Malpiigialaadsed

Malpiigialaadsed
	; Malpighia coccigera
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae;
Hõimkond	Katteseemnetaimed Magnoliophyta;
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida;
Selts	Malpiigialaadsed Malpighiales; Juss. ex Bercht. & J.Presl

Malpiigialaadsed (Malpighiales) on kaheiduleheliste õistaimede selts.

Süstemaatika

Malpiigialaadsete seltsi kuulub 28–37 sugukonda, 725 perekonda ja 16 000 kuni 17 000 liiki. Kuus suurimat sugukonda on piimalillelised (Euphorbiaceae) (6300 liiki), toogpuulised (Phyllanthaceae) (2000 liiki), naistepunalised (Hypericaceae) (1000–1500 liiki), malpiigialised (Malpighiaceae) (1250 liiki), pajulised (Salicaceae) (üle 1000 liigi) ja kannikeselised (Violaceae) (800–900 liiki).

Levila

Malpiigialaadsed kasvavad peamiselt troopikas, kuid mõned perekonnad nagu piimalill, naistepuna, lina, paju ja kannike on tuntud ka parasvöötmes.

Tuntud esindajaid

Seltsi kuuluvad tuntud toidutaimena maniokk ja troopiliste puuviljade poolest tuntud kannatuslill ja mangostanipuu. Piimalilleliste sugukonda kuuluv kummipuu mängis olulist rolli tööstusrevolutsioonis. Dekoratiivtaimedest kuuluvad sellesse seltsi kannatuslill, naistepuna, jõulutäht, kannikesed ja võõrasema. Paju kasutavad toorainena korvipunujad ja parkalid, keskkonnamajanduses on pajud kasutusel erosioonitõrjel ja maaparanduses ning üha suuremat huvi pakuvad pajud alternatiivse energiaallikana. Linum usitatissimum (harilik lina) on oluline kiu- ja õlitaim.

Malpiigialaadsete seltsi esindajad sisaldavad ka tähelepanuväärsel määral meditsiini seisukohalt huvi pakkuvaid ühendeid, narkootilisi aineid ja mürke. Suurepärased näited on kokapõõsas Erythroxylum coca, riitsinus Ricinus communis, käsnviljak Hydnocarpus (mida on rahvameditsiinis kasutatud pidalitõve raviks) ja naistepuna Hypericum perforatum. Paju koorest saadud salitsiinist sünteesitud aspiriini (atsetüülsalitsüülhape) kasutatakse valu ja palaviku ravis.

Sugukonnad

Achariaceae
Balanopaceae
Bonnetiaceae
Caryocaraceae – nahkhiirepuulised
Centroplacaceae
Chrysobalanaceae
Clusiaceae – kluusialised
Ctenolophonaceae
Dichapetalaceae
Elatinaceae – vesipipralised
Erythroxylaceae – punapuulised
Euphorbiaceae – piimalillelised
Euphroniaceae
Goupiaceae
Humiriaceae
Hypericaceae – naistepunalised
Irvingiaceae
Ixonanthaceae
Lacistemataceae
Linaceae – linalised
Lophopyxidaceae
Malesherbiaceae
Malpighiaceae – malpiigialised
Medusagynaceae – meduuspuulised
Ochnaceae – linnusilmapuulised
Pandaceae
Passifloraceae – kannatuslillelised
Phyllanthaceae – toogpuulised
Picrodendraceae
Podostemaceae
Putranjivaceae
Quiinaceae
Rafflesiaceae – raitlillelised
Rhizophoraceae – manglipuulised
Salicaceae – pajulised
Trigoniaceae
Turneraceae – turneralised
Violaceae – kannikeselised

Viited

Artiklis on kasutatud Paula Hoffmanni artiklit MALPIGHIALES: AN INTRODUCTION © Royal Botanic Gardens, Kew. 8 Oct. 2003, updated 6 Sept. 2005