Riisipere raudteejaam

Riisipere raudteejaam
	Riisipere renoveeritud jaamahoone, 2021
Koordinaadid	59° 7′ 10″ N, 24° 18′ 45″ E
Omanik	AS Eesti Raudtee
Platvormid	1
Rööpapaaride arv	3
Avatud	1905

Riisipere raudteejaam on raudteejaam Harju maakonnas Saue vallas Riisipere alevikus Keila–Turba raudteelõigul.

Jaamas asub üks 100 m pikkune ja 550 mm kõrgune rööbasteedevaheline perroon, mis avati 2010. aastal.

Jaamahooneni, mis asub raudteest läänes, viib 300 meetri pikkune Riisipere jaama tee, mis saab alguse Riisipere–Nurme teelt.

Kuni 2019. aastani oli Riisipere jaam Tallinna poolt saabuvate elektrirongide ja alates 2004. aastast kogu Haapsalu-suunalise rongiliikluse lõpp-punkt. Seoses Haapsalu-suunalise raudtee järkjärgulise taastamisega avati 2019. aasta detsembris Riisipere ja Turba vaheline raudteelõik, millega pikendati senist Riisipere rongiliini Turbani.

Viadukt, mille kaudu ületab raudteed Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla maantee, asub jaamahoonest 800 meetrit põhjas.

Vasalemma–Riisipere raudteelõik oli kuni Riisipere–Turba lõigu avamiseni viimane elektrifitseeritud raudteelõik Eestis, millel sõitsid elektrirongid alates 1981. aastast.^[1]

Ajalugu

Riisipere raudteejaam rajati aastatel 1902–1904 ühes Keila–Haapsalu raudteelõiguga, mis omakorda oli osa Tallinna–Haapsalu raudteest. Riisiperele järgneb sellel liinil Haapsalu suunas liikudes Turba ja eelneb Jaanika raudteepeatus.

Aastatel 1919–1924 oli laiarööpmelise raudtee juures metsaveoks kasutusel ka kitsarööpmeline Riisipere–Vaimõisa raudtee. Tehti plaane selle lõigu ühendamiseks Vanamõisast läbi Märjamaa Pärnuga, kuid need jäid teostamata.^[2]

1981. aastal valmis Vasalemma–Riisipere lõigu kontaktvõrk ning sama aasta 4. septembril pandi käiku Tallinna–Riisipere elektrirongiliin.^[3]

Viimane regulaarne reisirong (DR1A-226) liinil Tallinn–Haapsalu sõitis läbi Riisipere 22. septembril 1995. Riisipere jaama kogunes selleks puhuks palju hüvastijätjaid ning päikseloojangul põlesid jaama kõrvalteedel küünlad.^[4]

Riisipere–Haapsalu vaheline amortiseerunud raudteelõik demonteeriti 2004. aastal, mille tulemusel sai Riisiperest lõppjaam. Alles jäänud Keila–Riisipere raudteelõik lõppes vahetult enne Riisipere–Nurme teed, jaamahoonest 650 meetrit lõunas. 2008. aastal avati Riisipere ja Rohuküla vahel Läänemaa Tervisetee (kergliiklustee).

2019. aastal taastati Riisipere ja Turba vaheline raudteelõik, mis avati pidulikult 2019. aasta detsembris. Tegemist on Eesti kiireima raudteelõiguga, kus reisirongide suurim lubatud tunnikiirus on 140 km/h. Üle kuue kilomeetri pikkusel elektrifitseeritud raudteel sõidavad Elroni elektrirongid kuni 11 korda päevas. ^[5]

Seoses Turba raudteelõigu käikuandmisega valmis 2019. aasta sügisel Riisiperes uus veoalajaam.

Jaamahoone

1904. aastal valminud jaamahoone ehitati tüüpprojekti järgi sarnaselt Palivere ja Risti jaamahoonetega.

Ristkülikulise põhiplaaniga hoone arhitektuuri iseloomustab lihtne sümmeetriline külgfassaad ning madala kalde ja laia räästaga poolkelpkatus, samuti on tolle ajajärgu hoonetele iseloomulik ooteruumiga kohakuti paigutatud keskrisaliit ühes hoone vastasküljel paikneva sama laia keskviiluga.

Kroonuhistoritsistlikus stiilis hoone on säilinud silmapaistvalt autentselt ning moodustab koos abiehitistega (näiteks veetorn, käimla, jaamatööliste elamu, veevõtuhüdrant jne) tervikliku vaksaliansambli.^[6]

Jaamahoone on tänapäeval renoveeritud ja endiselt kasutuses, hoone kuulub Elronile. Renoveeritud on ka raudteejaama veetorn. ENSV ajal oli hoone seinal mälestustahvel Punakaardi ja Saksa vägede 1918. aasta kokkupõrke mälestuseks. Tahvli asukoht on teadmata.