Hausa keel
| Hausa keel (Harshen Hausa) | |
|---|---|
| Kõneldakse | Nigeeria, Niger, Ghana, Benin, Kamerun, Elevandiluurannik, Sudaan, Togo |
| Piirkonnad | Sahel |
| Kokku kõnelejaid | 43 miljonit [1] |
| Keelesugulus |
Afroaasia keeled Tšaadi keeled Lääne-Tšaadi keeled Hausa-Gwandara (A.1) Hausa keel |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-1 | ha |
| ISO 639-2 | hau |
| ISO 639-3 | hau |
 Nigeeria ja Nigeri alad, kus räägitakse hausa keelt | |
Hausa keel on afroaasia keelkonna Lääne-Tšaadi keelte rühma kuuluv keel, mida räägitakse peamiselt Nigeerias ja Nigeris, aga ka Ghanas, Beninis, Kamerunis, Elevandiluurannikul, Sudaanis ja Togos. Seda keelt kõnelevad emakeelena umbes 25 miljonit inimest ja teise keelena umbes 15 miljonit inimest,[1] seega on hausa keel Aafrikas kõnelejate arvult neljandal kohal (araabia, berberi ja suahiili keele järel).[2] Hausa keel on levinuim lingua franca Lääne- ja Kesk-Aafrikas.[3]
Hausa keele standard on Nigeeria suuruselt teises linnas Kanos kõneldav Kano murre, mis kuulub hausa keele idamurderühma.
Fonoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Hausa keeles on viis täishäälikut, mida saab hääldada nii lühikeselt kui pikalt ning neli diftongi (kokku 14 vokaalfoneemi).
Monoftongid:
a) Lühikesed vokaalid: /a/, /e/, /i/, /o/ ja /u/.
b) Pikad vokaalid: /aa/, /ee/, /ii/, /oo/ ja /uu/.
Diftongid: /ai/, /au/, /iu/ ja /ui/.
Hausa keel kuulub toonikeelte hulka. Kõiki täishäälikuid võib hääldada madala, kõrge või langeva tooniga. Standardses kirjakeeles tooni ei märgita.
à è ì ò ù (madal toon)
á é í ó ú (kõrge toon)
â ê î ô û (langev toon)
Hausa keeles on 23 või 25 konsonantfoneemi (täpne arv sõltub keelekasutusest).
| Bilabiaalne | Alveolaarne | Postalveolaarne | Palataalne | Velaarne | Glotaalne | |||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| palataliseeritud | tavaline | labialiseeritud | tavaline | palataliseeritud | ||||||
| Nasaal | m | n | ||||||||
| Klusiil | helitu | t | t͡ʃ | c | k | kʷ | ʔ | ʔʲ | ||
| heliline | b | d | d͡ʒ | ɟ | ɡ | ɡʷ | ||||
| abruptiivne | t͡sʼ | t͡ʃʼ | cʼ | kʼ | kʷʼ | |||||
| implosiivne | ɓ | ɗ | ||||||||
| Frikatiiv | helitu | ɸ | s | ʃ | h | |||||
| heliline | z | |||||||||
| Tremulant | r | |||||||||
| Kõks (ingl flap) | ɽ | |||||||||
| Poolvokaal | l | j | w | |||||||
Hausa keeles on 6 glotaalset konsonanti, mida saab hääldada 4–5 erinevas artikulatsioonikohas:
- b' / ɓ, implosiivne konsonant [ɓ], mõnikord [ʔb];
- d' / ɗ, implosiivne [ɗ], mõnikord [dʔ];
- ts', ejektiivne konsonant, [tsʼ] või [sʼ] vastavalt dialektile;
- ch', ejektiivne [tʃʼ] (puudub Kano dialektis);
- k' / ƙ, ejektiivne [kʼ]; [kʲʼ] ja [kʷʼ] on erinevad konsonandid;
- 'y, palataliseeritud glotaalne klusiil [ʔʲ], esineb ainult väikses tihtikasutatavate sõnade hulgas.
Kirjasüsteemid
[muuda | muuda lähteteksti]Hausa keelel on kolm kirjasüsteemi:
1) Boko – ladina tähestiku põhjal loodud süsteem, mille võttis kasutusse Briti koloniaaladministratsioon 1930. aastatel. See on tänapäevase hausa keele ametlik kirjasüsteem.
| A a | B b | Ɓ ɓ | C c | D d | Ɗ ɗ | E e | F f | G g | H h | I i | J j | K k | Ƙ ƙ | L l |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| /a/ | /b/ | /ɓ/ | /tʃ/ | /d/ | /ɗ/ | /e/ | /ɸ/ | /ɡ/ | /h/ | /i/ | /(d)ʒ/ | /k/ | /kʼ/ | /l/ |
| M m | N n | O o | R r | S s | Sh sh | T t | Ts ts | U u | W w | Y y | Ƴ ƴ | Z z | ʼ | |
| /m/ | /n/ | /o/ | /r/, /ɽ/ | /s/ | /ʃ/ | /t/ | /(t)sʼ/ | /u/ | /w/ | /j/ | /ʔʲ/ | /z/ | /ʔ/ |
2) Ajami – araabia tähestikul põhinev süsteem, mis on olnud kasutusel alates 17. sajandist. Sellel puudub standardkeeles rakendus. Tänapäeval kasutatakse seda peamiselt ilukirjanduses, luuletustes ja mõnedes raamatutes, ning vähemalt ühes ajalehes.[4]
3) Braille ehk pimedate kiri – põhineb ingliskeelsel Braille kirjal.
Lisaks standardsele Braille ladina tähestikule on olemas järgmised tähed: 
kw, 
sh, 
ts, 
ɗ (moodustatud ingliskeelsete q, sh, st, ed põhjal) ning kolm tuletatud tähte:[5]
| Lähtetäht: |  b |
 k |
 y |
|---|---|---|---|
| Tuletatud täht: |  ɓ |
 ƙ |
 ƴ |
Käändsõnad
[muuda | muuda lähteteksti]Hausa keeles eristatakse nimisõna ainsust ja mitmust. Mitmust moodustatakse järgmistel viisidel:
1) a-lõpuliste sõnade puhul:
- foneem a asendub diftongidega ai, oi või foneemiga u: albassa-albassai (sibul-sibulad);
- sõnale lisatakse sufiks -ne, -ki, -naki või -ye: oba-obane (isa-isad), gona-gonaki (farm-farmid), kwana-kwanaki (päev-päevad), uwa-uwaye (ema-emad);
- a jäetakse välja ning toimub viimase silbi ebareeglipärane reduplikatsioon: danga-dangogi (aed-aiad), yasa-yasosi (sõrm-sõrmed), kofa-kofofi (uks-uksed);
- a asemele lisatakse tüvele mitmuse tunnus -una: kataruka-katarukuna (sild-sillad), riga-riguna (jope-joped).
2) e-lõpuliste sõnade puhul reduplitseeritakse viimane silp või asendatakse lõppvokaal mitmuse tunnusega -aye: wake-wakeke (uba-oad), fure-furaye (õis-õied).
3) i-lõpuliste sõnade puhul:
- i asendub a, ai või are-ga: aboki-abokai (sõber-sõbrad), wuri-wurare (koht-kohad), marari-marare (orb-orvud);
- i asemel lisatakse tüvele mitmuse tunnus -una: daki-dakuna (kodu-kodud);
- i asemel lisatakse tüvele mitmuse tunnus -aye: kifi-kifaye (kala-kalad).
4) o-lõpulistel sõnadel:
- o asendub a või i-ga: yaro-yara (poiss-poisid), bako-baki (võõras-võõrad);
- o asemel lisatakse tüvele mitmuse tunnus -aye: berdo-berdaye (tuvi-tuvid);
- o asemel lisatakse tüvele mitmuse tunnus -anu või -unu: ido-idanu (silm-silmad), sanfo-sanfuna (korv-korvid);
- tüvele lisatakse -ni või -ri: kafo-kafoni (sarv-sarved).
5) u-lõpulistele sõnadele lisatakse -a või -na: hanu-hanua (käsi-käed), rumbu-rumbuna (hoidla-hoidlad).
Sugu
[muuda | muuda lähteteksti]Hausa keeles eristatakse mees- ja naissugu, kusjuures sugu markeeritakse ainult ainsuses. Sugude väljendamiseks on järgmised võimalused:
1) Erinevate sõnade kasutamine: oba (isa) – uwa (ema), mutum (mees) – matše (naine);
2) Lisasõnade kasutamine (miši või namiši – mees, matše – naine): da namiši (meeslaps=poiss), dia matše (naislaps=tüdruk);
3) Erinevad sõnalõpud: naissoost nimisõnadel on tavaliselt lõpus -a, meessoost nimisõnadel võib lõpus olla ükskõik milline vokaal, nt sariki (kuningas) – saraunia (kuninganna).
Omadussõnad ühilduvad nimisõnaga soos ja arvus.
Kääne
[muuda | muuda lähteteksti]Hausa keeles on ainult omastav kääne, mida väljendatakse partiklite na (meessugu) ja ta (naissugu) abil:
Riga ta Abbega (Abbega jope)
Kwara na šinkaffa (riisitera)
Kiire häälduse tõttu võib vokaal a ühendis na ära kaduda ning sellisel juhul osutab omastavale käändele kahe substantiivi vahel paiknev n:
Suna-n-yaro (poisi nimi)
Tegusõnad
[muuda | muuda lähteteksti]Aeg
[muuda | muuda lähteteksti]Hausa keeles on viis grammatilist aega – aorist (määramata minevik), täisminevik, lihtminevik, olevik, tulevik. Olevik, täisminevik ja tulevik esinevad kahes vormis: pöördelises vormis ning partitsiibi kujul.
Aegade moodustamiseks kasutatakse asesõnu, mis paiknevad tegusõna ees, ning aega markeerivaid sufikseid. Isikulistel asesõnadel on kaks vormi: empaatiline e subjektiivne ja tavaline e objektiivne.
Järgnevas tabelis on loetletud hausa keele isikulised asesõnad. Aoristi puhul on antud tavaline vorm ning sulgudes empaatiline vorm. Teiste aegade empaatilised vormid saab moodustada vastavate partiklite lisamisega tavalise vormi ette. Oleviku, täismineviku ning tuleviku puhul on esimesena antud pöördeline vorm ning sulgudes partitsiibi vorm.
| Asesõna | Aorist | Imperfekt | Olevik | Perfekt | Tulevik |
|---|---|---|---|---|---|
| Mina | na (nina) | na | ni ke (nina) | nina (nika) | ni/ni-i (zani) |
| Sina (meessugu) | ka (kaika) | ka | ka ke (kana) | kaka (kanka) | ka/ka-a (zaka) |
| Sina (naissugu) | ki (ke ki) | kin | ki ke (kina) | kika (kinka) | ki/ki-i (zaki) |
| Tema (meessugu) | ya (ši ya) | ya | ši ke (šina) | šika (šinka) | ši/ši-i (zaši) |
| Tema (naissugu) | ta (ita ta) | ta | ta ke (tana) | taka (tanka) | ta/ta-a (zata) |
| Meie | mu (mu mu) | mun | mu ke (muna) | muka (munka) | mu/mu-u (zamu) |
| Teie | ku (ku ku) | kun | ku ke (kuna) | kuka (kunka) | ku/ku-u (zaku) |
| Nemad | su (su su) | sun | su ke (suna) | suka (sunka) | su/su-u (zasu) |
| Prefiksid passiivis | a | an | ake (ana) | aka (anka) | a |
Olevikus tähistavad aega peale aluse asesõnade veel sufiks -na, abiverb ke ning verbi sufiks -wa (nt Mi kana-kaowa – Mida sa tood?).
Käskiv kõneviis
[muuda | muuda lähteteksti]Käskivat kõneviisi märgitakse isikulise asesõna lisamisega verbivormi ette: ka-taffi (m) – 'sina mine', ku-taffi – 'teie minge'. Eitust väljendatakse partikli ba kordusega: ba ka-taffi ba – 'sina ära mine'.
Tingiv kõneviis
[muuda | muuda lähteteksti]Tingivat kõneviisi väljendatakse sidesõnade kadan ja en abil (tähenduses 'kui').
Hausa keele sõnajärg on SVO (subjekt-verb-objekt),[1] mis on teine kõige levinum sõnajärjetüüp maailmas. Morfoloogiliselt tüübilt kuulub hausa keel aglutineerivate keelte hulka.[7]
Arvsõnad
[muuda | muuda lähteteksti]Hausa keele arvsõnad ühest kümneni:[8]
üks – daya
kaks – biyu a
kolm – uku
neli – huɗu
viis – biyar
kuus – shida
seitse – bakwai
kaheksa – takwas
üheksa – tara
kümme – goma
Keelenäiteid[9]
[muuda | muuda lähteteksti]| yārṑ | yā | fāɗì |
| poiss | PST.3SG.M | kukkuma |
Poiss kukkus.
| mā̀tā-tā | tanā̀ | dafà | àbinci |
| naine-POSS.1SG.F | IPFV.3SG.F | tegema | söök |
Minu naine teeb süüa.
Glossimisel kasutatud lühendid:
- PST – minevik
- 3 – kolmas isik
- SG – singular e ainsus
- M – meessugu
- POSS – possessiivaspekt
- 1 – esimene isik
- F – naissugu
- IPFV – imperfektaspekt
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 The Ethnologue. Hausa, the Language of Nigeria. Kasutatud 26.10.2013. (inglise keeles)
- ↑ Languages of Africa. Forum on China-Africa Cooperation. Kasutatud 26.10.2013. (inglise keeles)
- ↑ Hausa language. Encyclopedia Britannica. Kasutatud 26.10.2013. (inglise keeles)
- ↑ Hausa language, alphabets and pronunciation. Omniglot, the Online Encyclopedia of Writing Systems and Languages. Kasutatud 26.10.2013. (inglise keeles)
- ↑ Nigerian Braille. Wikipedia, the Free Encyclopedia. Kasutatud 26.10.2013. (inglise keeles)
- ↑ Schön, James Frederick. 1862. Grammar of the Hausa language. London, Church Missionary House. Kasutatud 26.10.2013. (inglise keeles)
- ↑ Hausa. About World Languages. Kasutatud 26.10.2013. (inglise keeles)
- ↑ Hausa Numbers. Learn101.org. Kasutatud 26.10.2013. (inglise keeles)
- ↑ Examples for language Hausa. The World Atlas of Language Structures Online. Kasutatud 26.10.2013. (inglise keeles)