Hausa keel
| Hausa keel (Harshen Hausa) | |
|---|---|
| Kõneldakse | Nigeeria, Niger, Ghana, Benin, Kamerun, Elevandiluurannik, Sudaan, Togo |
| Piirkonnad | Sahel |
| Kokku kõnelejaid | 43 miljonit [1] |
| Keelesugulus |
afroaasia keeled tšaadi keeled lääne-tšaadi keeled hausa-gwandara (A.1) hausa keel |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-1 | ha |
| ISO 639-2 | hau |
| ISO 639-3 | hau |
 Nigeeria ja Nigeri alad, kus räägitakse hausa keelt | |
Hausa keel on afroaasia keelkonna Lääne-Tšaadi keelte rühma kuuluv keel, mida räägitakse peamiselt Nigeerias ja Nigeris, samuti Ghanas, Beninis, Kamerunis, Elevandiluurannikul, Sudaanis ja Togos. Seda keelt kõnelevad emakeelena umbes 25 miljonit inimest ja teise keelena umbes 15 miljonit inimest,[1] mis teeb temast neljanda kõige räägituma keele Aafrikas kõnelejate koguarvu poolest (araabia, berberi ja suahiili keele järel).[2] Hausa keel on kõige tähtsam lingua franca Lääne- ja Kesk-Aafrikas.[3]
Hausa keele standard on Kano dialekt, mida räägitakse Kanos, Nigeeria suuruselt teises linnas, ja mis kuulub hausa keele dialektide ida gruppi.[4]
Fonoloogia
Hausa keeles on 5 täishäälikut, mida saab hääldada lühidalt ja pikalt ning 4 diftongi (kokku 14 vokaalfoneemi).[4]
Monoftongid:
a) Lühikesed vokaalid: /a/, /e/, /i/, /o/ ja /u/.
b) Pikad vokaalid: /aa/, /ee/, /ii/, /oo/ ja /uu/.
Diftongid: /ai/, /au/, /iu/ ja /ui/.
Hausa keel kuulub toonikeelte hulka. Igaüht viiest täshaalikutest võib hääldada madala, kõrge või langeva tooniga. Standardses kirjakeeles toon ei ole märgitud.
à è ì ò ù (madal toon)
á é í ó ú (kõrge toon)
â ê î ô û (langev toon)
Hausa keeles on 23 või 25 konsonantfoneemi (täpne arv sõltub konkreetse inimese keelekasutusest).
| Bilabiaalne | Alveolaarne | Postalveolaarne | Palataalne | Velaarne | Glotaalne | |||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| palataliseeritud | tavaline | labialiseeritud | tavaline | palataliseeritud | ||||||
| Nasaalne | m | n | ||||||||
| Klusiil | helitu | t | t͡ʃ | c | k | kʷ | ʔ | ʔʲ | ||
| heliline | b | d | d͡ʒ | ɟ | ɡ | ɡʷ | ||||
| abruptiivne | t͡sʼ | t͡ʃʼ | cʼ | kʼ | kʷʼ | |||||
| implosiivne | ɓ | ɗ | ||||||||
| Frikatiiv | helitu | ɸ | s | ʃ | h | |||||
| heliline | z | |||||||||
| Tremulant | r | |||||||||
| Kõks (ingl flap) | ɽ | |||||||||
| Poolvokaal | l | j | w | |||||||
Hausa keeles on 6 glotaalset konsonanti, mida saab hääldada 4-5 erinevas artikulatsioonikohas:
- b' / ɓ, implosiivne konsonant [ɓ], mõnikord [ʔb];
- d' / ɗ, implosiivne [ɗ], mõnikord [dʔ];
- ts', ejektiivne konsonant, [tsʼ] või [sʼ] vastavalt dialektile;
- ch', ejektiivne [tʃʼ] (puudub Kano dialektis);
- k' / ƙ, ejektiivne [kʼ]; [kʲʼ] ja [kʷʼ] on erinevad konsonandid;
- 'y, palataliseeritud glotaalne klusiil [ʔʲ], esineb ainult väikses tihtikasutatavate sõnade hulgas.
Kirjasüsteemid
Hausa keeles kasutatakse kolme kirjasüsteemi:
1) Boko - oli loodud ladina tähestiku baasil ning viidud kasutusele 1930. aastatel Briti koloniaaladministratsiooni poolt. See on tänapäeva hausa keele ametlik kirjasüsteem.[4]
| A a | B b | Ɓ ɓ | C c | D d | Ɗ ɗ | E e | F f | G g | H h | I i | J j | K k | Ƙ ƙ | L l |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| /a/ | /b/ | /ɓ/ | /tʃ/ | /d/ | /ɗ/ | /e/ | /ɸ/ | /ɡ/ | /h/ | /i/ | /(d)ʒ/ | /k/ | /kʼ/ | /l/ |
| M m | N n | O o | R r | S s | Sh sh | T t | Ts ts | U u | W w | Y y | Ƴ ƴ | Z z | ʼ | |
| /m/ | /n/ | /o/ | /r/, /ɽ/ | /s/ | /ʃ/ | /t/ | /(t)sʼ/ | /u/ | /w/ | /j/ | /ʔʲ/ | /z/ | /ʔ/ |
2) Ajami - araabia tähestik, mis on olnud kasutusel alates 17. sajandist. Sellel puudub standardne kasutussüsteem. Tänapäeval kasutatakse seda peamiselt luuletuste kirjutamiseks, samuti mõnedes raamatutes ja vähemalt ühes ajalehes.[5]
3) Braille ehk pimedate kiri - loodud ingliskeelse Braille kirja põhjal. Lisaks standardsele Braille ladina tähestikule on olemas tähed ⠟ kw, ⠩ sh, ja ⠌ ts ning kolm tuletatud tähte:[6]
| Lähtetäht | b | d | k | y |
| Tuletatud täht | ɓ | ɗ | ƙ | ƴ |
Nimisõnad
On olemas ainsuse ja mitmuse kategooria. Mitmuse moodustamine toimub järgmiste võtete abil:
1) a-lõpulistel sõnadel:
- a asemel on ai, oi või u: albassa-albassai (sibul-sibulad);
- sõnale lisatakse partiklid -ne, -ki, -naki või -ye: oba-obane (isa-isad), gona-gonaki (farm-farmid), kwana-kwanaki (päev-päevad), uwa-uwaye (ema-emad);
- a jäetakse välja ning toimub viimase silbi ebareeglipärane reduplikatsioon: danga-dangogi (aed-aiad), yasa-yasosi (sõrm-sõrmed), kofa-kofofi (uks-uksed);
- a ärajätmine ning -una lisamine juurele: kataruka-katarukuna (sild-sillad), riga-riguna (jope-joped).
2) ainsuses e-ga lõppevatel sõnadel toimub kas viimase silbi reduplikatsioon või viimase vokaali ärajätmine ning silbi -aye lisamine: wake-wakeke (uba-oad), fure-furaye (õis-õied).
3) i-lõpulistel sõnadel:
- i asemel on a, ai või are: aboki-abokai (sõber-sõbrad), wuri-wurare (koht-kohad), marari-marare (orb-orvud);
- i ärajätmine ning -una lisamine juurele: daki-dakuna (kodu-kodud);
- i ärajätmine ning -aye lisamine juurele: kifi-kifaye (kala-kalad).
4) o-lõpulistel sõnadel:
- o asemel on a või i: yaro-yara (poiss-poisid), bako-baki (võõras-võõrad);
- o ärajätmine ning -aye lisamine juurele: berdo-berdaye (tuvi-tuvid);
- o ärajätmine ning -anu või -unu lisamine juurele: ido-idanu (silm-silmad), sanfo-sanfuna (korv-korvid);
- -ni või -ri lisamine juurele: kafo-kafoni (sarv-sarved).
5) u-lõpulistele sõnadele lisatakse -a või -na: hanu-hanua (käsi-käed), rumbu-rumbuna (hoidla-hoidlad).
Sugu
Hausa keeles on olemas mees- ja naissugu, kusjuures seda märgitakse ainult ainsuses. Sugude eristamiseks ning väljendamiseks on järgmised võimalused:
1) Erinevate sõnade kasutamine: oba (isa) - uwa (ema), mutum (mees) - matše (naine);
2) Lisasõnade kasutamine (miši või namiši - mees, matše - naine): da namiši (meeslaps=poiss), dia matše (naislaps=tüdruk);
3) Erinevad sõnalõpud: naissoost substantiividel on tavaliselt lõpp -a, meessoost nimisõnadel võib lõpus olla ükskõik milline vokaal, nt sariki (kuningas) - saraunia (kuninganna).
Adjektiivid ühilduvad nimisõnaga soos ja arvus.
Kääne
On olemas ainult genitiivi kääne, mida väljendatakse partiklite lisamisega – na (meessugu), ta (naissugu):
Riga ta Abbega (Abbega jope)
Kwara na šinkaffa (riisitera)
Kiire häälduse tõttu võib vokaal a ühendis na ära kaduda ning genitiivile osutab kahe substantiivi vahel paiknev üksik n:
Suna-n-yaro (poisi nimi)
Tegusõnad
Aeg
Hausa keeles on viis aega - aorist (indefiniitne minevik), imperfekt, olevik, perfekt, tulevik. Olevik, perfekt ja tulevik esinevad kahes vormis: finiitses vormis ning partitsiibi vormis.
Aegade moodustamiseks kasutatakse verbaalpronoomeneid, mis paiknevad verbi ees ning koosnevad subjekti pronoomenitest ning aega määravatest sufiksitest. Verbaalpronoomenitel on kaks vormi: empaatiline e subjektiivne ja tavaline e objektiivne.
Järgmises tabelis on välja toodud hausa keele verbaalpronoomenid. Aoristi puhul esimeseks on antud tavaline vorm ning sulgudes empaatiline vorm. Teiste aegade empaatilised vormid saab moodustada vastavate partiklite lisamisega enne tavalist vormi. Oleviku, perfekti ning tuleviku puhul esimesena on antud finiitne vorm ning sulgudes partitsiibi vorm.
| Aorist | Imperfekt | Olevik | Perfekt | Tulevik | |
|---|---|---|---|---|---|
| Mina | na (nina) | na | ni ke (nina) | nina (nika) | ni/ni-i (zani) |
| Sina (meessugu) | ka (kaika) | ka | ka ke (kana) | kaka (kanka) | ka/ka-a (zaka) |
| Sina (naissugu) | ki (ke ki) | kin | ki ke (kina) | kika (kinka) | ki/ki-i (zaki) |
| Tema (m) | ya (ši ya) | ya | ši ke (šina) | šika (šinka) | ši/ši-i (zaši) |
| Tema (n) | ta (ita ta) | ta | ta ke (tana) | taka (tanka) | ta/ta-a (zata) |
| Meie | mu (mu mu) | mun | mu ke (muna) | muka (munka) | mu/mu-u (zamu) |
| Teie | ku (ku ku) | kun | ku ke (kuna) | kuka (kunka) | ku/ku-u (zaku) |
| Nemad | su (su su) | sun | su ke (suna) | suka (sunka) | su/su-u (zasu) |
| Prefiksid passiivis | a | an | ake (ana) | aka (anka) | a |
Olevikus tähistavad aega peale subjekti pronoomenite veel partikkel -na, abiverb ke ning verbile liituv silp -wa (nt Mi kana-kaowa - Mida sa tood?).
Käskiv kõneviis
Käskivat kõneviisi märgitakse personaalpronoomenite lisamisega enne verbivormi: ka-taffi (m) - 'sina mine', ku-taffi - 'teie minge'. Eitust väljendatakse ba kordusega: ba ka-taffi ba - 'sina ära mine'.
Tingiv kõneviis
Tingivat kõneviisi väljendatakse sidesõnade kadan ja en lisamisega (tähenduses 'kui').
Hausa keel kasutab sõnajärge Subjekt-Verb-Objekt (SVO),[1] mis on teine kõige levinum sõnajärjetüüp maailmas. Morfoloogilise tehnika poolest kuulub hausa keel aglutinatiivsete keelte hulka.[8]
Numbrid
Hausa keele numbrid ühest kümneni:[9]
üks – daya
kaks – biyu a
kolm – uku
neli – huɗu
viis – biyar
kuus – shida
seitse – bakwai
kaheksa – takwas
üheksa – tara
kümme – goma
Keelenäiteid[10]
| yārṑ | yā | fāɗì |
| poiss | PST.3SG.M | kukkuma |
Poiss kukkus.
| mā̀tā-tā | tanā̀ | dafà | àbinci |
| naine-POSS.1SG.F | IPFV.3SG.F | tegema | söök |
Minu naine teeb süüa.
Glossimisel kasutatud lühendid:
- PST - minevik
- 3 - kolmas isik
- SG - singular e ainsus
- M - meessugu
- POSS - possessiivne aspekt
- 1 - esimene isik
- F - naissugu
- IPFV - imperfektiivne aspekt
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 The Ethnologue. Hausa, the Language of Nigeria. Kasutatud 26.10.2013. (inglise keeles)
- ↑ Languages of Africa. Forum on China-Africa Cooperation. Kasutatud 26.10.2013. (inglise keeles)
- ↑ Hausa language. Encyclopedia Britannica. Kasutatud 26.10.2013. (inglise keeles)
- ↑ 4,0 4,1 4,2 Hausa language. Wikipedia, the Free Encyclopedia. Kasutatud 26.10.2013. (inglise keeles)
- ↑ Hausa language, alphabets and pronunciation. Omniglot, the Online Encyclopedia of Writing Systems and Languages. Kasutatud 26.10.2013. (inglise keeles)
- ↑ Nigerian Braille. Wikipedia, the Free Encyclopedia. Kasutatud 26.10.2013. (inglise keeles)
- ↑ Schön, James Frederick. 1862. Grammar of the Hausa language. London, Church Missionary House. Kasutatud 26.10.2013. (inglise keeles)
- ↑ Hausa. About World Languages. Kasutatud 26.10.2013. (inglise keeles)
- ↑ Hausa Numbers. Learn101.org. Kasutatud 26.10.2013. (inglise keeles)
- ↑ Examples for language Hausa. The World Atlas of Language Structures Online. Kasutatud 26.10.2013. (inglise keeles)