Henrik Koppel

Prinditavat versiooni ei toetata enam ja selles võib olla viimistlusvigu. Palun uuenda enda brauseri järjehoidjad ja kasuta selle versiooni asemel brauseri harilikku prindifunktsiooni.

Henrik Koppel (ka Heinrich Koppel ja Hendrik Koppel; 29. detsember 1863 Naela talu, Tõnuküla, Uusna vald, Viljandimaa – 14. detsember 1944 Tallinn) oli eesti arstiteadlane, Tartu Ülikooli rektor aastail 1920–1928.

Elulugu

Henrik Koppel sündis 29. detsembril 1863 Viljandimaal Uusna vallas Naela talus. Ta oli pere vanim laps, kellel õdesid-vendi seitse. Koppel õppis kohalikus vallakoolis, seejärel Viljandis algkoolis ja gümnaasiumis ning Tartu Aleksandri gümnaasiumis, mille lõpetas 1884. aastal. Ta õppis Tartu Ülikoolis arstiteadust ja kuulus Eesti Üliõpilaste Seltsi, olles ka selle esimees. 1890. aastal lõpetas ülikooli.

Doktorikraadi kaitses Koppel järgmisel aastal, seejärel töötas ülikooli polikliinikus ja alustas erapraksist, keskendudes kõrva-nina-kurguhaigustele. Koppel oli 1920–1928 Tartu ülikooli rektor (nimetatud Vabariigi Valitsuse poolt 13. veebruaril 1920^[1]) ja sisehaiguste polikliiniku juhataja, organiseeris ülikoolis kõrva-nina-kurguhaiguste kateedri (1904) nimetati Tartu Ülikooli audoktoriks^[2] (1928). Riigivanema otsusega 7. veebruarist 1934 vabastati ta Tartu Ülikooli eripatoloogia, teraapia ja diagnostika korralise professori kohalt arvates 1. jaanuarist 1934^[3]. Edendas tervishoidu, asutas 1903 ajakirja Tervis. Oli juhtivail kohtadel Liivimaa Linna-Hüpoteegi Seltsis, Eesti Rahva Muuseumis ja lauluseltsis Vanemuine. Tema kohta on öeldud, et enne Jaan Tõnissoni esilekerkimist oli ta Tartu eestlaste esimene mees. Koppel propageeris tervishoiuideid ning tegeles eestlastest arstkonna ühteliitmisega. Tema panus ulatub leepravastasest võitlusest looduskaitseni, alghariduse andmise edendamisest Tartu ülikooli juhtimiseni. Ta oli aktiivne seltsiliikumises, Eesti ajakirjanduse ja kiriku ajaloos ning poliitikaelus.

Koppel oli hea looduse (eriti lindude) tundja, tegi looduskaitsealast propagandat ja aitas kaasa kaitsealade rajamises.

1920 valiti ta EÜSi auvilistlaseks.^[4] 1926 valiti ta Uppsala ülikooli arstiteaduse audoktoriks, 1927 Läti Ülikooli auliikmeks, 1928 Tartu ülikooli õigusteaduse audoktoriks, 1931 Soome Arstide Seltsi, 1938 Õpetatud Eesti Seltsi ja 26. mail 1940 Eesti Arstide Seltside Liidu auliikmeks.

Henrik Koppel suri 16. detsembril 1944 Tallinnas, kuhu ta oli augustis Tartust sõjategevuse eest ära läinud. Surma põhjustas jalga tabanud gangreen, mis jäi sõja tõttu õigeaegselt opereerimata. Koppeli matusetalitus toimus Tartu Ülikooli kirikus, Eesti NSV lipp oli peahoonel pooles vardas ja matustest võttis osa ka ülikooli uus punane juhtkond.

Viited

↑ [1]
↑ "Tartu Ülikooli audoktorid". Tartu Ülikool. Vaadatud 13. detsembril 2022.
↑ [2]
↑ Auvilistlased EÜS

Kirjandus

Jaan Tõnisson, "Heinrich Koppeli 70. sünnipäeva puhul" – Postimees 29. detsember 1933, nr 304, lk 2; loetav ka digiteeritud ajalehtede aadressil
Henrik Koppel, Artikleid. Järelsõna: Arved Jents – Akadeemia 1991, nr 5, lk 1013–34; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis
Ken Kalling, "Rektor Henrik Koppel". Toimetaja Mart Orav; resümeede tõlge: saksa keelde Reet Bender, inglise keelde Saskia Kangro, vene keelde A&A Lingua; Aasta Raamat, Tallinn 2007, 164 lk; ISBN 9789985983324

Välislingid

Henrik Koppel Eesti biograafilises andmebaasis ISIK

Eelnev Tartu Ülikooli kuraator Peeter Põld (1919)	Tartu Ülikooli rektor Heinrich Koppel 1920–1928	Järgnev Tartu Ülikooli rektor Johan Kõpp (1928–1937)

[1] [1]

[2] "Tartu Ülikooli audoktorid". Tartu Ülikool. Vaadatud 13. detsembril 2022.

[3] [2]

[4] Auvilistlased EÜS

[1]

[2]

[3]

[4]