1934
Ilme
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Juuli 2024) |
◄ |
19. sajand |
20. sajand
| 21. sajand
◄ |
1900. aastad |
1910. aastad |
1920. aastad |
1930. aastad
| 1940. aastad
| 1950. aastad
| 1960. aastad
| ►
◄◄ |
◄ |
1930 |
1931 |
1932 |
1933 |
1934
| 1935
| 1936
| 1937
| 1938
| ►
| ►►
1934. aasta (MCMXXXIV) oli 20. sajandi 34. aasta.
Sündmused maailmas
[muuda | muuda lähteteksti]Jaanuar
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis jaanuar 1934
- 9. jaanuar – Eesti saadik Berliinis Karl Menning tegi lahkumisvisiidi Saksa Riigi presidendile Paul von Hindenburgile.
- 22. jaanuar – Riias arreteeriti Jaan Tõnissoni[küsitav] tehingutega[viide?] seotud erukindral Dmitri Lebedev.
- 30. jaanuar – Eesti saadik Stockholmis Friedrich Akel esitas oma ärakutsekirja Rootsi kuningale Gustav Vle.
Veebruar
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis veebruar 1934
- 6. veebruar – Eesti saadik Berliinis Friedrich Akel esitas oma volitused Saksamaa presidendile Paul von Hindenburgile.
Märts
[muuda | muuda lähteteksti]- 1. märts - avati Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum praeguses Müürivahe 12, Tallinn hoones (ehk algselt Tallinna Konservatooriumi ruumides, Assauwe tornis).
Aprill
[muuda | muuda lähteteksti]- ...
Mai
[muuda | muuda lähteteksti]- 15. mai – Lätis leidis aset Ulmanise riigipööre.
- 23. mai – tulevahetuses USA politseiga hukkusid kurikuulsad röövlid-mõrvarid Bonnie ja Clyde.
Juuni
[muuda | muuda lähteteksti]- 30. juuni – Saksamaal toimus pikkade nugade öö, mil Adolf Hitler kõrvaldas sadu SA liikmeid.
Juuli
[muuda | muuda lähteteksti]- 22. juuli – FBI agendid tapsid Chicagos gangster John Dillingeri.
August
[muuda | muuda lähteteksti]- 19. august – Saksamaal anti rahvahääletuses kogu võimutäius Adolf Hitlerile.
September
[muuda | muuda lähteteksti]- 8. september – USAs puhkes laeval Morro Castle tulekahju, milles hukkus 137 inimest.
- 12. september – Genfis sõlmiti üksmeele ja koostöö leping Eesti, Läti ja Leedu vahel.
Oktoober
[muuda | muuda lähteteksti]- ...
November
[muuda | muuda lähteteksti]- ...
Detsember
[muuda | muuda lähteteksti]- ...
Sündmused Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]Jaanuar
[muuda | muuda lähteteksti]- 3. jaanuar – lasti liikvele kahesendine vahetusraha.
- 4. jaanuar – USA saadik John van Antwerp MacMurray esitas oma volitused riigivanem Konstantin Pätsile.
- 15. jaanuar – sisemaistel postisaadetistel keelati Eesti saksakeelsete kohanimede tarvitamine.
- 15. jaanuar – Konstantin Päts seati Põllumeestekogude poolt riigivanema kandidaadiks.
- 21. jaanuar – algas Tallinnast Monte Carlosse kulgev tähesõit, millest võttis osa 17 autot[1].
- 24. jaanuar – hakkas kehtima muudetud põhiseadus, mis nägi ette riigivanema valimise rahva poolt viieks aastaks.
- 29. jaanuar – August Tõruvere valiti Alatskivi vallavanemaks.
- 30. jaanuar – toimus Eesti Olümpiakomitee korraline aasta peakoosolek, kus arutati Berliini olümpiamängudeks ettevalmistust; ühtlasi valiti komitee uueks esimeheks Johan Laidoner[1]
- 31. jaanuar – August Tepp esitas end kirjas Riigikogu juhatusele Riigivanema kandidaadiks.
Veebruar
[muuda | muuda lähteteksti]- 1. veebruar – Eesti vanim politseinik, allkonstaabel Jaan Kulmann, sai 70-aastaseks.
- 6. veebruar – Hariton Berezin valiti Mustvee alevivanemaks.
- 7. veebruar – August Jukk valiti Jõgeva alevivanemaks.
- 8. veebruar – registreeriti Konstantin Pätsi Riigivanemaks Valimist Korraldav Komitee.
- 12. veebruar – Johan Laidoner valiti Viljandi aukodanikuks.
- 15. jaanuar[küsitav] – välismaistel postisaadetistel keelati Eesti saksakeelsete kohanimede tarvitamine.
- 15. veebruar – Nõukogude Liidu täievoliline esindaja Aleksei Ustinov esitas oma volitused riigivanem Konstantin Pätsile.
- 17. veebruar – registreeriti ühing Vabadussõjalaste Rahvaliikumine.
- Veebruaris ilmus Heiti Talviku esimene luulekogu "Palavik"[2].
- 21. veebruar – Narvas toimus suusamaraton, kus esimest korda selgitati Eesti meister sellel alal. 50 km pikkuse distantsi võitis Edgar Siitan ajaga 3:41.24[1].
- 28. veebruar – Eesti esimeseks meistriks jäähokis tuli Tallinna Kalev, kes finaalis võitis Akadeemilist Spordiklubi 3:0[1]
Märts
[muuda | muuda lähteteksti]- 1. märts – toimus teine rahvaloendus, mille käigus loendati Eestis 1 126 134 inimest (88,2% eestlasi).
- 4. märts – Eesti jääpallikoondise 20. sajandi viimane, 11. maavõistlus, kus Porvoos kaotati Soomele 3:6[1]
- 7. märts – Soome eestlane Kalevi Kotkas ületas esimese eurooplasena Brasiilias Rio de Janeiros kõrgushüppes 2 meetrit[1].
- 12. märts – riigivanem Konstantin Päts kehtestas üleriigilise kaitseseisukorra ja määras Johan Laidoneri kaitsevägede ülemjuhatajaks.
- 12. märts – Kaitsevägede ülemjuhataja Johan Laidoner keelas poliitilised koosolekud nii kinnistes ruumides kui ka lahtise taeva all, samuti rongkäigud.
- 12. märts – Soomes Salpausselkä suusamängudelt võtsid esimest korda osa Eesti murdmaasuusatajad[1].
- 14. märts – moodustati Eesti Võimlejate Liit[1].
- 16. märts – Riigikogu kiitis valitsuse erakorralised meetmed heaks.
- 24. märts – registreeriti Kindral Johan Laidoneri Riigivanemaks Valimist Korraldav Selts.
- 24. märts – Jaan Inno valiti Koorküla vallavanemaks.
Aprill
[muuda | muuda lähteteksti]- 1. aprill – lahutati Kohtuministeerium ja Siseministeerium.
- 10. aprill – Riigikogu põllumeeste kogude rühm esitas ettepaneku vähendada Riigikogu liikmete arvu 50-ni.
- 20. aprill – Tapal hävis tulekahjus 12 elumaja kõrvalhoonetega.
- 25. aprill – riigivanem Konstantin Päts nimetas alates 1. maist 1934 Tallinna linnapeaks Jaan Sootsi.
- 25. aprill – Vabariigi Valitsus nimetas alates 1. maist 1934 Nõmme linnapeaks Ludvig Mühlbachi, Tartu linnapeaks Aleksander Tõnissoni ja Narva linnapeaks Jaan Lutsu.
- 26. aprill – Roomas toimusid Euroopa meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses, kus Eestit esindas vaid kaks maadlejat, kellest August Neo sai hõbemedali.[1].
Mai
[muuda | muuda lähteteksti]- 2. mai – Tallinnas avati Ülemiste tsiviillennuväli.
- 13–14. mai – valiti Nõmküla vallavolikogu.
- 25. mai – Valitsuse ettepanekul kuulutas riigivanem oma dekreediga välja koolireformi kava. Enam tähelepanu pöörati kutseharidusele. Koolikohustust lühendati 16-lt eluaastalt 14-le. Algkool muudeti 4-klassiliseks. Sellele järgnesid 5-klassiline keskkool ja 3-klassiline gümnaasium.[3]
- 29. mai – Tallinnas tegi esimese lennu esimene Eestis konstrueeritud lennuk PON-2 Enn.[2]
Juuni
[muuda | muuda lähteteksti]- 2. juuni – Tartus algasid Eesti riigi lipu 50. aastapäeva pidustused[2].
- 3. juuni – eelmise päeva lipu pidustuste raames avati Otepää kiriku seinal bareljeefid, mis EÜS oli lipu õnnistamisele pühendanud[2].
- 13. juuni – valitsus otsustas, et riigistab osaühisuse Raadio-Ringhääling[2].
- 14. juuni – Valdeku laskeväljal hukkus mürsuplahvatuses 10 Tondi sõjakooli aspiranti ning vigastada sai üle 20 sõjaväelase.[4]
- 15.–17. juuni – Tallinnas toimusid I Eesti Mängud. Mängudelt võttis osa üle 3000 võimleja ja 500 sportlase[1].
- 18. juuni – asutati Eesti Veespordi Liit; selle põhikiri registreeriti 5. jaanuar 1935[1].
- 19. juuni – EELK kirikukogu valis uueks piiskopiks Tartu Ülikooli teoloogiaprofessori Hugo-Bernhard Rahamäe[2].
- 23. juuni – Võnnu lahingu aastapäeva tähistati esimest korda võidupühana.
- 29. juuni – toimus Eesti-Leedu jalgpallimaavõistlus, mis jäi viiki 1:1[1].
Juuli
[muuda | muuda lähteteksti]- ...
August
[muuda | muuda lähteteksti]- 1. august – lasti käibele 1-kroonine metallvahetusraha.
- 17. august – Vabariigi Valitsus vabastas ametist Irboska vallavanema Nikita Semjonovi.
- 18.–20. august – Soome president Pehr Evind Svinhufvud oli visiidil Eestis.
September
[muuda | muuda lähteteksti]- 15. september – avati Tallinna Kunstihoone.
- 15. september – Pärnu linna delegatsioon andis riigivanem Konstantin Pätsile Pärnu aukodaniku diplomi.
- 15. september – riigivanem Konstantin Päts kohtus V Riigikogu rühmade esindajatega.
- 16. september – Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piiskop Hugo Bernhard Rahamägi ordineeriti piiskopiks.
- 21. september – Valdu Rannaleet ületas purilennukil Sinilind Soome lahe.
Oktoober
[muuda | muuda lähteteksti]- 1. oktoober – loodi Valitsuse Informatsiooni ja Propaganda Talitus[5].
- 2. oktoober – Riigivanema otsusega lõpetati V Riigikogu istungjärk.
November
[muuda | muuda lähteteksti]- 2. november – asutati Inseneride Koda[2].
- 17. november – ilmus lavakunsti kuukirja "Teater" esimene number[2].
Detsember
[muuda | muuda lähteteksti]- 12. detsember – esimest korda anti välja riigivanema kirjandusauhinnad, pärjatuiks osutusid Anton Hansen Tammsaare ja Karl-August Hindrey[2].
- 21. detsember – jõustus 18. detsembril antud Siseministri sundmäärus nr 19 trükitoodete suhtes, perioodilised trükitooted pidid avaldama ametlikke teadaandeid[6].
- Aasta lõpus ilmub kaks tähelepanuväärset ajaloolist romaani: "Ümera jõel" (autor: Mait Metsanurk) ja "Surnud majad" (autor: August Mälk)[2].
Sündinud
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Sündinud 1934
- 7. jaanuar – Charlie Jenkins, USA kergejõustiklane
- 7. jaanuar – Abel Posse, Argentina kirjanik ja diplomaat
- 10. jaanuar – Leonid Kravtšuk, Ukraina poliitik
- 11. jaanuar – Jean Chrétien, Kanada poliitik
- 27. jaanuar – Édith Cresson, Prantsuse poliitik
- 1. veebruar – Andres Sööt, eesti filmilooja
- 2. veebruar – Otar Ioseliani, gruusia filmirežissöör
- 10. veebruar – Ilona Laaman, eesti luuletaja
- 11. veebruar – Manuel Noriega
- 24. veebruar – Bettino Craxi, Itaalia poliitik
- 27. veebruar – Ralph Nader, USA poliitaktivist
- 3. märts – Jacek Kuroń, Poola poliitik
- 6. märts – Mihhail Žvanetski, humorist
- 9. märts – Juri Gagarin, kosmonaut
- 26. märts – Herald Eelma, eesti graafik
- 1. aprill – Vladimir Pozner, teleajakirjanik
- 15. aprill – Kuulo Kalamees, eesti seeneteadlane
- 18. aprill – Arne Mikk, eesti ooperilavastaja
- 22. aprill – Ene-Margit Tiit, eesti matemaatik
- 24. aprill – Shirley MacLaine, USA filminäitleja
- 4. mai – Tatjana Samoilova, vene teatri- ja filminäitleja
- 8. mai – Udo Petersoo
- 21. mai – Gleb Panfilov, filmirežissöör
- 30. mai – Aleksei Leonov, kosmonaut
- 6. juuni – Albert II, Belglaste kuningas
- 10. juuni – Valli Naelapea, eesti luuletaja
- 29. juuni – Taavo Virkhaus, eesti dirigent
- 1. juuli – Sydney Pollack, USA filmirežissöör
- 1. juuli – Ester Pajusoo, eesti näitleja
- 1. juuli – Nasta Pino, eesti ajakirjanik
- 4. juuli – Colin Welland, Briti näitleja ja stsenarist
- 7. juuli – Rein Einasto, eesti geoloog
- 11. juuli – Giorgio Armani, moekunstnik
- 12. juuli – Van Cliburn, USA pianist
- 13. juuli – Wole Soyinka, Nigeeria kirjanik
- 13. juuli – Aleksei Jelissejev, kosmonaut
- 16. juuli – Õie Orav, eesti filmiloolane
- 19. juuli – Hilja Varem, eesti näitleja
- 2. august – Valeri Bõkovski, kosmonaut
- 2. august – Ain-Elmar Kaasik, eesti arstiteadlane
- 2. august – Tatjana Elmanovitš, eesti filmiteadlane
- 2. august – Lembit Valt, eesti filosoof
- 3. august – Jonas Savimbi, Angola poliitik
- 4. august – Allan Murdmaa, eesti arhitekt
- 16. august – Pierre Richard, prantsuse koomik
- 22. august – Norman Schwarzkopf, USA kindral
- 30. august – Anatoli Solonitsõn, vene filminäitleja
- 4. september – Eduard Hill, estraadilaulja
- 6. september – Tiiu Lass, eesti keraamik
- 13. september – Tamara Milaškina, vene ooperilaulja
- 19. september – Brian Epstein
- 20. september – Sophia Loren, itaalia filmitäht
- 21. september – Leonard Cohen, Kanada laulja
- 22. september – Mart Niklus, eesti vabadusvõitleja
- 22. september – Helga Nõu, eesti kirjanik
- 23. september – Per Olov Enquist, rootsi kirjanik
- 26. september – Winnie Mandela
- 28. september – Brigitte Bardot, prantsuse filminäitleja
- 7. oktoober – Ulrike Meinhof
- 13. oktoober – Nana Mouskouri, laulja
- 18. oktoober – Kir Bulõtšov, ulmekirjanik
- 19. oktoober – Kalju Terasmaa, eesti muusik
- 22. oktoober – Georgi Jungvald-Hilkevitš, Venemaa filmilavastaja, -produtsent ja -stsenarist
- 5. november – Kira Muratova, filmirežissöör
- 9. november – Carl Sagan, USA astronoom
- 9. november – Ingvar Carlsson, Rootsi poliitik
- 10. november – Ülle Ulla, eesti baleriin ja näitleja
- 19. november – Valentin Ivanov, Nõukogude Liidu jalgpallur
- 24. november – Alfred Schnittke, helilooja
- 28. november – Kaljo Põllu, eesti graafik
- 8. detsember – Alissa Freindlihh, filminäitleja
- 18. detsember – Boriss Volõnov, kosmonaut
- 21. detsember – Hendrik Krumm, Eesti laulja
- 26. detsember – Richard Swinburne, inglise filosoof
- 27. detsember – Larissa Latõnina, Nõukogude Liidu sportvõimleja, edukaim sportlane olümpiamängudel 18 medaliga
Surnud
[muuda | muuda lähteteksti]- 1. jaanuar – Jakob Wassermann, saksakeelne kirjanik
- 1. jaanuar – Gustav Märja, Petseri konstaabel
- 31. jaanuar – Walter Wellman, USA lennunduspioneer
- 11. veebruar – Fritz Klatte, saksa keemik
- 18. veebruar – Albert I, Belglaste kuningas
- 23. veebruar – Edward Elgar, briti helilooja
- 7. märts – Ernst Enno, eesti kirjanik
- 14. märts – João do Canto e Castro, Portugali sõjaväelane ja poliitik
- 23. mai – Clyde Barrow ja Bonnie Parker
- 11. juuni – Lev Võgotski, Nõukogude psühholoog ja eripedagoog.
- 1. juuli – Ernst Röhm (tapeti)
- 4. juuli – Marie Curie
- 25. juuli – Nestor Mahno
- 2. august – Paul von Hindenburg, Saksa kindral ja poliitik
- 9. oktoober – Alexander von Kluck, saksa sõjaväelane
- 16. november – Alice Liddell, Lewis Carrolli raamatu "Alice Imedemaal" nimitegelase prototüüp
- 1. detsember – Sergei Kirov, nõukogude riigitegelane (tapeti)
- füüsika – auhinda välja ei antud
- keemia – Harold Clayton Urey
- meditsiin – George Hoyt Whipple, George Richards Minot, William Parry Murphy
- kirjandus – Luigi Pirandello
- rahu – Arthur Henderson
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
- ↑ 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 230–233
- ↑ Heino Rannap, Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia
- ↑ "„Viska ära! See, kurat, võib lõhkeda!"". Eesti Ekspress. Vaadatud 6. juuli 2021.
- ↑ Valitsuse informatsiooni ja propaganda talituse seadus (RT 1934, 81, 680)
- ↑ Siseministri sundmäärus nr 19, RT 1934, 107, 845