Grīziņkalns

Grīziņkalns on asum Lätis, Riia linna Latgale eeslinna ja Keskrajooni osa pindalaga 1,517 km². Asub Centrsist idas, Brasast lõunas, Purvciemsis läänes ja Avotu ielast põhjas. 13 691 elanikku (2010).

Grīziņkalnsi asumi põhjaosa kuni Aleksandra Čaka ielani kuulub Keskrajooni koosseisu, ent suurem osa asumist on Latgale eeslinna osa. Asumi reljeefi iseloomustavad Grīziņkalnsi luited, mille kõrgeim tipp ulatub 24 meetrit üle merepinna. Kõrgeima tipu juures asub Grīziņkalnsi park.

Piirkond kuulus kunagi Riia kaupmeeste suguvõsale – Griesenitele. Grīzenbergi mõisa järgi on saanud nime luited, luidete järgi omakorda asum. XVII sajandil lisandus veel Falgi mõis.

1870. aastatel tekkis asumisse seoses Riia tööstuslinnaks muutumisega hulgaliselt ettevõtteid. Grīziņkalnsis toodeti viile, masinaosi, tsinkvärvi, mineraalõli, konserve. Tehaste juurde kerkisid ka tööliste elamud, mis moodustavad valdava osa asumi hoonetest. Suurem osa elanikest tuli Läti maapiirkondadest, seega oli enamik asumi elanikke lätlased.

Aastal 1887 valmis luteri kirik. Uusgooti stiilis kirikut kasutati korduvalt teleseriaali "Seitseteist kevadist hetke" võttekohana. Aastal 1907 valmis õigeusu kloostri juures olev kirik.

1905. aasta revolutsiooni sündmused mõjutasid sügavalt asumis elavaid töölisi. Revolutsioonisündmustest tehti aastal 1970 lastele mõeldud seiklusfilm "Vārnu ielas republika" ("Varese tänava vabariik").

Aastail 1905–1908 tegutses asumis teater Apollo. Aastal 1958 ehitati teatri hooned ümber staadioniks. Aastal 1910 ehitati asumisse V. Ķuze kommivabrik, mille hooned kuuluvad tänapäeval aktsiaseltsile Laima. Aastal 1933 ehitati asumisse ka Punase Risti hoonetekompleks.

Grīziņkalnsi asumis asub Pērnavas iela (Pärnu tänav), lisaks asub seal osaliselt ka Tallinas iela (Tallinna tänav).