25. august
| << August >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 29 | 30 | 31 | 1 | 2 | 3 | 4 |
| 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 |
| 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 |
| 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 |
| 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 1 |
| 2024 | ||||||
25. august on Gregoriuse kalendri 237. (liigaastal 238.) päev. Juliuse kalendri järgi 12. august (1901–2099).
Sündmused
[muuda | muuda lähteteksti]- 1535 – Hans Lufft trükkis Wittenbergis alamsaksa- ja eestikeelse katekismuse.
- 1828 – Tartu ülikooli juures avati Usuteaduslik Seminar (Theologische Seminar zur Bildung von Predigern für die evangelischen Pfarren in den südlichen Colonien und im Innern von Russland).[1]
- 1875 – Tartus avas uksed saksa eraprogümnaasium.[2]
- 1906 – Tartus avati Vanemuise teatrimaja.[3]
- 1906 – avati Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi näituse raames esimene eestlastest kunstnike näitus. Näitus toimus põllumajandusnäituse äärses Eesti Üliõpilaste Seltsi majas. Väljapanek koostati põhiliselt Johann Köleri, Karl Maibachi, August Weizenbergi ja Ants Laikmaa töödest.[4]
- 1926 – Vabariigi Valitsus otsustas määrata sõjaminister Jaan Sootsi riigivanema asetäitjaks.
- 1938 – Eesti president Konstantin Päts avas Kehra sulfaattselluloositehase.
- 1938 – Risto Ryti saabus Tallinna ja võttis osa Kehra sulfaattselluloositehase avamisest.
- 1939 – avati Tallinna Loomaaed.[5]
- 1940 – Riigivolikogu võttis vastu Eesti NSV konstitutsiooni. Riigivolikogu nimetati ümber Eesti NSV Ajutiseks Ülemnõukoguks, selle Presiidiumi esimeheks valiti Johannes Vares. Valitsusvõimu teostas Rahvakomissaride Nõukogu eesotsas Johannes Lauristiniga.[6]
- 1944 – Punaarmee hõivas Tartu.
- 1988 – Eesti Roheline Liikumine korraldas rahvakogunemise Tallinna Linnahallis, kus oli kohal üle 5000 inimese. Loeti ette resolutsioon, kus nõuti Ministrite Nõukogu esimehe Bruno Sauli tagasiastumist.[7]
- 1991 – Eesti Vabariigi Valitsus keelustas Interliikumise, Töökollektiivide Ühendnõukogu ja töölismalevate tegevuse.
- 1993 – Kehra, Lihula, Loksa, Püssi ja Saue said linna staatuse.[6]
Maailmas
[muuda | muuda lähteteksti]- 450 – Ida-Rooma keisriks krooniti Theodosius II järel Marcianus[8]
- 218 eKr – Hannibal ületas Rhône'i teel Itaaliasse.
- 1580 – Hispaania võitis Portugali Alcántara lahingus, Portugalis algas Hispaania okupatsioon.
- 1704 – Suurbritannia hõivas Gibraltari.
- 1718 – prantsuse väljarändajad rajasid La Nouvelle-Orléansi, pärastise New Orleansi.
- 1768 – James Cook läks oma esimesele reisile.
- 1825 – Uruguay iseseisvus Brasiiliast.
- 1830 – Belgias algas pärast Daniel-François-Esprit Auberi rahvusromantilise ooperi "La muette de Portici" etendust Brüsseli Ooperiteatris ülestõus Hollandi ülemvõimu vastu.
- 1875 – Matthew Webb ujus esimesena üle La Manche'i.
- 1891 – Thomas Alva Edison sai patendi 35 mm filmile.
- 1920 – Nõukogude-Poola sõda: lõppes Varssavi lahing, Poola saavutas võidu Punaarmee üle.
- 1920 – USA, kes polnud allkirjastanud Versailles' rahu, sõlmis Berliini lepinguga separaatrahu Saksamaaga.
- 1941 – Nõukogude Liidu ja Suurbritannia väed sisenesid end neutraalseks kuulutanud Iraani põhja- ja lõunaossa. 17. septembriks hõivati kogu riik, okupatsioon kestis Teise maailmasõja lõpuni.
- 1955 – viimased Nõukogude armee väeosad lahkusid Austriast.
- 1960 – Roomas avati 1960. aasta suveolümpiamängud.[9]
- 1968 – Moskvas Punasel väljakul protesteeris 8 meeleavaldajat Nõukogude invasiooni vastu Tšehhoslovakkias. KGB töötajad arreteerisid nad mõne minuti jooksul.[10]
- 1991 – Valgevene kuulutas välja iseseisvuse.
- 2012 – Voyager 1 sisenes tähtedevahelisse ruumi.
Sündinud
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Sündinud 25. augustil
- 1530 – Ivan IV Groznõi, Vene tsaar
- 1744 – Johann Gottfried von Herder, saksa kirjanik
- 1767 – Saint-Just, Prantsuse revolutsionäär
- 1819 – Alan Pinkerton, USA detektiiv
- 1845 – Ludwig II, Baieri kuningas
- 1900 – Hans Adolf Krebs, saksa biokeemik
- 1909 – Valentin Varamaa, eesti jurist
- 1912 – Erich Honecker, Saksa DV parteijuht
- 1918 – Leonard Bernstein, USA dirigent ja helilooja
- 1930 – Sean Connery, filminäitleja
- 1930 – Georgi Danelia, gruusia filmirežissöör
- 1933 – Lauri Luud, eesti astronoom
- 1939 – Tamara Solodnikova, eesti näitleja
- 1942 – Margarita Terehhova, vene filminäitleja
- 1947 – Adolf Käis, eesti lavastaja
- 1948 – Anna Žigure, eesti tõlkija
- 1949 – Martin Amis, inglise kirjanik
- 1950 – Vambo Pikknurm, eesti tšellist
- 1950 – Ene Poll, eesti ajakirjanik
- 1952 – Kirill Teiter, eesti ajakirjanik
- 1953 – Uku Toom, eesti ajakirjanik
- 1954 – Elvis Costello, muusik
- 1958 – Tim Burton, USA filmirežissöör
- 1960 – Heli Kask, eesti majandusinsener
- 1962 – Ülo Valk, eesti folklorist
- 1970 – Claudia Schiffer, supermodell
- 1970 – Ronald Waterreus, hollandi jalgpallur
Surnud
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Surnud 25. augustil
- 1776 – David Hume, šoti filosoof
- 1822 – William Herschel, astronoom
- 1867 – Michael Faraday, füüsik
- 1882 – Friedrich Reinhold Kreutzwald, eesti kirjanik ja rahvaluule töötleja
- 1900 – Friedrich Nietzsche, saksa filosoof
- 1908 – Henri Becquerel, prantsuse füüsik
- 1927 – Elisabeth Aspe, eesti kirjanik
- 1936 – Lev Kamenev, Nõukogude poliitik
- 1936 – Sergei Kamenev, Venemaa ja NSV Liidu sõjaväelane
- 1938 – Karel Čapek, tšehhi kirjanik
- 1939 – Léon Drugmand, Eesti peakonsul Brüsselis
- 1956 – Alfred Kinsey, USA seksuoloog
- 1976 – Eyvind Johnson, rootsi kirjanik, Nobeli kirjandusauhind 1974
- 1984 – Truman Capote, USA kirjanik
- 1989 – Jan Frenkel, Vene helilooja
- 2001 – Aaliyah, ameerika laulja ja näitleja
- 2012 – Neil Armstrong, astronaut ja esimene inimene, kes astus Kuu pinnale
- 2018 – John McCain, USA poliitik
Pühad
[muuda | muuda lähteteksti]Ilmarekordid
[muuda | muuda lähteteksti]- Tallinna maksimumtemperatuur +28,7 °C (1951)
- Tallinna miinimumtemperatuur +4,0 °C (1921)
- Tartu maksimumtemperatuur +30,6 °C (1900)
- Tartu miinimumtemperatuur +1,6 °C (1899)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Heino Rannap, Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion.
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 169
- ↑ Eesti kunsti ajalugu 5. Tallinn 2010. Lk 17
- ↑ "Tallinna loomaaed". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. august 2013. Vaadatud 25. augustil 2014.
- ↑ 6,0 6,1 "Kaido Korela: Tähtsündmusi Eesti ajaloost". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. september 2017. Vaadatud 9. septembril 2017.
- ↑ Tiit Made. Ükskord niikuinii. Tallinn, 2006, lk. 149
- ↑ David Vseviov (2004). Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris. Tallinn: Kunst. Lk 33-37.
- ↑ Australian Olympic Committee: Rome 1960
- ↑ Грани.Ру: 1968 год. Демонстрация на Красной площади | Общество / История