Portaal:Ühiskond

Ajalugu • Biograafiad • Eesti • Filosoofia • Geograafia • Informaatika ja infotehnoloogia • Kaunid kunstid • Keel • Lennundus • Loodusteadused • Matemaatika • Meditsiin • Meri • Psühholoogia • Religioon • Sotsiaalteadused • Sport • Sümboolika • Tehnika • Toit • Ühiskond • Kõik portaalid

Muuda

Alamportaalid

Haridus • Hobid • Meelelahutus • Turism

Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum.

Definitsioone

Ühiskond on inimtegevuse keskkonna mittelooduslik osa – kõik, mida ei saa põhjendada loodusseadustega
Inimkäitumise kognitiivne ja normatiivne raamistik.
Kindlaid reegleid järgiv ja omavahel seotud inimkooslus.
Ühiskond on ennast taastootev inimkooslus, mida iseloomustab kindel asukoht, ajaline püsivus ja jagatud eluviis.
Ühiskond on inimgrupp, kelle vastastikused suhted on organiseeritud ja struktureeritud kultuuri poolt ja kultuur on see, mida inimene teeb ja millel pole bioloogilist ega geneetilist alust.
Ühiskond tähistab inimorganisatsiooni süsteemi, institutsionaalset raamistikku, mille üheks elemendiks on riik.

Valitud artikkel

Soovita artiklit

Lisa uus valitud artikkel järjekorras järgmisele portaali alamlehele.
Uuenda portaali pealehel mallis {{Portaalvasak1}} parameetri Valitud artikkel num väärtust (kasvata ühe võrra).

Valitud artiklid

Portaal:Ühiskond/Valitud artikkel/1

Eesti Ajakirjanike Liit (EAL) on Eesti ajakirjanike loomeliit ja ka ametiühing. Liitu kuulub umbkaudu 400 tegev- ja endist ajakirjanikku. Suurim osakond on Eesti Rahvusringhäälingus, eri- ja huvialati tegutsevad liidus sektsioonid.

Eesti Ajakirjanike Liit on Rahvusvahelise Ajakirjanike Föderatsiooni (International Federation of Journalists, IFJ) ja Euroopa Ajakirjanike Föderatsiooni (European Federation of Journalists, EFJ), Eesti Kultuuri Koja ning Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) liige. Eesti Ajakirjanike Liit oli 1997. aastal meedia eneseregulatsiooni organi Avaliku Sõna Nõukogu asutajaid. Loe edasi...

Portaal:Ühiskond/Valitud artikkel/2

Linnade allakäik (linnade lagunemine, linnade mädanemine) on protsess, mille käigus varem hästi toiminud linn kaotab muutunud majandus- ja sotsiaalolude tõttu palju elanikke ning jääb lagunema ja vananema. Selline protsess toob endaga kaasa väga palju sotsiaal- ja keskkonnaprobleeme. Kõige sagedasemad on taolised nähtused vanades tööstuslinnades, kus tööstuse tegutsemise ajal oli linn jätkusuutlik, aga pärast deindustrialiseerimist langeb linn depressiooni. Näitena võib välja tuua USA linna Detroiti. Linnade allakäik toob endaga kaasa rahvastiku vähenemise, elanikkonna muutused, suure töötuse, killustunud perekonnad ning suure kuritegevuse. Rahvaarvu vähenemise tõttu jäävad paljud hooned tühjaks ja neid ei hooldata ega parandata ning need jäävad lagunema, tekitades kõledat ja eemalepeletavat linnamaastikku.

1970.–1980. aastatest alates on linnade allakäiku seostatud peamiselt läänemaailma linnadega, Põhja-Ameerika ja mõningate Euroopa piirkondadega. Tol perioodil tehtud struktuurimuutused maailmamajanduses, transpordis ja poliitikas viisid majanduse ja sotsiaaltingimuste drastiliste muutusteni, mis põhjustasid linnade allakäigu teket. Loe edasi...

Portaal:Ühiskond/Valitud artikkel/3

Portaal:Ühiskond/Valitud artikkel/4

Portaal:Ühiskond/Valitud artikkel/5

Portaal:Ühiskond/Valitud artikkel/6

Valitud pilt

Soovita pilti

Lisa uus valitud pilt järjekorras järgmisele portaali alamlehele.
Uuenda portaali pealehel valitud pildi kasti mallis {{Juhuslik portaali osa}} parameetri max väärtust (kasvata ühe võrra).