Reet Bender

Reet Bender (aastani 1997 Reet Kuiv; sündinud 21. oktoobril 1974 Tartus) on saksa filoloog, kultuuriloolane ja tõlkija.

Haridus

Reet Bender lõpetas 1993. aastal Tartu 10. Keskkooli ja 2000. aastal Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna bakalaureuseõppe saksa keele ja kirjanduse erialal (cum laude). DAAD stipendiaadina oli 1997/1997 Saksamaal Erlangen-Nürnbergi ülikoolis ja 1998 Marburgi ülikoolis välissemestril.

Aastatel 2000–2002 õppis ta Tartu ülikoolis magistriõppes, kaitstes 2002. Tartu Ülikoolis filoloogiamagistri töö "Die Dorpater Studentensprache und die deutschbaltischen studentischen Korporationen an der Kaiserlichen Universität Dorpat im 19. Jahrhundert – die baltische Eigenart in der deutschen Studentenkultur".

2003. aastal astus Reet Bender Tartu Ülikooli saksa filoloogia doktorantuuri. 2009. aastal kaitses ta samas doktoritöö (PhD) "Oskar Masing und die Geschichte des Deutschbaltischen Wörterbuchs" ("Oskar Masing ja Baltisaksa sõnaraamatu lugu"; juhendajad saksa keeleteaduse dotsent Anne Arold ja ajalooprofessor Tiit Rosenberg).

Aastatel 2009 ja 2014 täiendas Bender end Göttingeni ülikoolis ning aastatel 2006, 2009 ja 2010 Marburgi Herderi instituudis.

2016. aastal sai ta Tartu Ülikoolis magistrikraadi suulise tõlke alal tööga "Baltisaksa tekstide tõlgetest eesti keelde alates Teise maailmasõja lõpust kuni tänapäevani. Lisandusi eesti tõlkeloole".

Töökäik

Reet Bender töötab alates 2003. aastast Tartu Ülikooli germanistika osakonnas. 2018 valiti saksa keele ja kultuuri dotsendiks. Alates 2020 Tartu Ülikooli germanistika osakonna juhataja, alates 2022 Tartu Ülikooli germanistika professor.

Teadustegevus

Tema peamised uurimisvaldkonnad on baltisaksa keel ja kultuur; ajaloolised keelesuhted Baltikumis; baltisaksa leksikograafia; identiteedi ja keele suhestatus; mälupaigad, baltisaksa memuaristika; baltisaksa üliõpilaskeel ja -kultuur; eesti tõlkelugu. Üks baltisaksa keele annoteeritud bibliograafia (2016) koostajatest Ineta Balode, Dzintra Lele-Rozentale ja Manfred von Boetticheriga. Koos Kadi Kähär-Petersoniga koostanud Saksa Tartu/Deutsches Dorpat virtuaalkaardi enam kui 70 baltisaksa autori Tartu-aineliste tekstikatketega (2018).

Baltisaksa sõnaraamat

2010. aastal asutati Tartu Ülikoolis baltisaksa sõnaraamatu töörühm, mille eesmärgiks oli Alfred Schönfeldti (1935) sõnaraamatuarhiivi baasil saksa, eesti ja läti vastetega baltisaksa sõnaraamatu koostamine, lisamaterjaliga täiendamine ja väljaandmine. 2011-2018 tegutseti riikliku programmi "Eesti keel ja kultuurimälu" toel. Töörühma juhivad Reet Bender ja Anne Arold. Baltisaksa sõnaraamatu esialgne, saksakeelne versioon jõudis avalikkuse ette 2019.

Liikmesus

Reet Bender on Õpetatud Eesti Seltsi, Eesti Rakenduslingvistika Ühingu, Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis, Eesti Goethe Seltsi ja Balti Ajaloo Komisjoni liige.

Tõlgitud raamatuid

• Eduard von Stackelberg. "Ühe baltlase võitlustee. Püüdlused. Võidud ja kaotused". Tõlkinud Reet Bender. Eesti Päevaleht 2010. 288 lk. [1]
• Oswald Hartge. "Lapsepõlvest ühe ajastu lõpuni. Mälestused 1895-1939". Tõlkinud Reet Bender. Tartu Linnamuuseum 2021. 456 lk.
• Vivat, crescat, floreat alma mater! Universitas Tartuensis 1632-2007. Koost. Indrek Ilomets, Toomas Hiio, Mart Orav. Aasta Raamat 2007. 367 lk.

Isiklikku

Reet Benderi isa Mart Kuiv (1931–2000) oli agrotehnikateadlane, kes on töötanud Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi erikonstrueerimisbüroo teadusdirektorina. Reet Benderi vanaisa Robert Sandberg (1906–1973) oli mööblitööstur Rakveres, aadressil Pikk 26.

Välislingid

• Reet Bender. etis.ee
• Reet Bender baltisaksa mälupaikadest. ut.ee
• Reet Bender: keelest ja ajaloost. arvamus.postimees.ee, 30. jaanuar 2013
• Reet Bender. "Tartu baltisaksa tudengimälestustes. Keel ja Kirjandus, 2014 nr 3. kjk.eki.ee
• Reet Bender. "Mõnda baltisaksa elulugudest ja mis seal sees leida võib. Keel ja Kirjandus, 2017 nr 8–9. kjk.eki.ee