Hausa keel

Hausa keel (Harshen Hausa)
Kõneldakse	Nigeeria, Niger, Ghana, Benin, Kamerun, Elevandiluurannik, Sudaan, Togo
Piirkonnad	Sahel
Kokku kõnelejaid	43 miljonit
Keelesugulus	Afroaasia keeled  Tšaadi keeled   Lääne-Tšaadi keeled    Hausa-Gwandara (A.1)     Hausa keel
Keelekoodid
ISO 639-1	ha
ISO 639-2	hau
ISO 639-3	hau
Nigeeria ja Nigeri alad, kus räägitakse hausa keelt

Hausa keel on afroaasia keelkonna Lääne-Tšaadi keelte rühma kuuluv keel, mida räägitakse peamiselt Nigeerias ja Nigeris, samuti Ghanas, Beninis, Kamerunis, Elevandiluurannikul, Sudaanis ja Togos. Seda keelt kõnelevad emakeelena umbes 25 miljonit inimest ja teise keelena umbes 15 miljonit inimest, mis teeb temast neljanda kõige räägituma keele Aafrikas kõnelejate koguarvu poolest (araabia, berberi ja suahiili keele järel). Hausa keel on kõige tähtsam lingua franca Lääne- ja Kesk-Aafrikas.

Hausa keele standard on Nigeeria suuruselt teises linnas Kanos kõneldav Kano murre, mis kuulub hausa keele idamurderühma.

Fonoloogia

Hausa keeles on viis täishäälikut, mida saab hääldada lühidalt ja pikalt ning neli diftongi (kokku 14 vokaalfoneemi).

Monoftongid:

a) Lühikesed vokaalid: /a/, /e/, /i/, /o/ ja /u/.

b) Pikad vokaalid: /aa/, /ee/, /ii/, /oo/ ja /uu/.

Diftongid: /ai/, /au/, /iu/ ja /ui/.

Hausa keel kuulub toonikeelte hulka. Igaüht viiest täishäälikutest võib hääldada madala, kõrge või langeva tooniga. Standardses kirjakeeles ei ole tooni märgitud.

à è ì ò ù (madal toon)

á é í ó ú (kõrge toon)

â ê î ô û (langev toon)

Hausa keeles on 23 või 25 konsonantfoneemi (täpne arv sõltub konkreetse inimese keelekasutusest).

Konsonantfoneemid

		Bilabiaalne	Alveolaarne	Postalveolaarne	Palataalne	Velaarne			Glotaalne
						palataliseeritud	tavaline	labialiseeritud	tavaline	palataliseeritud
Nasaal		m	n
Klusiil	helitu		t	t͡ʃ		c	k	kʷ	ʔ	ʔʲ
	heliline	b	d	d͡ʒ		ɟ	ɡ	ɡʷ
	abruptiivne		t͡sʼ	t͡ʃʼ		cʼ	kʼ	kʷʼ
	implosiivne	ɓ	ɗ
Frikatiiv	helitu	ɸ	s	ʃ					h
	heliline		z
Tremulant			r
Kõks (ingl flap)				ɽ
Poolvokaal			l		j			w

Hausa keeles on 6 glotaalset konsonanti, mida saab hääldada 4–5 erinevas artikulatsioonikohas:

• b' / ɓ, implosiivne konsonant [ɓ], mõnikord [ʔb];

• d' / ɗ, implosiivne [ɗ], mõnikord [dʔ];

• ts', ejektiivne konsonant, [tsʼ] või [sʼ] vastavalt dialektile;

• ch', ejektiivne [tʃʼ] (puudub Kano dialektis);

• k' / ƙ, ejektiivne [kʼ]; [kʲʼ] ja [kʷʼ] on erinevad konsonandid;

• 'y, palataliseeritud glotaalne klusiil [ʔʲ], esineb ainult väikses tihtikasutatavate sõnade hulgas.

Kirjasüsteemid

Hausa keeles kasutatakse kolme kirjasüsteemi:

1) Boko – loodi ladina tähestiku põhjal ning võeti kasutusele 1930. aastatel Briti koloniaaladministratsiooni poolt. See on tänapäeva hausa keele ametlik kirjasüsteem.

A a	B b	Ɓ ɓ	C c	D d	Ɗ ɗ	E e	F f	G g	H h	I i	J j	K k	Ƙ ƙ	L l
/a/	/b/	/ɓ/	/tʃ/	/d/	/ɗ/	/e/	/ɸ/	/ɡ/	/h/	/i/	/(d)ʒ/	/k/	/kʼ/	/l/
M m	N n	O o	R r	S s	Sh sh	T t	Ts ts	U u	W w	Y y	Ƴ ƴ	Z z	ʼ
/m/	/n/	/o/	/r/, /ɽ/	/s/	/ʃ/	/t/	/(t)sʼ/	/u/	/w/	/j/	/ʔʲ/	/z/	/ʔ/

2) Ajami – araabia tähestik, mis on olnud kasutusel alates 17. sajandist. Sellel puudub standardne kasutussüsteem. Tänapäeval kasutatakse seda peamiselt luuletuste kirjutamiseks, samuti mõnedes raamatutes ja vähemalt ühes ajalehes.

3) Braille ehk pimedate kiri – põhineb ingliskeelsel Braille kirjal.

Lisaks standardsele Braille ladina tähestikule on olemas järgmised tähed: kw, sh, ts, ɗ (moodustatud ingliskeelsete q, sh, st, ed põhjal) ning kolm tuletatud tähte:

Lähtetäht:	b	k	y
Tuletatud täht:	ɓ	ƙ	ƴ

Grammatilised kategooriad

Käändsõnad

Arv

Hausa keele noomenites eristatakse ainsust ja mitmust. Mitmuse moodustamine toimub järgmiste võtete abil:

1) a-lõpulistel sõnadel:

• foneemi a asemel on diftongid ai, oi või foneem u: albassa-albassai (sibul-sibulad);

• sõnale lisatakse partiklid -ne, -ki, -naki või -ye: oba-obane (isa-isad), gona-gonaki (farm-farmid), kwana-kwanaki (päev-päevad), uwa-uwaye (ema-emad);

• a jäetakse välja ning toimub viimase silbi ebareeglipärane reduplikatsioon: danga-dangogi (aed-aiad), yasa-yasosi (sõrm-sõrmed), kofa-kofofi (uks-uksed);

• a ärajätmine ning -una lisamine tüvele: kataruka-katarukuna (sild-sillad), riga-riguna (jope-joped).

2) ainsuses toimub e-ga lõppevatel sõnadel kas viimase silbi reduplikatsioon või viimase vokaali ärajätmine ning silbi -aye lisamine: wake-wakeke (uba-oad), fure-furaye (õis-õied).

3) i-lõpulistel sõnadel:

• i asemel on a, ai või are: aboki-abokai (sõber-sõbrad), wuri-wurare (koht-kohad), marari-marare (orb-orvud);

• i ärajätmine ning -una lisamine tüvele: daki-dakuna (kodu-kodud);

• i ärajätmine ning -aye lisamine tüvele: kifi-kifaye (kala-kalad).

4) o-lõpulistel sõnadel:

• o asemel on a või i: yaro-yara (poiss-poisid), bako-baki (võõras-võõrad);

• o ärajätmine ning -aye lisamine tüvele: berdo-berdaye (tuvi-tuvid);

• o ärajätmine ning -anu või -unu lisamine tüvele: ido-idanu (silm-silmad), sanfo-sanfuna (korv-korvid);

• -ni või -ri lisamine tüvele: kafo-kafoni (sarv-sarved).

5) u-lõpulistele sõnadele lisatakse -a või -na: hanu-hanua (käsi-käed), rumbu-rumbuna (hoidla-hoidlad).

Sugu

Hausa keeles on olemas mees- ja naissugu, kusjuures seda märgitakse ainult ainsuses. Sugude eristamiseks ning väljendamiseks on järgmised võimalused:

1) Erinevate sõnade kasutamine: oba (isa) – uwa (ema), mutum (mees) – matše (naine);

2) Lisasõnade kasutamine (miši või namiši – mees, matše – naine): da namiši (meeslaps=poiss), dia matše (naislaps=tüdruk);

3) Erinevad sõnalõpud: naissoost substantiividel on tavaliselt lõpp -a, meessoost nimisõnadel võib lõpus olla ükskõik milline vokaal, nt sariki (kuningas) – saraunia (kuninganna).

Adjektiivid ühilduvad nimisõnaga soos ja arvus.

Kääne

On olemas ainult genitiivi kääne, mida väljendatakse partiklite lisamisega – na (meessugu), ta (naissugu):

Riga ta Abbega (Abbega jope)

Kwara na šinkaffa (riisitera)

Kiire häälduse tõttu võib vokaal a ühendis na ära kaduda ning genitiivile osutab kahe substantiivi vahel paiknev üksik n:

Suna-n-yaro (poisi nimi)

Tegusõnad

Aeg

Hausa keele verbid markeerivad viit aega – aorist (indefiniitne minevik), imperfekt, olevik, perfekt, tulevik. Olevik, perfekt ja tulevik esinevad kahes vormis: finiitses vormis ning partitsiibi vormis.

Aegade moodustamiseks kasutatakse verbaalpronoomeneid, mis paiknevad verbi ees ning koosnevad subjekti pronoomenitest ning aega määravatest sufiksitest. Verbaalpronoomenitel on kaks vormi: empaatiline e subjektiivne ja tavaline e objektiivne.

Järgmises tabelis on välja toodud hausa keele verbaalpronoomenid. Aoristi puhul on esiteks antud tavaline vorm ning sulgudes empaatiline vorm. Teiste aegade empaatilised vormid saab moodustada vastavate partiklite lisamisega tavalise vormi ette. Oleviku, perfekti ning tuleviku puhul on esimesena antud finiitne vorm ning sulgudes partitsiibi vorm.

Pronoomenid	Aorist	Imperfekt	Olevik	Perfekt	Tulevik
Mina	na (nina)	na	ni ke (nina)	nina (nika)	ni/ni-i (zani)
Sina (meessugu)	ka (kaika)	ka	ka ke (kana)	kaka (kanka)	ka/ka-a (zaka)
Sina (naissugu)	ki (ke ki)	kin	ki ke (kina)	kika (kinka)	ki/ki-i (zaki)
Tema (meessugu)	ya (ši ya)	ya	ši ke (šina)	šika (šinka)	ši/ši-i (zaši)
Tema (naissugu)	ta (ita ta)	ta	ta ke (tana)	taka (tanka)	ta/ta-a (zata)
Meie	mu (mu mu)	mun	mu ke (muna)	muka (munka)	mu/mu-u (zamu)
Teie	ku (ku ku)	kun	ku ke (kuna)	kuka (kunka)	ku/ku-u (zaku)
Nemad	su (su su)	sun	su ke (suna)	suka (sunka)	su/su-u (zasu)
Prefiksid passiivis	a	an	ake (ana)	aka (anka)	a

Olevikus tähistavad aega peale subjekti pronoomenite veel partikkel -na, abiverb ke ning verbile liituv silp -wa (nt Mi kana-kaowa – Mida sa tood?).

Kõneviis

Käskiv kõneviis

Käskivat kõneviisi märgitakse personaalpronoomenite lisamisega enne verbivormi: ka-taffi (m) – 'sina mine', ku-taffi – 'teie minge'. Eitust väljendatakse ba kordusega: ba ka-taffi ba – 'sina ära mine'.

Tingiv kõneviis

Tingivat kõneviisi väljendatakse sidesõnade kadan ja en lisamisega (tähenduses 'kui').

Sõnajärg

Hausa keel kasutab sõnajärge Subjekt-Verb-Objekt (SVO), mis on teine kõige levinum sõnajärjetüüp maailmas. Morfoloogilise tehnika poolest kuulub hausa keel aglutinatiivsete keelte hulka.

Arvsõnad

Hausa keele arvsõnad ühest kümneni:

üks – daya

kaks – biyu a

kolm – uku

neli – huɗu

viis – biyar

kuus – shida

seitse – bakwai

kaheksa – takwas

üheksa – tara

kümme – goma

Keelenäiteid

yārṑ	yā	fāɗì
poiss	PST.3SG.M	kukkuma

Poiss kukkus.

mā̀tā-tā	tanā̀	dafà	àbinci
naine-POSS.1SG.F	IPFV.3SG.F	tegema	söök

Minu naine teeb süüa.

Glossimisel kasutatud lühendid:

• PST – minevik
• 3 – kolmas isik
• SG – singular e ainsus
• M – meessugu
• POSS – possessiivne aspekt
• 1 – esimene isik
• F – naissugu
• IPFV – imperfektiivne aspekt

Välislingid

• BBC News hausa keeles
• Inglise-hausa-inglise sõnastik
• Voice of America hausa keeles
• Veebikeskkond hausa keele õppimiseks
• Hausa keele grammatika