Mine sisu juurde

Grindcore

Allikas: Vikipeedia
Prinditavat versiooni ei toetata enam ja selles võib olla viimistlusvigu. Palun uuenda enda brauseri järjehoidjad ja kasuta selle versiooni asemel brauseri harilikku prindifunktsiooni.


Grindcore, lühendatult lihtsalt grind, on ekstreem-metal'i alaliik, mis tekkis 1980. aastate keskel Suurbritannias hardcore pungi, death metal'i ja thrash metal'i segunemisel.

Tunnused

Grindcore '​i muusikažanris kasutatakse heavy metal'ile tüüpilisi muusikainstrumente: elektrikitarri, basskitarri ja trumme[1]. Elektrikitarri häälestus on madal ja mäng kiire ning kasutatakse kärinaefekti. Trummimäng on samuti kiire ning žanrile on iseloomulik trummirütm blast beat[2]. Grindcore '​i vokaal ei ole hõikav nagu tavaliselt hardcore pungis, vaid kombineerib karjumise, urisemise, kuristamise ja röökimise[2].

Enamiku grindcore '​i ansamblite laulusõnad on provokatiivsed ja kutsuvad üles normile mitte alluma. Käsitletud teemad võeti üle anarhopungi ja USA hardcore'i ansamblitelt. Peamiselt kirjutatakse lugusid sotsiaalsetest ja poliitilistest probleemidest, näiteks korporatiivsest korruptsioonist, kapitalismi kurjusest, tuumasõjaohust, naiste õigustest, ühiskondlikust ksenofoobiast, loomade õigustest ja keskkonnahoiust[3].

Grind'i üks oluline tunnus on lühikesed lood, mille kestus on tavaliselt alla minuti. Selle teerajajad olid Rootsi ansambel Protest Bengt, kes avaldasid 32 looga albumi "In Begt We Trust", ja Napalm Death, kelle 1,316 sekundi pikkune lugu "You Suffer" on lühima loo rekordiga Guinnessi rekordite raamatus[4].

Grindcore '​i albumitel on ka eripärane kunstiline kujundus, mis on kas anarhopungist mõjutatud kriitiline kollaaž või zombide, vägistamise ja piinamise kujutised[5].

Ajalugu

Grind'i tekkes oli oluline roll põrandaalusel kassetivahetusel ja isetegemise suhtumisel (ingl do it yourself, DIY). Aina ekstreemsemat muusikat otsivad aktivistid kombineerisid USA thrash metal'i; Suurbritannia, Jugoslaavia ja Itaalia pungi;Rootsis tekkinud agressiivsuse ja Jaapani hardcore'i[2]. Suurbritannia varaste grind-ansamblite Heresy ja Unseen Terrori liikmed toovad mõjutajatena välja USA thrash ja death metal'i ansamblid Slayer, Dark Angel, Possessed ja Death ning hardcore '​i ansamblid Siege, Deep Wound, Psycho Sin ja Youth Korps.

Termini grind mõtles välja Mick Harris (bändide Napalm Death ja Extreme Noise Terror liige), kes kasutas seda algul Swansi varajaste albumite basskitarriheli kirjeldamiseks[6]. Kuna seda ei võetud aga kohe kasutusele, nimetati grindcore'i esialgu death-thrashcore '​iks ja kiireks death metal '​iks.

Suurbritannia grindcore

Esimeseks tõeliseks grindcore '​i albumiks saab pidada Napalm Deathi 1987. aastal ilmunud debüütalbumit "Scum"[7], mille stiili mõjutas erinevalt teistest metal, mitte punk[8]. Pärast albumi ilmumist võis Napalm Deathi muusikas täheldada veel ansambli Repulsion ja Florida death metal'i mõjusid. Nende žanri sai nimetada pigem tõeliselt kiireks death metal '​iks kui hardcore '​iks (nimetust grindcore siis veel ei kasutatud)[9]. Samal ajal tekkis teine rohkem hardcore'iga sarnanev grindcore '​i žanr, crustgrind, mille eestvedaja oli Extreme Noise Terror ning mille mõjutajad olid Suurbritannia Antisect, Rootsi Anti Cimex ja Soome Rattus[10]. Tugevat mõju hilisemale grindcore'ile avaldas 1980. aastate keskel loodud Carcass, mis kombineeris ekstreemse muusika ja haiglase ideoloogia ning lõi goregrind'i alažanri[11]. Casrcass ja goregrind on eeskujuks paljudele ekstreem-metal'i ansamblitele, sealhulgas Exhumed, Dead Infection, General Surgery, Impaled[12].

USA grindcore

Brutal Truth, Bergen Metal Fest 2008

1990. aastate USA grindcore '​i kujundas mitu bändi: Briti ansamblid Napalm Death, Carcass ja Extreme Noise Terror; Ameerika varased grindcore-ansamblid Deep Wound, Siege ja Disrupt ning death metal'i poole kalduvad Terrorizer ja Repulsion[13]. Richard Johnsoni (bändist Drugs of Faith) sõnul võib esimeseks USA grindcore '​i albumiks pidada Enemy Soili laialt levinud albumit "Harmony Corruption"[14]. USA grind'i teise laine ansambleid (Drop Dead, Brutal Truth, Dissassociate, Assück) iseloomustab varasemast parem tehniline tase ning mõnel juhul basskitarri hülgamine[15]. Teise laine ansamblite hulgas algas segunemine teiste stiilidega. Stiilide segamine jätkus 1990. aastate lõpus metalcore '​i ja noisecore '​i (Deadguy, Dillinger Escape Plan, Converge), tehnilise death metal'i (Cryptopsy, Gorguts, Suffocation) ja deathcore '​i ansamblite seas[15].

Muu maailm

Väljaspool Suurbritanniat ja USA-d olid mõjukad varased grindcore '​i ansamblid Lääne-Euroopa Lärm, Rapt, Agathocles ja Fear of God; Itaalia Wretched, Impact, Negazione ja Indigesti; Kanada DOA ja The Neos; Brasiilia Olho Seco ningJugoslaavia UBR ja Patareni. Eriti aktiivne grindcore '​i skeene oli Rootsis, kus tegutsesid Asocial, Mob 47, Filthy Christians ja Protest Bengt[16].

Eestis viljelevad grindcore '​i ansamblid Anal Caves, Decease, Gas, Killemboth, Uwe Boll, Goresoerd, Cunt Carnage.

Alaliigid ja seotud žanrid

Goregrind

Dead Infectioni trummari Cyjani sõnul pole grindcore'il ja goregrind'il muusikaliselt vahet, erinevus on aga laulusõnades. Esimene käsitleb poliitilisi ja ühiskondlikke teemasid, teine surma ja sellega seotut[17]. Goregrind'i eelkäijaks peetakse Suurbritannia grindcore '​i ansamblit Carcass. Praegu on muu hulgas aktiivsemad ansamblid Romperop, Gruesome Stuff Relish, General Surgery, Inhumane ja Bile.

Electrogrind

Electrogrind (vahel ka Casiogrind, nu-grind, cybergrind või false grind) erineb grindcore'ist selle poolest, et lisaks tüüpilistele instrumentidele kasutatakse trummimasinaid, süntesaatoreid või Nintendo heliefekte, jäädes stiililiselt grindcore'ile kindlaks[18]. Electrogrind'i juured ulatuvad 1980. aastate algusse, kui Big Black kasutas oma kontsertidel ja salvestustel Roland T-66 trummimasinat. Hilisemad mõjutajad on Old Lady Driversi avant garde grind ja Godfles, mis tõi programmeeritud muusika ja trummimasinad metal'i konteksti[19]. Žanri kujundajad olid The Locust ja Agoraphobic Nosebled, mis tõstis trummimasinaga lugude tempot ning hülgas seni grindcore'ile iseloomulikud tõsised laulutekstid[18].

Rotten Sound Kuopios 2008. aastal

Deathgrind

Deathgrind on ekstreemse muusika žanr, mis segab death metal'i tehnilisuse grindcore'i intensiivsusega[20]. Näiteid ansamblitest: Aborted, The Berzerker, Exhumed, Rotten Sound, Pig Destroyer, Origin.

Pornogrind

Pornogrind on death metal'i ja grindcore'i alažanr, mis sarnaneb goregrind'iga, kuid keskendub seksuaalsetele teemadele[21]. Näiteid ansamblitest: Gut, Cock And Ball Torture, The Meat Shits, Waco Jesus.

Vaata ka

Viited

  1. ↑ http://www.allmusic.com/explore/style/d393[alaline kõdulink]
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 Mikkelson, Jill „Birth of grind“, Terrorizer, nr. 180, lk 42–44
  3. ↑ Mikkelson, Jill "Grindcore politics", Terrorizer, nr. 180, lk 46–51
  4. ↑ http://www.ocweekly.com/2006-03-09/music/extreme-extremeness/ Extreme Extremeness Napalm Death brutalize the very concept of brutality with crushing, brutal crushingness
  5. ↑ Meacham, Anna "Gore Art" Terrorizer, nr. 181, lk 54
  6. ↑ Mikkelson, Jill "Birth of Grindcore" Terrorizer, nr. 180, lk 43
  7. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. oktoober 2004. Vaadatud 1. septembril 2009.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  8. ↑ http://www.popmatters.com/music/interviews/napalm-death-060511.shtml Behind the Key Club: An Interview with Mark "Barney" Greenway of Napalm Death
  9. ↑ Boniwell, Alex "Crustgrind" Terrorizer, nr. 181, lk 46
  10. ↑ Boniwell, Alex "Crustgrind" Terrorizer, nr. 181, lk 46–51
  11. ↑ Badin, Olivier "Goregrind", Terrorizer, nr. 181, lk 41
  12. ↑ https://web.archive.org/web/20071214174913/http://www.decibelmagazine.com/features/dec2005/carcass_clones.aspx Carcass Clones
  13. ↑ Stewart-Panko, Kevin "US Grind", Terrorizer, nr. 181, lk 42
  14. ↑ samas
  15. ↑ 15,0 15,1 Stewart-Panko, Kevin "US Grind", Terrorizer, nr. 181, lk 43
  16. ↑ Mikkelson, Jill "Birth of Grind" Terrorizer, nr. 180, lk 43
  17. ↑ Badin, Olivier "Goregrind" Terrorizer, nr. 181, lk 41
  18. ↑ 18,0 18,1 Stewart-Panko, Kevin "Electrogrind" Terrorizer, nr. 181, lk 52–53
  19. ↑ Stewart-Panko, Kevin "Electrogrind" Terrorizer, nr. 181, lk 52
  20. ↑ http://en.wikipedia.org/wiki/Deathgrind
  21. ↑ http://en.wikipedia.org/wiki/Pornogrind


Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Grindcore&oldid=6517780"