Kliiring
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Kliiring (inglise keeles clearing 'klaarimine'), ka tasaarvestus (inglise keeles set-off), on vastastikune võlakohustuste tasaarvestus, mis võib toimuda pankade vahendusel, sularahata tasaarvelduse või riikidevahelise tasaarveldusena.
Panganduses toimub kliiring pankade vahel ühe päeva jooksul sooritatud tehingute iga päeva lõpus kõikide maksete saldo ühekordse ülekandmisega.
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Kliiring on finantsringluste protseduur, milles kliiringu objekt töötab vahendajana ning võtab enda peale ostja ning müüja rolli antud transaktsioonis eesmärgiga tagada tellimust kahe poole vahel. Sellist praktikat kasutatakse tavaliselt rahvusvahelises ringluses ettevõtete vahel. Teisiti nimetatakse selliseid transaktsioone ka kompensatsiooni transaktsioonideks.
Kliiringut kasutatakse panganduses samuti nagu vastastikuste kohustuste "puhastust", tihti töötades tsükliliselt, ja nende funktsioonide täitmiseks kasutavad pangad tihti kliiringukeskusi. Sellisel juhul esineb kliiring sularahata kahe- või mitmepoolsete arvelduste vormina maksete süsteemis.
Kliiringu aluseks võivad samuti olla kaubanduslepingud, millele kirjutatakse alla maksumuse tasakaalustamiseks ringlustes ning mis määravad kindlaks toodete hulka ja tüüpi, aga samuti makselepingud, mis seavad partneritevaheliste maksete tegemise tingimusi. Maksmine sularahas saab olla teostatud ainult kahe partneri vahel. Ta tasakaalustab bilansi vahet poolte saldos (nagu kahe- või mitmepoolsete kohustiste, mis kujutavad endast tsiviil-, avalik-õiguslike kokkulepete või segaiseloomuga kokkulepete tagajärje).
Eristatakse kliiringu liike: pangakliiring, kliiring ettevõtete vahel, riikidevaheline kliiring (viimane võib olla kahe- või mitmepoolne). Omandivormi poolest jagunevad kliiringuasutused era- ning riiklikeks.
Näiteks Vene Föderatsioonis tekib kliiringuasutus suvalise (ükskõik millise) omandivormi alusel, mis on Vene Föderatsiooni seadusandlusega ettenähtud, ning sooritab oma tegevust kaubanduslikul alusel. Samuti juhuste ridadel võib kliiringuasutus sooritada oma tegevust ka mittekaubanduslikul alusel.
Näide
[muuda | muuda lähteteksti]Näiteks, üks pool tarnib teisele puuvilla hinnaga 500 eurot tonni eest ja teine pool tarnib esimesele autosid hinnaga 5000 eurot tüki eest. Sel juhul tarne korral, millega üks pool saab 20 tonni puuvilla ning teine pool saab 2 autot, jõuavad mõlemapoolsed maksed tasakaalu ning rahalised arveldused osutuvad üleliigseteks.
Kliiringu tüübid
[muuda | muuda lähteteksti]- Pangakliiring kujutab endast pangavaheliste sularahata arvelduste süsteemi, mis on sooritatud arvelduspalatite kaudu ning mis rajanevad teineteise vastu võrdsete maksete tasaarvestusele.
- Valuutakliiring esitab rahvusvaheliste arvelduste riikide vahel läbiviimise korda, mis tugineb selliste maksete (toodete ning teenuste eest) tasaarvestusele, mis omavad võrdset maksumust (sellist maksumust, mis on arvutatud nn kliiringuvaluutas kooskõlastatul hindadel).
- Lihtne kliiring on iga kliiringu osavõtja kohustuste kindlaksmääramine ning arveldused väärtpaberitel ja rahavahenditel kliiringu osavõtjaga iga sooritatud kliiringupuuli tehingu eest.
- Mitmepoolne kliiring on iga kliiringu osavõtja kohustuste kindlaksmääramine ning arveldused väärtpaberitel ja rahavahenditel kliiringu osavõtjaga kõikide sooritatud kliiringupuuli tehingute eest.
- Kaubakliiring on sularahata arveldused ettevõtete vahel tarnitud, müüdud teineteisele väärtpaberite või toodete ning osutatud teenuste eest, mida sooritatakse tasaarvestuse teel lähtudes maksete bilansi tingimustest.
Litsentsimine
[muuda | muuda lähteteksti]Kliiring on finantstegevuse litsentsitav liik. Kliiringukompaniide tegevust reguleerivad vastavate riikide keskpangad.
Netting
[muuda | muuda lähteteksti]Kliiringu osa on netting (inglise netting) ehk protsess, millel kliendi rahalised nõudmised arveldatakse võrreldes tema rahaliste kohustustega (s.t. tasaarvestus raharingluse alal). Nettingu tulemuste kohaselt määratakse iga kliendi jaoks kindlaks puhas saldo positsioon (s.o. ülejääk rahaliste nõudmiste suurusel, kui neid oli rahalistest kohustustest rohkem ning vastupidi). Nettingut on kasutatud protsendilistes "svoppides" (vene keeles "процентных свопах"), saldo kujutab endast erinevust tulu, mis on arvutatud kui fikseeritud protsent baasisummast, ning tulu, mis on arvutatud kui "ujuv" protsent (tariff) baasist, vahel. Saldot makstakse sellele poolele, mille tulu oli suurem.