Raudteejaam

Vaade Balti jaamale perroonilt aprillis 2007

Tartu raudteejaama perroonid aastal 2012

Eesti raudteede ja jaamade kaart

Raudteejaam on peatumise koht, kus võimaldakse rongide vastuvõtmist, ärasaatmist, vahetust, möödasõidu, manöövritöid, tehnilist hooldamist, kaubavagunite laadimist ja reisijate teenindamist. Selleks on raudteejaamas hargnenud rööpmevõrk pöörmete ja muu vajalikuga nagu näiteks ameti- ja reisijate hooned (näiteks jaamahoone), pakihoiuruumid, kaubalaod, reisi- ja kaubaplatvormid (perroonid) ning muud ehitised ja seadeldised.

Raudteejaamad ehitatakse tavaliselt raudteeliini sirgele tasasele osale; erandjuhul võivad nad paikneda kallakul (tõus või langus 1 km kohta ei tohi ületada 1,5 m) või kõveral liiniosal (kõverusraadius ei tohi olla alla 1200, mägises kohas alla 500 m). Raudteejaamade vahelist raudteelõiku nimetatakse jaamavaheks, millest oleneb üherööpmelise raudtee läbilaskevõime. Otstarbekuse seisukohast peetakse jaamavahe pikkuse ülemmääraks 8-10, alammääraks 4-5 km.

Eristatakse tugijaama ja vahejaama, mida omakorda saab liigitada järgmiselt:

• sorteerimisjaam,
• kaubajaam,
• reisijaam.

Kaubajaamad paiknevad tavaliselt kas suurtes linnades, tööstuskeskustes, nafta ja kivisöe tootmis piirkondades või sadamates. Kaubajaamades asuvad harilikult suured mehaniseeritud laod ning kulgevad haruteed ümberkaudsetesse tööstusettevõtetesse. Jaamas võetakse veoseid vastu ja antakse neid välja.

Reisijaamad paiknevad linnades ning teenindavad eeskätt reisijaid. Nende lähedale on rajatud tehnilised jaamad, kus hooldatakse vaguneid.

Mitme raudteeliini ühinemiskohtades moodustuvad raudteesõlmed, millesse võib kuuluda mitu jaama.

Raudteejaamade tööd juhivad ja organiseerivad jaamaülemad, kellele alluvad jaamakorraldajad, kaubalaekurid, pöörmeseadjad jt.

Raudteejaamadevahelisel alal võivad asuda raudteepeatused (nn teivasjaamad), milles on ette nähtud ainult reisijate rongileminek ja mahatulek.

2013. aasta seisuga kuulub AS Eesti Raudteele 1229 km raudteid, millest 132 km on elektrifitseeritud; lisaks 62 jaama ja 129 reisijate ooteplatvormi.

Eesti Raudtee tugi- ja vahejaamad

Keila raudteejaam

Paldiski raudteejaam

• Narva
  • Kohtla, Jõhvi, Oru, Vaivara, Auvere, Soldina

• Paldiski
  • Vasalemma, Riisipere

• Rakvere
  • Kadrina, Vaeküla, Kabala, Sonda, Kiviõli, Püssi

• Tallinn
  • Nõmme, Pääsküla, Valingu, Keila, Klooga

• Tartu
  • Nõmmküla, Tamsalu, Kiltsi, Rakke, Vägeva, Pedja, Jõgeva, Kaarepere, Tabivere, Kärkna, Reola, Vastse-Kuuste, Põlva, Veriora, Orava

• Ülemiste
  • Lagedi, Raasiku, Kehra, Aegviidu, Lehtse, Tapa

• Valga
  • Ropka, Nõo, Elva, Palupera, Puka, Keeni, Sangaste, Karula, Antsla, Sõmerpalu, Võru, Lepassaare, Piusa

Edelaraudtee Infrastruktuuri AS raudteejaamad

Lelle raudteejaam

• Liiva
  • Tallinn-Väike, Kiisa

• Rapla
  • Kohila, Lelle

• Türi
  • Võhma, Viljandi

• Pärnu
  • Tootsi

Vaata ka

• Eesti raudteejaamade loend
• Raudteetransport
• Jaamahoone

Kirjandus

• Eesti raudteejaamad. Koostas Mehis Helme. Tänapäev 2003
• Raudteearhitektuuri ajaloost ja säilitamisest. Koostajad: Martin Jänes, Mari Loit. Muinsuskaitseamet. Tallinn, 2006

Välislingid

• Õhtuleht: "Jaamaülem riskis purjutajaid päästes eluga", 11.04. 2002
• Virumaa Teataja: "Jaamakorraldaja vastutusrikas töö paneb närvid proovile", 04.01.2007
• Järva Teataja: "Vastutus võttis esialgu värisema", 29.12.2012