Centrs (Riia)

Centrs on asum Lätis, Riia linna Keskrajooni osa pindalaga 5,732 km². Asum paikneb osalt ka Latgale ja Vidzeme eeslinnas ning Põhjarajoonis. Centrs asub Daugava kaldal. Asum piirneb lõunas Maskavas forštatega, kirdes Brasaga, kagus Avotu iela asumiga, läänes Vecrīgaga, idas Grīziņkalnsiga ning põhjas Pētersala-Andrejsala ja Skanstega. Asumis on 32 714 elanikku (2010).

Centrs asub Riia vanalinna ümbruses, alal, mis on juba ammusest ajast olnud inimtekkeliste mõjude poolt muudetud. Sellele vaatamata on teada, et alal Riia vanalinnast idas asusid vanasti luited, mis on praeguseks tasandatud. Jõeäärne ala on kohati merepinnast vaid meetri kõrgusel, valdavalt ulatub aga 4–5 meetrit üle merepinna. Selles piirkonnas asub siiski asumi kõrgeim koht Bastejkalns, mis ulatub 16 meetrit üle merepinna. Jõest kaugemal on maapind kõrgem, ulatudes 8–10 meetrit üle merepinna.

Asumi pindalast võtavad 34,9 hektarit enda alla pargid, neist tähtsamad on Kronvaldsi park (Kronvalda parks), Vērmanesi park (Vērmanes dārzs), Esplanāde park ja Bastejkalns (Kanālmalas apstādījumi).

Keskajal asusid Centrsi maadel mitmed Riia linnale kuulunud mõisad, nende seas ka Duveli mõis. Asumisse hakati hooneid rajama 18. sajandil, ühtlasi kujundati linnast välja viivad maanteed tänavateks, aga aastal 1812 põletati Napoleon I sissetungi kartes eeslinn maha. Hävisid ka sinna püstitatud suvemõisad, säilis vaid Wagneri mõis.

Alberta iela 4
Alberta iela
Esplanāde
Bastejkalns
Tērbatas iela (Tartu tänav) 86

XIX sajandil oli Riia rikas kaubalinn ja laienes kiiresti. Centrs asus vanalinna läheduses ja seetõttu kerkisid sinna uhkemad hooned kui mujale. Nii on asum üks osa UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvast Riia linna alast. Aastal 1857 kaotati Riia linn kindluste nimistust, vanad linnakindlustised muudeti vanalinna piiravaks parkide süsteemiks. Asumi arhitektuur kujunes XIX sajandi teisele poolele omaselt eklektiliseks. Olukorda muutis Mihhail Eisenstein (Sergei Eisensteini isa), kes ehitas endale juugendstiilis maja. Skandinaavia mõjutustega ja rahvusromantiliste elementidega juugendstiil hakkas asumis kiiresti levima ja on kohati valdav.

Asumis paiknevad sellised arhitektuurimälestised nagu Läti Rahvusooper, Läti Ülikooli peahoone, Läti Kunstiakadeemia, Läti Rahvusteater, Vabadussammas ja Läti seltsi Riia maja. Uuematest ehitistest on tuntuim Läti Kunstiteater (Dailes teātris).