart Laar (Isamaaliit)
1996–1999 Edgar Savisaar (KE)
1999–2001 Rein Voog (RE)
2001–2005 Maret Maripuu (RE)
2005 Edgar Savisaar, kt^[3] (KE)
2005–2015 Toomas Vitsut (KE)
2015–2017 Kalev Kallo (KE)
2017–2019 Mihhail Kõlvart (KE)
2019–2021 Tiit Terik (KE)
2021 – august 2023 Jevgeni Ossinovski (SDE)
2023–2024 Maris Sild (SDE)
2024– Toomas Kruusimägi (RE).

Ajalugu

26. märtsist 1877 hakkas Tallinnas kehtima üldine Venemaa Keisririigi linnaseadus ja senise Lübecki linnaõiguse alusel moodustatud Tallinna Rae asemel moodustati linnavalitsusorganina, neljaks aastaks valitav duuma (linnavolikogu, vene keeles Ревельская городская дума), kes valis enda seast neljaliikmelise Tallinna Linnavalitsuse (vene keeles Ревельская городская управа) ja linnapea. Esimesed Tallinna linnavolikogu (linnaduuma) valimised toimusid 1877. aastal, valiti 72-liikmeline linnavolikogu. Magistraat ehk Tallinna raad püsis ainult kohtuorganina kohtureformi teostamiseni kuni 1889. aastani. Linnavolikogu valijad jagunesid, varalise seisundi järgi kolme valimisklassi ehk kuuriasse, kellest igaühel oli õigus määrata üks kolmandik linnavolikogu 72 liikmest, kes valiti neljaks aastaks. Tänu laienenud valijaskonnale omandasid, lisaks traditsioonilise linnaeliidile, ligipääsu linnajuhtimisele ka linnaelanikest aadlike, literaatide ja väikekodanluse esindajad, kes vastasid valimisseadusega kehtestatud maksu-, hiljem varanduslikule tsensusele. Linnaseadusega jagati linn 6-ks politseijoskonnaks^[4]. 1877. aastal detsembris toimunud esimestel Tallinna linnaduuma valimistel kuulus I kuuriasse (1. gildi ja 2. gildi kaupmehed ja suurkinnivaraomanikud ning jõukamad käsitöömeistrid^[5]) 86 kodanikku, II – 281 ja III – 1610 kodanikku. Esindatud oli vaid ligi 5% linnaelanikest. I ja II kuuria koosnesid veel üksnes sakslastest, III-s aga oli ka jõukaid venelasi ja eestlasi, sh eestlastest kaupmees ja trükikojaomanik Thomas Jakobson, venelastest endine gümnaasiumiinspektor Aleksander Tšumikov (1819–1902), sakslasest Eestimaa mõisnike krediitkassa sekretär ja üks eesti seltsi Lootus asutajaid Johan Julius von Gernet (1827–1903), Eestimaa ülemmaakohtu sekretär Eduard Koch (1829–1884), insener ja Viimsi mõisnik Viktor Karl Jakob von Maydell, advokaat Carl Grünreich (1828–1889), ajaloolane Eugen von Nottbeck jt^[6].

1878. aastast üüris Tallinna linnavolikogu ruume Vene tänav 19 hoones, hoones asus Tallinna linnavalitsuse koosolekute tuba. Väiksemas toas oli Tallinna linnapea vastuvõturuum. Seda vastuvõtutuba jõudis kasutada kolm Tallinna linnapead: parun Alexander Rudolf Karl von Uexküll (linnapea 1878–1883), Thomas Wilhelm Greiffenhagen (1883–1885) ja ka Viktor Karl Jakob von Maydell (1885–1894). Maja hoovipoolses osas, oli suurem tuba linnakantselei jaoks. 1890/1891. aastal kolis Tallinna linnapea ja linnakantselei tagasi Tallinna raekotta^[7]

Linnaseaduse alusel, 1892. aastast muutus senine varalise tsensusega piiratud rae liikmete valimisõigus ning nüüd anti valimisõigus kõigile Venemaa keisririigi alamaile, kes olid vähemalt 25-aastased, elanud Tallinna linnas vähemalt 2 aastat ja omasid linnas kinnisvara või ettevõtet. Kuni 1892. aastani jagati Tallinna rahvastikust valijad varanduse (linnale makstavate maksude suuruse) alusel 3 klassi. 1892. aastast jagati valijad politseijaoskondade järgi 6 osasse ja iga linnajagu valis oma suuruse järgi teatava arvu linnavolinikke.^[8]. 1892. aasta linnaseadusega muudeti varandustsensust muudeti rangemaks, linnavolikogu liikmete arvu vähendati, linnavalitsuse õigusi kitsendati veelgi ja kuberneri järelevalveõigust laiendati^[9].

Esimese eestseisja sai linnaduuma 22. jaanuaril 1903, kui selleks valiti parun Johann Karl Etienne Girard de Soucanton, kes oli sarnaseid kohustusi täitnud ka varem (alates 1892. aastast).

1904. aasta detsembris toimunud 1904. aasta linnavolinike valimistel saavutas eesti-vene valimisblokk esimest korda ajaloos enamuse. 60-liikmelisse linnavolikogusse valiti 37 eestlast, 4 venelast ja 19 sakslast. eestlased liitusid venelastega üheks blokiks ning saavutasid mõningate küsimuste otsustamiseks vajaliku 2/3 enamuse.^[10]

Esimene eestlasest linnaduuma juhataja oli Jaan Poska (aastatel 1905–1909), kes valiti senise parun Johann Karl Etienne Girard de Soucantoni järglaseks.

1913. aastal toimunud Tallinna linnavolinike valimistel valiti linnavolikokku 47 eestlast, 28 sakslast ja 5 venelast. Aastatel 1913–1917 oli Tallinna linnavalitsuse esimees Jaan Poska. 1917. aasta veebruaril toimunud Tallinna linnavolinike valimistel, valiti linnavolikokku 50 eestlast, 10 venelast ja 20 sakslast.

15. aprillil 1917 Venemaa Ajutise Valitsuse poolt avaldatud uue linnaseaduse põhjal määrati 1917. aasta augustis uued valimised: üldise, ühetaolise, salajase ja proportsionaalse põhimõtte alusel, kuid juba poliitiliste rühmituste kandidaatide kaudu. 19. (6. vkj) augustil 1917 toimunud Tallinna Linnavolikogu valimistel, osalesid umbes 70 000 valija seas taas ka Tallinnas asuvad Venemaa armee ja sõjalaevastiku sõjaväelased ning madrused. Tallinna Linnavolikogus said enamuse sotsiaaldemokraadid-enamlased (31 kohta), esseerid (22) ja sotsiaaldemokraadid-vähemlased (12). 101 saadikuga Tallinna Linnavolikogu valis linnavolikogu esimeheks enamlase Jaan Anvelti, kelle abideks said esseer Jakob Ümarik ja vähemlane Nikolai Köstner. Üheksaliikmelise Tallinna Linnavalitsuse esimeheks sai samuti enamlane Voldemar Vöölmann.

1930. aasta Tallinna linnavolinike valimise järel sai volikogu esimeheks Rudolf Paabo (Eesti Tööerakond) asemel August Rei (ESDTP). Volikogu esimehe abideks said Johannes Mürk (Tallinna Majaomanikkude Selts) ja Friedrich Uibopuu (Eesti Rahvaerakond). ^[11].

Vaata ka

Viited

↑ Tallinna Linnavolikogu 10. koosseisu liikmete registreerimine. Tallinna linna valimiskomisjoni 10. novembri 2021. aasta otsus number 25. Tallinna linna veebisait.
↑ Sulev Mäeltsemees (2019). Tallinna Linnavolikogu & Tallinna Linnavalitsus 30. Tallinn: Tallinna Arengu- ja Koolituskeskus. Lk 44.
↑ Vitsut kandideerib Tallinna linnavolikogu esimeheks, err.ee, 14.04.2005
↑ Raimo Pullat, Eesti kodanluse kujunemisest Tallinnas aastail 1871–1912, Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 13, 1963, nr 1 lk 49
↑ Toomas Karjahärm, Eesti linnakodanluse poliitlisest formeerumisest 1870-ndate aastate lõpust kuni 1914. aastani, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateadused. Köide 22, 1973, nr 3 lk 251-267
↑ Tiit Rosenberg, 1877. aasta linnaomavalitsuse reform ja Tallinna baltisaksa linnapead 1878–1918, lk 52
↑ TALLINNA TUNDMATU RAEKODA VENE TÄNAVALT, kes-kus.ee, September 2021
↑ Linnavalijate nimekiri, Tallinna Teataja, nr 253, 5 november 1912, lk 7-8
↑ Eesti entsüklopeedia. 12. köide: Eesti A–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 296-297.
↑ Brošüür "Tallinna Linnavolikogu", Tallinna Linnavolikogu, 2018
↑ Heiki Suurkask, Tallinna volikogu valimised 1930: Tallinna töölised visati seegi kord ukse taha, forte.delfi.ee, 22.09.2017

Välislingid

[1] Tallinna Linnavolikogu 10. koosseisu liikmete registreerimine. Tallinna linna valimiskomisjoni 10. novembri 2021. aasta otsus number 25. Tallinna linna veebisait.

[2] Sulev Mäeltsemees (2019). Tallinna Linnavolikogu & Tallinna Linnavalitsus 30. Tallinn: Tallinna Arengu- ja Koolituskeskus. Lk 44.

[3] Vitsut kandideerib Tallinna linnavolikogu esimeheks, err.ee, 14.04.2005

[4] Raimo Pullat, Eesti kodanluse kujunemisest Tallinnas aastail 1871–1912, Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 13, 1963, nr 1 lk 49

[5] Toomas Karjahärm, Eesti linnakodanluse poliitlisest formeerumisest 1870-ndate aastate lõpust kuni 1914. aastani, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateadused. Köide 22, 1973, nr 3 lk 251-267

[6] Tiit Rosenberg, 1877. aasta linnaomavalitsuse reform ja Tallinna baltisaksa linnapead 1878–1918, lk 52

[7] TALLINNA TUNDMATU RAEKODA VENE TÄNAVALT, kes-kus.ee, September 2021

[8] Linnavalijate nimekiri, Tallinna Teataja, nr 253, 5 november 1912, lk 7-8

[9] Eesti entsüklopeedia. 12. köide: Eesti A–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 296-297.

[10] Brošüür "Tallinna Linnavolikogu", Tallinna Linnavolikogu, 2018

[11] Heiki Suurkask, Tallinna volikogu valimised 1930: Tallinna töölised visati seegi kord ukse taha, forte.delfi.ee, 22.09.2017

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]