Patendiamet
 | See artikkel vajab toimetamist. |
Patendiamet (edaspidi amet) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Oma ülesannete täitmisel esindab amet riiki (Patendiameti põhimäärus RTL 2003, 23, 334).
Tegevus
Tegevusvaldkond on seadusega sätestatud ülesannete ulatuses juhtimisfunktsiooni teostamine tööstusomandi õiguskaitse valdkonnas.
Tegevuse eesmärk on riigi majanduspoliitika elluviimine tööstusomandi õiguskaitse valdkonnas.
Põhiülesanded on:
- tööstusomandi esemetele (leiutised, kaubamärgid, tööstusdisainilahendused, mikrolülituse topoloogiad, geograafilised tähised) õiguskaitse andmine riigi nimel ja avalikkuse teavitamine õiguskaitse andmisest ning selle kehtivusest ametlike väljaannete kaudu, mida levitab ka Eesti Patendiraamatukogu
- osalemine oma tegevusvaldkonda puudutavate õigusaktide väljatöötamisel ning ettepanekute tegemine nende muutmiseks ja täiendamiseks
- osalemine oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitika, strateegiate ja arengukavade väljatöötamisel
- oma tegevusvaldkonnaga seotud projektide ettevalmistamine ja elluviimine, sealhulgas osalemine rahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel.
Rahvusvahelised tööstusomandialased lepingud, millega on Eesti ühinenud
| Lepingu nimetus | Eesti ühinemiskuupäev |
|---|---|
| Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon (Stockholmi akt 1967) Märkus. Eesti ühines Pariisi konventsiooniga (Washingtoni akt 1911) 12. veebruaril 1924. |
Eesti taasühines 24. augustil 1994 |
| Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni asutamise konventsioon (Stockholm, 1967) | 5. veebruar 1994 |
| Patendikoostööleping (Washington, 1970) | 24. august 1994 |
| Kaubamärkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkulepe (1957) | 27. mai 1996 |
| Mikroorganismide patendiekspertiisiks deponeerimise rahvusvahelise tunnustamise Budapesti leping (1977) | 14. september 1996 |
| Tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise klassifikatsiooni Locarno kokkulepe (1968) | 31. oktoober 1996 |
| Rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni Strasbourg'i kokkulepe (1971) | 27. veebruar 1997 |
| Märkide rahvusvahelise registreerimise Madriidi kokkuleppe protokoll (1989) | 18. november 1998 |
| Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping (TRIPS) | 13. november 1999 |
| Euroopa patentide väljaandmise konventsioon (Euroopa patendikonventsioon) | 1. juuli 2002 |
| Kaubamärgiõiguse leping (1994) | 7. jaanuar 2003 |
| Tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise Haagi kokkuleppe Genfi redaktsioon (1999) Tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise Haagi kokkuleppe 1999., 1960. ja 1934. aasta redaktsioonide rakendamise ühisjuhend |
23. detsember 2003 |
Ajaloost
23. mail 1919 määrati Eesti Vabariigi Kaubandus- ja Tööstusministeeriumi korraldusega nr. 41 ametisse ametnik patentide asjus. See päev on tööstusomandi õiguskaitse alguseks Eesti Vabariigis ning seega Patendiameti sünnipäev.
Esimene patendiseadus hakkas Eestis kehtima 15. aprillil 1921, kui Riigikogu võttis vastu seaduse 1896. aasta tsaariaegse vabriku- ja käsitööstuse seaduse, leiutiste, kaubamärkide, mustrite ja mudelite kaitse seaduse ning maksuseaduse muutmise kohta. Seaduse kohaselt loodi Patendiameti juurde Patendikomitee, kes vaatas läbi patenditaotlused ning otsustas kaubamärkide, mustrite ja mudelite registreerimise küsimusi.
12. veebruaril 1924 ühines Eesti Vabariik tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooniga, võttes endale kõik konventsioonist tulenevad kohustused. Eesti Vabariik oli 1927. aastast alates ka Berni konventsiooni liige.
1921. aasta patendiseadus asendati uuega 1937. aasta septembris ja kehtima hakkas see koos uue põhiseadusega 1. jaanuaril 1938. Seadus aktsepteeris Saksa patendisüsteemi.
1919–1940 andis Eesti Patendiamet välja 2931 patenti, registreeris 6587 kaubamärki ning 207 mustrit ja mudelit.
Pärast Eesti okupeerimist ja annekteerimist Nõukogude Liidu poolt 6. augustil 1940 Patendiamet likvideeriti.
Patendiamet taasasutati 3. detsembril 1991 pärast taasiseseisvumist 20. augustil 1991. Kaubamärgitaotluste vastuvõttu taasalustati 1. oktoobril 1992. Patendi- ja kasuliku mudeli registreerimise taotluste vastuvõttu taasalustati 23. mail 1994.
15. aprillil 1996 anti välja taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimene patent numbriga 2932 leiutaja Aleksander Kirmile. Nummerdus jätkas 1940. aastal katkenud Eesti Vabariigi patentide nummerdust.
Välislingid
 |
Vikisõnastiku artikkel: Patendiamet |